Arvustusvõistlus Kapsas: Tüdruk, kes seisis kuristiku serval

Maailmas on väga palju raamatuid. Kuidas valida, mida lugema hakata? Üks võimalus on lugeda raamatuarvustust ja teha selle põhjal otsus. Et jaguks häid arvustusi ja arvustajaid, kuulutasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja ajakiri Hea Laps läinud aasta sügisel välja raamatuarvustuste kirjutamise võistluse Kapsas. Selle eesmärk oli ärgitada 6.–9. klassi õpilasi raamatuid lugema ja neid siis arvustama. Õpetajate Leht avaldab selles ja järgmistes numbrites neli võitnud arvustust.

• Maria Mai Siimut, Haapsalu Põhikooli 7. klass, õpetaja Evelin Tibbo
• 2. koht 6.–7. klasside arvestuses
• Margo Rabb „Lucy Clark ei palu vabandust“, tõlkinud Reti Maria Vahtrik, Rahva Raamat, 2022

Raamatupoes uut lugemispala otsides püüdis mu pilku erksa kujundusega köide, mis kandis väga intrigeerivat pealkirja. Tabasin end mõttelt, kas tegu on järjekordse maitsetu ajaviitelooga või leidsin lõpuks mõne sisuka ja meelepärase noorteromaani. Otsustasin selle välja uurida.

Raamatu „Lucy Clark ei palu vabandust“ autor on Margo Rabb, kes on pärit USA-st. Eesti keelde tõlkis raamatu 2022. aastal Reti Maria Vahtrik. Teose andis aga esmalt välja Quill Tree Books. Too kirjastus on trükkinud paljude noorte lemmikraamatuid. Rabbi sulest on noortele ilmunud seitse teost, kuid eesti keelde on tõlgitud neist ainult üks.

Rabb on vaadeldava teose kirja pannud väga haaravalt ja ladusalt. Ta on kõigi tegelaste tundeid veenvalt ja värvikalt kirjeldanud, mõeldes välja kirkaid võrdlusi ja kaasahaaravaid väljendeid, lisades vahetevahel ka killukese huumorit. Nautisin väga ka raamatu minimalistlikke illustratsioone, mille autor on Lisa Perrin. Polnud suuri ja värvilisi pilte, mis üle terve lehekülje ulatuks, vaid iga peatüki alguses oli kujutatud paari mustvalget lilleõit. Need tekitasid täpselt õige meeleolu, arvestades, et toimuv polnud kogu aeg lust ja lillepidu. 

Raamatu tegevusest saab lugeja teada peategelase Lucy Clarki vaatevinklist. 16-aastane Lucy Clark käib peenes tütarlastekoolis ja õpib karmide õpetajannade käe all. Koolis kehtivad väga ranged reeglid ning kasuks ei tule ka alalõpmata laitev ja teisi alla suruv direktriss miss Leery. Lucyl pole sellist tüüpi koolis eriti kerge, aga nagu sellest veel vähe oleks, teda ka kiusatakse seal. 

Õnneks on tüdrukul armastav ja hoolitsev vanaema, kes alati Lucyle hubase ja koduse tunde tekitab ning tihti ka tüdruku mornist meeleolust päästab ja ta taas üles soojendab. Kahjuks kaotab Lucy üpris teose alguses oma vanaema ja tal tuleb edasi minna üksinda, sest olenemata sellest, et tema vanemad on täie elu ja tervise juures, pole neil oma tütre jaoks aega.

Lucy leiab endale lõpuks saatusekaaslase, kui tüdruk nimega Dyna oma ema vähile kaotab. Katkiste hingedega tüdrukud leiavad teineteist ja saavad südamesõpradeks, pakkudes üksteisele lohutust ja tuge. Meie peategelane jääb taas üksinda, kui koolis toimub Lucy ja Dyna ning nende kiusajate vahel tuline vahejuhtum, mille tulemusel Dyna isa oma võsukese koolist ära võtab. 

Hiljem pagendatakse ka Lucy koolist New Yorki oma nõtke ja glamuurse nõo Nanette’i juurde. Lucy uuteks ülesanneteks saab ühe vanaproua eest hoolitsemine ja tolle proua soovil aednikuameti katsetamine. Lucy õnneks tuleb välja, et Edith pole üldse nii vana ja väeti, nagu esmapilgul võis tunduda, vaid tegu on targa ja kõbusa naisega, ent selle kõige juures on üks konks. Edith usub, et teda tahetakse tappa. Õhku kerkib paratamatult küsimus, kas Edith on dementne ja kujutab seda kõike ette.

Lucyle hakkab Edith meeldima ja tüdruk tunneb naises ära omaenese vanaema. Nad mõlemad olid väga vitaalsed ja alati heatahtlikud. Arvan, et sellepärast Lucyle Edith nii omane ja südamelähedane oligi. Ta annab Edithile lubaduse aidata teda tema lopsaka ja pilkupüüdva iluaiaga, kuna Edith on aednik ja tema sulest on ilmunud mitu palavalt armastatud aiandusteost. Peale selle alustab Lucy ka väikest viisi detektiivitööd ning proovib aidata Edithil teda jälitanud isikut leida. Kahtlusaluseid jagub neil seinast seina, alustades Edithi kasutütrest ja lõpetades tema vana armastusega.

Raamatu tegi põnevaks see, et lõpp polnud etteaimatav. Teoses oli palju jahmatavaid keerdkäike ja valele teele suunavaid juhtlõngu. Jõudsin lugemise ajal mitu korda kahtlusaluse suhtes meelt muuta. See on küll noortekirjandusele üsna omane, aga mulle see eriti ei istunud, et Lucy naabripoissi armus. Leian, et see ei sobinud sellisesse krimitaustaga raamatusse kuigi hästi ja pealegi oli see väga etteaimatav. Üldiselt olid aga loetud raamatu tegelased toredad ja realistlikud, eriti Lucy. Usun, et maailmas on palju lapsi, kellel on temaga sarnane mõttelaad. Lucy hingeelu ja tundeid oli väga täpselt ja hästi kirjeldatud, seetõttu saavad paljud temaga samastuda ja lohutust leida. Sümpaatne oli ka Edithi tegelaskuju, sest olenemata sellest, et vanaproua arvas oma elu ohus olevat, oli ta väga elurõõmus ja optimistlik, mitte vinguv ja hädaldav vanainimene, nagu stereotüübi järgi võiks eeldada.

Võib öelda, et see teos erines seni loetud noorteromaanidest. Tõsi, raamatus oli mainitud koolikiusamist, selle võimalikke tagajärgi ja keerulisi probleeme vanematega, mis on küll võib-olla liiga tavaline, kuid siiski väga eluline. Ometi on tegemist omalaadse krimilooga, millega käisid kaasas pilkupüüdev lilleaed ja pentsikud kahtlusalused – seda ei kohta just iga päev. Eripärased karakterid ja ootamatud sündmused tõstsid selle teose minu silmis teistest noorteromaanidest kõrgemale. Loodusesõpru haaraks ehk ka aiandus ja lillede maailm, millest raamatus palju juttu on. 

Üks raamatu köitvamaid tsitaate on: „Kõik me seisame kuristiku serval. Ühel pool kaljut on meeleheide ja äng, tühermaa. Teisel pool on täisõites aed. Millise poole sa valid?“ Ka Lucy seisis sellisel teelahkmel. Tal oli küllalt põhjust, et murduda ja alla anda, ent ta võitis kõik raskused ja leidis tee lilleaeda. Neile, kes tahavad sukelduda krimiloosse, kus pole verevalamist ja eneseohverdamist, on see lummav teos kindlasti õige valik. Aga miks Lucy Clark vabandust ei palu – selle peab iga lugeja ise välja uurima.

Loe ka https://opleht.ee/2023/02/kas-on-tulnud-aeg-teha-uks-lennutiir-kuule/