Teeme algklasside koolipäeva pikemaks!

Kogupäevakooli klass Südalinna koolis jätab pigem puhkeruumi mulje. Fotod: Südalinna kool

Möödunud õppeaastal oli osa Tallinna laste koolipäev kuni kaheksa tundi pikk – nad õppisid kogupäevakoolis.

Tallinna kogupäevakooli projektis lõid kaasa Südalinna kool, Rahumäe ja Tondi põhikool ning Pääsküla, Gustav Adolfi, Pelgulinna ja Kadri­oru saksa gümnaasium. Kaasa mõtles ka huvikeskus Kullo. Laste koolipäev kestis nendes koolides tihti kella viie-kuueni, kuid lastele see meeldis ja nad soovivad tänavu samas vaimus jätkata.

1. juunil arutati Kadrioru saksa gümnaasiumis, mida esimene kogupäevakooli aasta andis. Esiteks said kõik projektis osalenud lapsed palju liikuda – nii koolimajas kui ka õues. Teiseks osalesid nad rohkelt huviringides. Kolmandaks astuti projektiga pikk samm nüüdisaegse õpikäsituse suunas.

Rohkem liikumist!

Soome ja USA kogupäevakooli uuringud näitavad, et õigesti korraldatud kogupäevakoolis on õpilastel parem enesetunne, suurem huvi õppida ja ka hinded paremad kui tavalises koolis. „Õigesti korraldatud“ tähendab, et lapse pikk koolipäev ei ole lõputu koolipingis istumine ja õppimine. Lapsed peavad ka liikuma. Uuringud näitavad, et mõõdukas kehaline tegevus päeva algul, lõunaajal ja ka pärastlõunal parandab märgatavalt enesetunnet, õpimotivatsiooni ja õppeedukust. Carol Dwecki korraldatud ajuskaneeringud on näidanud, et isegi väiksed jalutuskäigud pargis aktiveerivad märkimisväärselt inimese aju.

Nii algabki Soome kogupäevakoolis päev tavaliselt kehalise kasvatusega. Lõuna paiku mängivad lapsed õues liikumismänge ja teevad sporti. Kolmas kord sellesama koolipäeva jooksul teevad nad kehalisi harjutusi pärastlõunal enne kojuminekut. Tulemus on, et laste õpitulemused on paranenud. Seda selgitatakse tõsiasjaga, et pärast kehalist tegevust on lapsed rahulikumad, keskenduvad rohkem ja saavad isegi matemaatikast paremini aru.

Soomlased peavad laste ja noorte liikumist nii tähtsaks, et 2009. aastal asutati WAU-klubid (WAU!-kerhot), mille moto on „Hoiame lastel hoo sees“ (Pidetään lapset WAUhdissa). WAU-liikumise (https://www.wau-ry.fi/) patroon on riigi president Sauli Niinistö. Eesti analoog on liikuma kutsuv kool.

Tallinna kogupäevakoolide esimese aasta analüüse kuulates torkas kohe silma, kui palju on rõhku pandud liikumisele. Üks põhjus on muidugi see, et kogupäevakooli projektis osalevad koolid said sissejuhatuseks põhjaliku ülevaate Soome kogupäevakoolist, mida soome keeles nimetatakse paindlikuks koolipäevaks (joustava koulupäivä). Ülevaate andis Soome haridusministeeriumi spetsialist Riitta Rajala, kes oli Soome kogupäevakooli idee üks algatajaid 2013. aastal. 2017. aastal olid Soome algkoolidest juba 93% kogupäevakoolid. 2017. aastal oli Soome riigi toetus algklassilaste huviringidele 5,8 miljonit eurot.

Pikk õuevahetund

Tallinna kogupäevakooli esimese aasta kogemusi hinnates räägiti päris põhjalikult hommiku esimese tunni muutmisest liikumistunniks. Näiteks Kadrioru saksa gümnaasiumis on mänginud lapsed hommikuti enne tunde lauatennist. Algklassilastele see meeldib, sest järgmiste vahetundide ajal kipuvad suuremad lapsed neid lauatennise laua juurest eemale suruma. Algaval kooliaastal on Kadrioru saksa gümnaasiumil kavas korraldada hommikul esimese tunni ajal spordiringe, et lapsed saaksid ennast kohe hommikul „lahti liigutada“. Gustav Adolfi gümnaasiumi 1.–3. klassi lapsed on seni tulnud kooli teiseks tunniks, algaval õppeaastal tahetakse neile pakkuda esimese tunni ajal aga spordi- ja huviringe. Lauatenniselaud on neile juba ostetud.

Eriti põhjalikult oli kokkuvõtval seminaril juttu pikast õuevahetunnist lõunaajal, mis on sisse seatud kõigis kogupäevakooli projekti koolides. Kadrioru saksa gümnaasiumi lastel on koguni kaks õuevahetundi, mõlemad 35 minutit pikad. Pooled õpilased on siis õues, teine pool samal ajal sööklas. Selle kooli lapsevanemad on öelnud, et õuevahetunnid on kogupäevakooli kõige parem osa, sest tänu õueskäigule ei tundu koolipäev lastele liiga pikk.

Pääsküla gümnaasiumi lapsed ei käinud eelmisel õppeaastal õues ainult siis, kui sadas paduvihma või oli tugev tuisk. Südalinna koolis olid aga väga populaarsed tantsuvahetunnid, kus 1.–9. klassi õpilased tantsisid rõõmsalt koos. Südalinna kool ostis projektiraha eest ka tõukerattaid, et lapsed saaksid õuevahetunnis hoogsamalt liikuda. Ilusa ilmaga on Südalinna kooli lapsed koolipäeva jooksul õues kokku üle kahe tunni. Korraga on neid õues üle saja. Südalinna koolis nimetatakse õuevahetundi kvaliteetajaks. (Soomlased nimetavad seda siestaks).

Koosolekul küsiti, kas eraspordiklubid on koolidele liikumise korraldamisel appi tulnud. Haridusameti juhtivspetsialist Viivi Lokk vastas, et temaga on ühendust võtnud eraspordiklubide inimesed, kes on valmis pakkuma lastele liikumisharjutuste juhendamist ka keset koolipäeva. Algaval õppeaastal tahetakse sedagi võimalust kasutada.

Lõputult huviringe

Nii Soome kui ka USA uuringud näitavad, et kogupäevakooli n-ö lisaõpe peab olema huvipõhine – ainult siis parandab see õpitulemusi. Ja vastupidine näide: Saksa kogupäevakoolides pole huvipõhisust piisavalt arvesse võetud, lapsed on seal olnud eelkõige pedagoogi valve all, ja sealsetest uuringutest selgus, et Saksamaal ei ole kogupäevakool laste õpitulemusi parandanud. Just algklassides on väga tähtis õpitulemusi parandada, et lapsed järgmisteks kooliaastateks tugeva põhja alla saaksid.

Soome kogupäevakoolis on huvitegevus tihedalt seotud uue riikliku õppekava nõuetega. Aruannetes peavad kogupäevakoolid vastama küsimustele, nagu „Kuidas huviring aitab kinnistada klassitundides õpitut?“, „Kuidas vastab huviringi tegevus õppekava kvaliteedinõuetele?“, „Kuidas kasutatakse huviringides arvutiõppe võimalusi?“, „Kuidas võetakse õppe korraldamisel arvesse õpilaste soove ja huvisid?“, „Kui palju tegutsevad lapsed huviringis rühmadena?“, „Kuidas on kaasatud kohalikku kogukonda?“ jne.

Näiteks Soome Joutsenoni algkool kirjutab oma aruandes nendele küsimustele vastates, et matemaatikat õpitakse neil meeskondlike nuputamismängudena, seda harjutatakse ka kokanduse huviringis – seal kaalutakse ja mõõdetakse toidu komponente, liidetakse ja lahutatakse saadud suurusi jne. Inglise keelt õpitakse mängides, lauldes, tantsides. Kõigi kaasamiseks lubatakse laulukooris laulda igaühel, kes tahab, kaasa laulavad ka immigrantide lapsed jne.

Mida kogupäevakoolilt oodatakse?

Soome ekspert Riitta Rajala on soovitanud Tallinna koolidel pidada silmas järgmisi põhimõtteid.

• Lapsed võiksid tegutseda väikestes rühmades ja igas rühmas tuleks luua oma rühmavaim (meie-tunne).
• Soovitav on kasutada rohkesti projekti- ja rühmapõhist õpet.
• Õppida tuleb uurides, katsetades ja eksides.
• Õhkkond peab olema salliv, tunnustav ja innustav.
• Ei kiusamisele – iga laps peab teadma, kuidas käituda kiusamisjuhtumi puhul.

Kui palju on Tallinna kogupäevakoolid neid nõuandeid järginud? Projekti esimest aastat kokku võtval seminaril selgus, et kõik nad on kasutanud kogupäevakooli projekti võimalusi just huvipõhise õppe edendamiseks. Südalinna kool korraldas oma õpetajatele koguni koolituse, kus Tallinna ülikooli õppejõud tutvustasid neile mitteformaalse õppe teooriat ja praktikat. Pilk heideti ka tänapäevase noorsootöö põhimõtetele.

Üks uue õpikäsituse edendamise näide on Pääsküla gümnaasium, kus kolmandate klasside õpetajad korraldasid lennupõhise õppe. Nii said nad moodustada temporühmad ja toetada senisest rohkem nii nõrgemaid kui ka tugevamaid õpilasi. Sama kooli esimeste klasside õpetajad õpetasid teemapõhiselt, mis on lastele ainepõhisest õppest huvitavam.

Pääsküla gümnaasiumis lõimiti nagu Soomeski klassitunnis õpitut huviringides tehtavaga. Näiteks käsitöös ja tööõpetuses tehti kõige keerukamaid asju pigem huviringides, sest seal olid paremad õpperuumid ja töövahendid (Pääsküla koolis on praegu remont ja kool töötab asenduspinnal). Ka spordiringid tegutsevad Pääsküla koolis kooskõlas kehalise kasvatuse tundide ja riikliku õppekavaga. Kohalikku kogukonda kaasati aga nii, et kutsuti kooli lisaks lapsevanematele ka vanavanemaid. Algaval õppeaastal hakatakse Pääsküla koolis minema üle kujundavale hindamisele. Kavas on asutada kooli lastevanemate nõukogu, kus on kõigi klasside esindajad.

Pääsküla gümnaasiumi direktor Leena Saag suhtub kogupäevakooli metoodikasse nii hästi, et ei välista sedagi, et edaspidi võib nende kooli nimeks saada Pääsküla kogupäevakool.

Tondi põhikoolis lähtuti esimesel projektiaastal soomlaste paindliku koolipäeva põhimõttest. Varem on neil olnud kõigepealt hommikul ainetunnid ja pärast seda kõik muu. Projektiaastal aga hakati kasutama paindlikumat tunniplaani, kus õpe, rehabilitatsioon, liikumine ja huvitegevus toimuvad lastele kõige sobivamatel kellaaegadel.

Rahumäe põhikool on olnud paindliku tunniplaani mõttes juba paarkümmend aastat kogupäevakool, sest neil on olnud kunstiringid ammu tunniplaani lõimitud. Projektiaastal lisandus kunstile veel huviringe.

Kogupäevakooli projekti suureks plussiks pidasid kõik koolid saadud raha täiendavate huviringide käivitamiseks. Tondi koolis kasvas huviringide arv koguni 35-ni.

Kes huviringe juhendavad?

Rahumäe põhikoolis juhendavad huviringe professionaalid, mitte oma kooli õpetajad. Tondi põhikool oli väga rahul, et viiuliringi juhendas neil endine ERSO viiulimängija, ja draamaringi kutseline näitleja. Enamik koole märkis, et lastele on huvitavam, kui huviringi ei juhenda oma õpetaja. Seevastu Pelgulinna koolis leitakse, et huviringe peaksid juhendama laste klassiõpetajad. Nii saavad õpetajad oma õpilastega rohkem koos olla ja neid mõjutada. Õpetaja saab lisatööd ja rohkem palka. Oma õpetajad on kontrollitud taustaga ja lisaks on õpetaja tööaeg seitse tundi päevas. Rõhutati, et õpetajad juhendavad ainult neid ringe, mida nad ise väga juhendada tahavad.

Südalinna kool kasutas kolmandat varianti: neil seati sisse kogupäevakooli juhataja-koordinaatori ametikoht, mis tähendab, et koolipäeva teises pooles oli kogu aeg üks inimene kogupäevakooli klassis ja korraldas laste tegevust.

Õpiklass, õpiklubi, õpiabi tund

Päris puhtalt huvipõhine kool pole Eestis vist veel võimalik. Nii tuli ka kogupäevakooli projektiga seotud koolides natuke sundimist ette. Näiteks Südalinna kooli kogupäevakoolis töötas ikkagi ka õpiklass, kus õpilased olid kohustatud käima. Kogupäevakooli juhataja-koordinaator aitas lastel seal kodutöid teha. Kui kodutöid ei olnud, siis harjutas ta lastega lugemist, arvutamist ja muud vajalikku. Seda õppimistundi lapsed algul eriti ei tahtnud, kuid juba mõne kuuga harjusid nad, et natuke õppimist käib asja juurde.

Südalinna kooli õpetaja Kerttu Mölder: „Lapsevanematele meeldib, et laps õpib juba koolis järgmiseks päevaks ära. Õpilased ise on ka sellega juba harjunud. Selgelt on näha, et kogupäevakool on pikapäevarühmast mitu korda populaarsem. Pikapäevarühmas käis meil ainult viis õpilast, aga kogupäevakoolis käib neid 45. Seda on nii palju, et algaval aastal kavatsetakse avada kaks kogupäevakooli rühma.
Varem oli nii, et algklassilapsed, kellel polnud kodus midagi teha, jäid kauemaks kooli. Need lapsed võetigi esmajärjekorras kogupäevakooli. Põhiliselt on need 1.–4. klassi lapsed, aga sekka tuleb ka 5. ja 6. klassi lapsi. Südalinna kooli lapsed on ütelnud, et just kogupäevakooli huviringid on nende jaoks kogu koolipäeva kõige põnevam osa.“

Gustav Adolfi gümnaasiumi kogupäevakoolil on õpiklubi, kus lapsed saavad järgmise päeva kodutööd ära teha. Pelgulinna gümnaasiumis on õpiabitund. Ka Kadrioru saksa gümnaasium tõi välja, et kogupäevakoolis teevad neil lapsed kodutöid. Õpilastele kodutööde koolis tegemine sobib. Kadrioru saksa gümnaasiumi Mäe hoones (1.–6. klass) õpib ligi 600 last ja neist 170 käis eelmisel aastal hea meelega kogupäevakoolis.

Kust tuli kogupäevakooli idee

Tallinna haridusameti juhtivspetsialist Viivi Lokk märgib, et koolijuhtide fantaasiat ergutas Soome kogemus. Eriti see, et kogupäevakool parandas Soome lastel õpitulemusi. Teiseks oli oluline see, et Eesti riik eraldas täiendavalt raha huviringide eest tasumiseks. See andis võimaluse pakkuda kogupäevakooli lastele täiendavaid tasuta huviringe. Selgus, et tasuta huviringid huvitasid väga paljusid.

Pikem koolipäev tuleb algklassilastele kasuks, märgib Viivi Lokk. Esiteks ei jõua mõnigi väike laps tunnis kõike omandada ja huviringi vabamas vormis on tundides õpitut hea üle korrata. See aitab vältida olukorda, kus juba algklassides omandab osa õpilasi õppekava puudulikult. Teisalt jõuavad õpetajad pikema koolipäeva jooksul andekamatega rohkem tegelda.

Kõik kogupäevakooli projektis osalevad koolid liiguvad jõudsalt uue õpikäsituse suunas, lisab Lokk. Käiakse palju õues ja liigutakse ka koolimajas sees. Lõimitakse õppeaineid ja rakendatakse teemaõpet. Rakendatakse meeskonnapõhiseid tegevusi, et edendada laste sotsiaalseid oskusi. Oluline on seegi, et kogupäevakool edendab õpetajate meeskonnatööd, sest lõimingud, rühmapõhine õpe jms eeldab ju, et õpetajad selle kõik koos põhjalikult läbi mõtleksid.

Viivi Lokk lisas lõpuks, et Eesti võiks katsetada Soome laagrikooli, mis on samuti huvipõhine õpe. Laagrikoolis õpitakse eelkõige sotsiaalseid ja eluks vajalikke oskusi, kuid sealhulgas toimub ka õppetegevus. Meie lastekaitseliit on pakkunud laagrikooli võimalust ka Eestis, kuid paistab, et idee vajab veel täiendavat reklaami ja inimesed peavad selle mõttega harjuma. Seni ei ole ükski kool julgenud laagrikooli proovida (https://lastelaagrid.eu/laagrikool/).

SOOVITAV LUGEDA

• Kogupäevakooli kogemus Tartus https://opleht.ee/2017/11/kogu-paeva-koolis/
• Kokkuvõte Soome kogupäevakooli kogemustest aastatel 2013–2015 https://www.edu.fi/download/167370_riitta_rajala_kerhoseminaari2.pdf.

KÜSIMUS JA VASTUS

Kas algkoolilapse koolipäev võiks kesta kaheksa tundi?

Märt Aro.

Märt Aro, Hariduse innovaator:

Kui lastel on koolis huvitav, siis pole kaheksatunnine koolipäev probleem. Kui aga kool on juhtumisi kinnipidamisasutuse funktsiooniga, siis on kaheksa tundi muidugi kurjast.

Õnneks muutub Eesti kool siiski tasapisi huvitavamaks ja on järjest vähem kinnipidamiskoht. Paljud õpetajad töötavad välja uusi ja huvitavaid metoodilisi lahendusi, rakendavad probleem- ja huvipõhist õpet, lõimivad õppeaineid jms, mis muudab õpilaste koolipäeva huvitavamaks. Nii võib kaheksa tundi mööduda neil üsna märkamatult. Väga sageli info selliste huvitavate koolipäevade kohta kahjuks ei levi. Üritangi praegu luua eeldusi, et parimad kogemused nii koolide kui ka õpetajate seas leviksid. Maailmas tegeleb praegu haridusuuendusega rohkem inimesi kui eales varem ja lastele põnevaid metoodilisi lahendusi on tohutult. Nüüd on vaja need huvitavad lahendused meie õpetajateni tuua. Näiteks Lõuna-Koreas nägin, kuidas seal õpitakse keeli populaarseid filme vaadates. Algul vaadatakse filmi näitlejate repliike kuulates, seejärel ütlevad õpilased filmi vaadates neid repliike ise. Nii õpivad lapsed võõrkeelt suure huviga.

Võib-olla tuleks Eesti õpetaja tunnikoormust vähendada, et tal oleks aega nii Eesti kui ka teiste maade parimate kogemustega tutvuda ja neid oma õpilastele kohandada?

Dagmar Kutsar.

Dagmar Kutsar, TÜ sotsiaalteaduste instituudi dotsent:

Kaheksatunnine koolipäev seostub mul Lõuna-Korea kooliga. Lastevanematel on seal pikad tööpäevad ning koolil on lisaks hariduse andmisele justkui lapsehoidja ja järelevaataja roll. Korea lapsed on PISA testis üsna eesotsas, kuid Soome lapsed on neist ikkagi eespool, ehkki Soome riik kulutab haridusele kaks korda vähem ja Soome laste koolipäev on Korea laste omast tunduvalt lühem. Seda rääkisid mulle mõne aasta tagusel laste heaolu konverentsil kolleegid Seouli noorsoouuringute instituudist. Samas on Lõuna-Korea lapsed suitsiidide poolest maailmas esikohal. Üks kõrge suitsidaalsuse põhjus võib olla pika koolipäeva jooksul kogutud lahendamata pinged. Paraku leiavad Korea poliitikud ja lapsevanemad, et koolipäevad peaksid olema veelgi pikemad, et nende lapsed edestaksid PISA testis Soomet.

Korea ja Soome kogemus näitab, et edu ei taga koolipäeva pikkus, vaid laste elukvaliteet koolis, mis väljendub laste heaolu hinnangutes. Olen oma üliõpilastega uurinud, mis tekitab lastel koolis hea tunde. Eelkõige on see turvatunne. See ei tähenda laste sõnutsi vaid seda, et turvamees on ukse juures valves ja ühelgi õpilasel pole püssi ega nuga kaasas. Turvatunne on suurem siis, kui laps tunneb, et ta on kooliasjade üle otsustamisel osaline, ta teab, millised on tema õigused ja tegutsemise eeskirjad. Turvatunnet suurendab ka see, kui lapsed ise, kõige väiksemast kõige suuremani, arendavad koos õpetajatega välja koostoimimise reeglid, mida järgivad kõik. Õpetaja tähelepanu ja lapse jaoks olemas olek loob lapses samuti turvatunnet. Näiteks kui õpetaja ja laps on leppinud kokku järelevastamise kellaaja, kuid õpetaja vestleb sellal hoopis kolleegiga, teda ei ole lapse jaoks olemas, siis see lapses turvatunnet ei tekita. Lastele meeldib väga, kui nad saavad vahetunde ise sisustada, mis tähendab, et koolis tuleb selleks tingimused luua (keksukast koridori põrandal, lauamäng, vaikne nurgake, kus omaette olla jms). Kui laps tunneb ennast koolis turvaliselt, siis väsitab pikk koolipäev teda palju vähem.

Margot Möller.

Margot Möller, Ilmatsalu põhikooli õpetaja:

Kui kaheksatunnine koolipäev on hästi üles ehitatud, võib see täiesti toimida. Lapsena vaatasin ma lõuna paiku koju jõudes tundide kaupa televiisorit, kauem koolis viibides oleks mu aeg kindlasti sisukamalt möödunud.

Pikas koolipäevas peaks olema palju mänguelemente ja lapsele midagi individuaalset. Koolis teiste laste keskel olemine tihtipeale väsitab ja lapsel peab olema võimalus vaikselt omaette olla. Näiteks lugeda raamatut, mida on õpetaja või vanemad soovitanud või mille ta on ise avastanud. Kool võiks ju olla lugemisharjumuse tekkimise koht. Lugeda võiks ka seda, mille jaoks klassitunnis aega ei jätku. Pikk koolipäev annab hea võimaluse lapsi lugema innustada. Lapsed ise tahaksid omaette olles muidugi arvutimänge mängida, kuid selle suhtes olen skeptiline, ehkki mõned mu täiskasvanud tuttavad vabal ajal arvutimänge mängivad, pidades seda tegevust mõistlikuks. Algklassilapsed tuleb ikkagi kõigepealt liikuma panna. Neil võib lasta ise ka välja mõtelda, kuidas nad liikuda tahavad.

Marcus Ehasoo.

Marcus Ehasoo, Eesti õpilasesinduste liidu esimees:

Kaksteist aastat tagasi oli mul endal algklassides kaheksatunnine koolipäev. Arvan, et see ei olnud normaalne. Pärast nii pikka päeva ei jätkunud enam energiat huviringide ja muu sellise jaoks. Meie koolipäev oli ka väga ainekeskne, näiteks oli palju võõrkeele lisatunde, üldpädevustest siis veel ei räägitud.

Praegu pakuvad koolid õpilastele täiendavate ainetundide asemel huviringe ja valikaineid, mis on hea, kuid tihti palub kool nii tungivalt kõigil õpilastel nendest osa võtta, et valikut enam pole. Mõnes koolis on tasulisedki huviringid õpilastele sisuliselt kohustuslikud. Õpilane peab saama endale lisategevust ikka ise valida, siis saab ta tegelda sellega, mis teda päriselt huvitab, ja koolipäev ei tundu talle siis ka liiga pikk.

Arvan, et algklassid on võõrkeelte õppimis aeg ja õhtuse poole koolipäevast võiksid lapsed kasutada selleks. Kuid võõrkeeli tuleks õppida huviringis, näidendeid lavastades, laule esitades jne, mitte koolipingis raamatu taga istudes.

3 kommentaari teemale “Teeme algklasside koolipäeva pikemaks!”

1. Valgustaja ütleb:

   24. aug. 2018, 23:51

   Järjekordsel koolitusel, kus pakuti kohvi, küpsiseid ja lõunasöök, oli mitmeid toredaid ettekandjaid, kes kuidagi püüdsid rääkida muutunud õpikäsitusest saalitäiele uutele väljakutsetele avatud ja särasilmsetele õpetajatele.
   Peale pikka tööpäeva selgus siiski, et enamik särasilmseid ei saanud aru, mida see uus õpikäsitus tähendab. Paljud siiski noogutasid, et avaldada tunnustust esinejatele.Mõni õpetaja oli lugenud ajaloo igavikust tuntud Johhannes Käisi pedagoogilisi soovitusi, mis tundusid olevad kaasaegsemad kui tundmatu läänemeelse kirjaniku publikatsioonid.
   Selle artikli autorile, Raivo Juurakule, soovitaksin olla julgem teiste rahvaste kombeid ja tegemisi meile üle tooma! Miks mitte kaheksa tunni asemel 10 tundi,12 tund, miks mitte ka 16 tundi?
   Ma ei tahaks küll Eestisse üle tuua positiivse kogemusena Rootsis veel hetkel vähemusrahvuse kogukonna poolt näiteks ühel päeval 80 auto põletamist ja kohalike põliselanike väikeäride hävitamist.

2. Jüri K ütleb:

   25. aug. 2018, 21:30

   Peamine pika koolipäeva idee põhjus on siiski lapsevanema tööpäeva pikkus. Seega oleks sobivaks pikkuseks 9 tundi. Laps kooli, tööle, laps koolist koju. Nii mõnigi kord on peab lapsevanem tööl olema pika vahetuse või hoopiski komandeeringusse sõitma. Ei ole enam kodus vanaemasid – vanaisasid.Tuletame siis meelde nõukaaegsed nädalased lasteaiad, internaatkoolid, Iisraeli kogemused riigi algusaegadel.

3. Ma Sa ja Ta ütleb:

   27. aug. 2018, 12:19

   Ja üleüldse – 56-päevane suvepuhkus on ilmselge ressursiraiskamine. Koolid ööpäevaringseks lastehoiuks ka suvel, siis saavad vanemad lõõgastuda.

   Nali naljaks. Millal vaadatakse üle õpetajate töökoormus? Miks arvestatakse seda ikka ja ainult kontakttundide põhiselt?