Õpetajaõpe kutsub nii karjääri alustajaid kui pöörajaid

27. sept. 2019 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar
Hanna Mathiesen õpib Tartu ülikoolis põhikooli reaal- ja loodusainete õpetajaks ning tahab olla oma õpilastele sama inspireeriv, kui olid tema õpetajad Tartu Jaan Poska gümnaasiumis. Foto: Sirje Pärismaa

Huvi õpetajaameti vastu on tasapisi tõusuteel, kinnitavad Tallinna ja Tartu ülikooli esindajad kui ühest suust. Noorte kõrval on leidnud tee ülikooli üha rohkem nn karjääripöörajad, kes ühe kõrghariduse omandanud, aastaid töötanud, kuid otsustavad nüüd elus teha kannapöörde ja õppida õpetajaks.

Tartu Jaan Poska gümnaasium püstitas tänavu rekordi – õpetajaks läks õppima üksteist lõpetajat. Hanna Mathiesen on üks kolmest, kes valis Tartu ülikoolis loodus- ja reaalainete õpetaja eriala.

„Õpetaja eriala valimine oli mitme teguri kokkulangemine,“ lausub Hanna Mathiesen. „Olen terve elu teadnud, et tahan reaalainete ja geenitehnoloogiaga tegelda. Gümnaasiumis tegime palju slaidiesitlusi ja kooli lõpuks meeldis mulle väga olla klassi ees ja teisi õpetada. Seda panid teisedki tähele. Ka mu ema ja õde on pedagoogid. Näen, kuidas ema muutub tänu õpilastele järjest nooremaks. Tahan saada sama motiveerivaks ja inspireerivaks, nagu olid minu õpetajad, et kaoks kurja õpetaja kuvand.“

Mathiesen räägib säravi silmi lennukaaslastest, kes õpetajaks õppima läksid, ja on kindel, et noorte huvi on tõstnud reklaamivideod, kus lõi kaasa Poska gümnaasiumi õpetaja Eerik Säre. Motivaator on seegi, et töö ja leib on õpetajaametis garanteeritud.

Uuele ringile

Tallinna ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialale astunud Aigi Bremsel on aga üks karjäär juba seljataga. Nüüd otsustas ta teha oma elus kannapöörde. 2002. aastal humanitaarinstituudis sotsioloogias bakalaureusekraadi ja 2008. aastal TLÜ-s magistrikraadi kaitsnud Aigi Bremse oli kümme aastat rahvusarhiivi filmiarhiivis kogumis- ja kasutusosakonna juhataja. Eelmisel aastal läks aga pere kõige noorem laps õppima-elama Tartusse ja nii jäi emal rohkem aega mõelda küsimustele, mis juba aastaid üles kerkinud.

„Mind huvitab näiteks, kas suurt koormust gümnaasiumis saaks veidi vähendada, et noored ennast ülesandeid täites ära ei kaotaks ning neil jääks aega keskenduda ja süveneda,“ räägib vastne tudeng. „Miks on Eestis koolides nii palju nn ärevaid lapsi? Kuidas julgustada lapsi ennast usaldama? Kuidas tekitada neis uudishimu? Soovin laste ja noorte hariduses midagi paremaks muuta.“

Tallinna ülikoolis kandideeris sel aastal haridusvaldkonna erialadele kokku 1531 huvilist (862 bakalaureuse- ja 669 magistriõppesse).

„See on ligi 20% rohkem kui eelmisel ja 30% rohkem kui 2017. aastal,“ rõõmustab TLÜ õpetajakoolituse peaspetsialist Kerli Prass. „Põhjusi, miks õpetajaks õppimine aina populaarsemaks muutub, on mitmeid. Üha rohkem tajutakse õpetaja rolli olulisust ühiskonnas. Kui tahame muutust ühiskonnas, siis on õpetajaamet just õige koht, kust alustada. Aina enam nähakse ka õpetajatöö positiivseid külgi – kui mitmekesine, loov ja võimalusi pakkuv amet see on.“

Et huvi õpetajaks õppimise vastu on viimastel aastatel kasvanud ka nende seas, kes elus juba muul erialal karjääri teinud, tuleb ülikoolidel hoolikalt läbi mõelda, kuidas nad saavutaksid õpetajaametiks vajaliku pädevuse tavalisest veidi lühema või vajadusel hoopis pikema ajaga ja teistmoodi.

„Enamik neist ei taha tulla mitmeks aastaks ülikooli tasemeõppesse, vajadused on ju veidi teistsugused,“ ütleb Kerli Prass. „Peame senisest enam tegelema sellega, et leida need inimesed üles ja pakkuda neile sobiv viis õpetajaks saamiseks.“

Tartu ülikool võttis sel aastal õpetajakoolituse erialadele vastu 727 üliõpilast – 9% enam kui eelmisel aastal. Avaldusi esitati 24 õpetajakoolituse õppekavale kokku 2143, see on 25% rohkem kui mullu.

„Kandidaatide arv on vaikselt kasvanud juba viimasel kolmel aastal,“ märgib õppeprorektor Aune Valk.

Kaasava hariduse mõjud

Bakalaureuseõppes olid populaarsed eripedagoogika ja koolieelse lasteasutuse õpetaja erialad. Hüppeliselt kasvas päevaõppes eripedagoogika kandidaatide arv. Magistriõppes oli enim kandidaate eripedagoogika ja logopeedia, põhikooli mitme aine õpetaja ning haridusinnovatsiooni õppekavadel. Võrreldes eelmise aastaga kahekordistus õpetajaks õppida soovijate arv võõrkeeleõpetaja, logopeedia ning haridustehnoloogia erialal.

Ka Tallinna ülikoolis olid populaarseimad erialad bakalaureuseõppes eripedagoogika ja alushariduse pedagoog, magistriõppes eripedagoog-nõustaja ning sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse. Täiesti arvestatav on huvi endiselt ka pedagoogika ja klassiõpetaja erialade vastu.

„Kaasav haridus nõuab juurde tugispetsialiste, neist on praegu suur puudus,“ lausub Kerli Prass. Eks see ole ka põhjus, miks just nendele erialadele on kõige suurem tung. Seetõttu võetigi Tallinna ülikoolis tänavu vastu mitmele uuele erialale, näiteks avati magistriõppes koolipsühholoogia suund ja eripedagoogi-nõustaja peaeriala kõrvale eripedagoogi peaeriala ning bakalaureuseõppes eripedagoogika sessioonõpe ja sotsiaalpedagoogika.

Aineõpetajate erialadest oli sisseastunuid kõige enam kunstiõpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning informaatikaõpetaja erialale. Oluliselt rohkem soovib ülikool sisseastujaid näha matemaatika ja loodusainete õpetaja õppekavadele.

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhataja Äli Leijeni sõnul soovinuks ülikool, et suuremat huvi oleks tuntud õpetajahariduse õppekava vastu. Sinna võetakse vastu neid, kel erialane magistrikraad olemas ning soov omandada lisaks õpetamisoskused ja -kutse koos haridusteaduste magistri kraadiga. Sessioonõpe võimaldab õppima tulla ka tegevõpetajatel, kui kool oma töökorraldusega seda toetab. 

Tänavu oli kaheksale keskhariduse baasil õpetajakoolituse erialale vastuvõetu keskmine vanus 26 aastat, kusjuures noorim oli 17 ja vanim 55. Magistritasemel oli keskmine vanus 34 aastat – noorim oli 21 ja vanim 64!

„Viiekümneaastane tudeng pole tänapäeval õpetajakoolituses mingi erand. Suurepärane, et õpetajad on elukestva õppe elavad eeskujud!“ kiidab Leijen.

Õpe uuenes

Nii Tallinna kui Tartu ülikooli õpetajakoolituses on uuendusi.

Tallinna ülikooli magistriõppekavadel arvestatakse varasemast enam üliõpilase tausta, teadmisi, oskusi, kogemusi ning vastavalt sellele saab koostada individuaalse plaani.

„Kui tegemist on kogenud tegevõpetajaga, kes on tugev praktik ega vaja praktikat nii palju kui kogemuseta õppija, saab ta teha praktikat vähem ning võtta selle asemel rohkem näiteks erialaaineid, ainedidaktilisi või üldkasvatusteaduslikke ja psühholoogiaaineid,“ toob Kerli Prass näite. Või vastupidi, kui tegemist on tugevate erialateadmistega inimesega, siis saab ta võtta rohkem õpetamisega seotud aineid ja teha täies mahus praktika. Kuna suur osa õppijatest käib õppimise kõrvalt tööl, otsitakse paindlikke õppimisvõimalusi, mistõttu on sisseastujate seas eriti populaarne just sessioonõpe.

„Mõtleme aina enam, kuidas luua veel paindlikumaid võimalusi, et õpetajaks jõuaksid õppima võimalikult erineva taustaga inimesed ning õppimine ei jääks selle taha, et ei leia sobivat õppimisvormi,“ kinnitab Prass.

„Tartu ülikooli õpetajakoolitajad ja haridusteadlased hoiavad end pidevalt kursis mujal maailmas toimuva ja teadusuuringutega, selle alusel on uuendatud õpetajate kutsestandardeid, millega käsikäes käivad õpetajakoolituse õppekavad. Kui ühiskond nõuab õpetajatelt uusi pädevusi, on meie ülesanne neile need anda,“ sõnab Äli Leijen. Nii on üliõpilastel sellest sügisest kohustuslik läbida kaasava hariduse aine ja digipädevuse omandamine on põimitud kõigisse ainekursustesse. Õppetööd püütakse muuta tõhusamaks ja paindlikumaks, arvestades tudengite ja tööandjate tagasisidet. Ülikool uuendab lepinguid partnerkoolide ja -lasteaedadega, kus üliõpilased praktikal käivad, ning täpsustatakse juhendajate ja mentorõpetajate ülesandeid, et praktikast oleks mõlemale poolele maksimaalne kasu.

Selle aasta suur uuendus on ka programm „Kogenud kooli“, kuhu võeti vastu 12 matemaatikut. Nad alustasid 1. septembrist paralleelselt tööd kodukandi üldhariduskoolis õpetajana ja õpinguid õpetajahariduse sessioonõppes.

„Seda programmi loodame jätkata, järgmisel kevadel kutsume õpetajateele nii matemaatikuid kui füüsikuid,” lubab Leijen.

Suvel alustasid õpetajakoolituse, õpiabi-, informaatika-, matemaatika- ja loodusainete õpetaja lisaeriala õppekavad. Aasta lõpupoole selgub, kas õnnestub taotleda lisarühmade avamist. 

Hiljuti Tallinna ülikoolis õpetajakoolituse peaspetsialistina tööle asunud Kerli Prass on programmi „Noored kooli“ vilistlane. Ta peab programmi suurimaks tugevuseks õppimist praktika kaudu ja tugisüsteemi, mis annab kahe aasta jooksul lisaks koolitustele tuge koolis, klassis ja õppimises. Klassiruum on avatud, tunde käiakse regulaarselt vaatlemas ja algaja õpetaja saab oma tööd ning arengut tuutori, mentori ja lennukaaslastega pidevalt analüüsida.

„Eks ülikoolidki toetavad õppijaid nende õpingute jooksul ja praktikal, küll aga saab senisest veel enam läbi mõelda, kuidas suunata üliõpilast ennast, oma õppimist ja õpetamist tõhusamalt reflekteerima ning kuidas pakkuda üliõpilasele rohkem praktilist kogemust,“ lausub Kerli Prass.

Ülikoolidel on nii mõndagi õppida sellest, kuidas leida üles ja tuua õpetajaks õppima just kõige motiveeritumad ja tugevamad.

„Noored kooli“ panustab tugevasse värbamisse ja seab osalejatele kõrged ootused, valides välja tugevaimad kandidaadid, et tagada meie lastele parimad õpetajad, kellest kasvaksid Eesti haridusvaldkonna eestvedajad.

„Tahan siiski rõhutada, et „Noored kooli“ ja ülikoolide õpetajaõpe ei ole konkurendid. Programmis toimiv ei saa ega peagi toimima ülikooli kontekstis ja vastupidi. Minu nägemuses annavad mõlemad panuse Eesti haridusse oma nurga alt.“


KOMMENTAAR

Aune Valk.

Aune Valk, Tartu ülikooli õppeprorektor:

Kui arvestada, et kõrghariduse keeruka rahastamisolukorra tõttu otsustas TÜ vastuvõttu sel aastal tervikuna mitte kasvatada, on õpetajakoolitusse tulijate huvi ja vastuvõetute arv väga positiivne. Usun, et siin on taustaks õpetajate kasvanud palk ning pikaajaline tähelepanu õpetajakoolitusele.

Eelmisel aastal tegi lisandunud stipendiumite toel jõnksu ülespoole matemaatika- ja informaatikaõpetajaks õppimise teed alustanute arv (vastuvõetute arv kolmekordistus viielt viieteistkümnele). Heameelt teeb, et sel aastal on arv veel paari võrra suurem ning lisaks asus ülikoolis õppima ning koolides tööle 12 matemaatikaõpetajat „Kogenud kooli!“ esimesest lennust.

Käesoleval aastal Tartu ülikooli algatatud „Kogenud kooli“ programmi kaudu soovime tuua Eesti koolidesse aineõpetajaid, kellel on aineõpetajana töötamiseks sobiv haridus või ka töökogemus, kuid puudub pedagoogiline väljaõpe. Kui nii jätkame, siis on lootust, et suudame poole igal aastal puudu olevast 50 matemaatikaõpetajast enda poolt anda.

Vast andis oma väikese panuse teadlikkuse kasvu ka see, et õpetajakoolitus oli ülikooli selle aasta vastuvõtuturunduse prioriteet. Järgmisel aastal jätkame „Kogenud kooli!“ programmis juba kahe ainega: ootame matemaatika- ja füüsikaõpetajaks soovijaid.

Aineõpetajaid koolitatakse tavaliselt magistritasemel, mis eeldab, et enne on õpitud kolm aastat bakalaureuseõppes nt matemaatikat või keelt vm. Seetõttu on suur küsimus tulevikku vaatamisel: kas sealt on piisavalt järelkasvu tulemas. Selle aasta vastuvõtu teine hea uudis õpetajakoolituse kasvu kõrval oligi see, et matemaatika-, füüsika-, keemiahuvilisi gümnaasiumilõpetanuid alustas ülikoolis kolmandiku võrra enam kui möödunud aastal.

Oleme seadnud eesmärgi, et kõigil, kes läbivad mingi õpetajakoolituse magistrikavale eelneva aineõppe bakalaureusetasemel, võiks olla võimalus nuusutada õpetajaks olemist. See loob eelduse, et õpetajaks saamise vastu tekib huvi. Katsetame sellist lähenemist oma „Talendid Tartusse!“ programmis osalejatega – anname tublide olümpiaaditulemustega ülikooli vastu võetud noortele võimaluse teha midagi tavapärasest enam. Üks kolmest tegevussuunast on omandada õpetajaoskusi ning olla teadushuviringi õpetaja.


KÜSIMUS JA VASTUS

Miks valisite magistriõpinguteks hariduse valdkonna?

Eleriin Käo.

Eleriin Käo:

Õpin Tartu ülikooli magistriõppes põhikooli mitme aine õpetajaks, kõrvalerialana inimeseõpetust. Minu teekond magistriõppesse kujunes loogilist rada pidi. Õppisin eelnevalt bakalaureuseastmes humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamist põhikoolis. Ülikooli astudes arvasingi, et minust saab õpetaja, kuid õpingute käigus sain aru, et sotsiaalpedagoogika valdkond huvitab mind enim, sest need teadmised ja oskused annavad mulle võimaluse lapsi paremini toetada ning seeläbi maailma paremaks muuta. Tundsin, et sotsiaalpedagoogika on minu jaoks kõige õigem valdkond.

Pärast sotsiaalpedagoogi kutse omandamist asusin tööle Miina Härma gümnaasiumis sotsiaalpedagoogina. Hindan ja armastan oma tööd väga ning tunnen, et TÜ sotsiaalpedagoogika suund andis väga hea teoreetilise ülevaate selle töö sügavamaks mõistmiseks. Töötan MHG-s praeguseni.

Lisaks sotsiaalpedagoogi tööle olen ka 5. ja 6. klassi inimeseõpetuse õpetaja. Pärast esimest aastat sain aru, et need kaks valdkonda toetavad teineteist. Inimeseõpetuse õpetajana saan lõimida eri suhtlemisoskusi ainetundidesse, mis aitavad õpilastel keerulistes olukordades toime tulla. Seega astusin põhikooli mitme aine õpetaja magistriõppesse, et ennast sotsiaalainete didaktikas veelgi arendada ning päriselt õpetajaks saada.

Mulle meeldib õpetada, toetada ja suunata. Mulle meeldib olla olemas ka väljaspool tundi – olla olemas päriselt! Kuulata päriselt ja mõista päriselt. Õpetada päriselt. Õpetaja töö pakub kõike seda: töötada nii, et sellel on ka suur mõju nii sulle endale, lastele kui maailmale!

Marika Saar.

Marika Saar:

Tartu ülikooli haridusinnovatsiooni õppima asumise põhjuseid oli mitmeid. Töötan Elva abivallavanemana ning üks minu vastutusvaldkondi on haridus. Minu senised õpingud ei ole olnud hariduse valdkonnaga seotud ning mul tekkis soov õpetamisest ja hariduse juhtimisest rohkem teada saada. Haridusküsimustes on kohalike omavalitsuste vastutus kooli- ja lasteaiapidajana väga suur ning on oluline, et omavalitsustes jaguks kompetentseid otsustajaid. Õppekava sobib minu eesmärkidega hästi, kuna eriala keskendub muudatustele haridusasutuste juhtimises ja hariduse valdkonnas laiemalt. Teine õppima asumise põhjus on soov areneda ning tahe mitte mugavustsooni sattuda, saada uusi teadmisi ja tutvusi. Marju Lepajõe on öelnud: „Ülikoolistuudium peaks olema nauding iseeneses. Eneseväärikuse tunne, mis tekib otsese kasuta vaimsetest pingutustest, on kõige kindlam alus, millele elu ehitada.“ Usun ka, et just haridusest sõltub meie ühiskonna heaolu ja majanduse edukus.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetajaõpe kutsub nii karjääri alustajaid kui pöörajaid”

  1. Jälle kooli! ütleb:

    […] Haridusinnovatsiooni õppima asumise põhjuseid on mitmeid. Esiteks töötan ma Elvaabivallavanemana ning üks minu vastutusvaldkondi on haridus. Minu senisedõpingud ei ole olnud haridusvaldkonnaga seotud ning tekkis soov õpetamisest jahariduse juhtimisest rohkem teada saada. Haridusküsimustes on kohalikeomavalitsuste vastutus koolide ja lasteaedade pidajana väga suur ning on oluline, etomavalitsustes oleks rohkem kompetentseid otsustajaid. Haridusinnovatsiooniõppekava sobib minu eesmärkidega hästi, kuna eriala keskendub muudatusteleharidusasutuste juhtimises ja haridusvaldkonnas laiemalt. Teine õppima asumisepõhjus on isiklik areng ning tahe mitte mugavustsooni sattuda, saada uusi teadmisija tutvusi. Marju Lepajõe on öelnud, et „Ülikoolistuudium peaks olema naudingiseeneses. Eneseväärikuse tunne, mis tekib otsese kasuta vaimsetest pingutustest,on kõige kindlam alus, millele elu ehitada“. Usun ka, et just haridusest sõltub meieühiskonna heaolu ja majanduse edukus. https://opleht.ee/2019/09/opetajaope-kutsub-nii-karjaari-alustajaid-kui-poorajaid/ […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!