Koolist ellu – III ja IV kooliastme tasemetööde kontseptsioon

FOORUM. Maikuu teema: üleminek elektroonsele riigieksamile

Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas saavad edukalt hakkama inimesed, kes on kohanemisvõimelised ja valmis vastavalt vajadusele juurde ja ümber õppima, suudavad lahendada keerukaid probleeme, mis eeldavad kontekstuaalset mõtlemist, on loovad ja julgevad ellu rakendada uusi ideid. III ja IV kooliastme loodusvaldkonna e-tasemetööde kontseptsioon loob alused nende oskuste hindamiseks. Loodusvaldkonna õpitulemuste hindamisel ei hinnata küll eraldi kõiki nimetatud oskusi, kuid samas on need vajalikud loodusvaldkonnas seatud õpitulemuste saavutamiseks. Loodusainete hindamise kontseptsioon rõhutab mõtestatud õppimise komponenti tasemetöö sooritamisel – oluline roll on siinjuures ülesannete kontekstil, kus õpilasteni jõuab olulist teavet nii mitmetahulistest probleemidest ühiskonnas kui ka karjääri või teaduse olemusega seoses. Saanud tagasisidet selle kohta, kuhu oled jõudnud III kooliastme lõpus, oled saanud suunised gümnaasiumi õpinguteks, IV kooliastme tasemetöö on aga kui akadeemiline refleksioon loodusvaldkonna õpitulemuste saavutamisele, ja seda mitte ainult ainevaldkonna teadmiste ja oskuste osas, vaid see annab julguse avada uksed tuleviku kavandamiseks.

Mida hinnatakse?

Loodusvaldkonna III ja IV astme e-tasemetöö kontseptsioon toetub aastatel 2010–2014 Eestis tehtud loodusteadusliku kirjaoskuse longituuduuringule, kus esmakordselt tutvustati kontekstipõhist hindamist interdistsiplinaarsete ülesannete abil ja hinnati nii loodusteaduslikke teadmisi, uurimuslikke kui ka probleemide lahendamise ja otsuse tegemise oskusi. Tõsi, longituuduuring näitas et gümnaasiumiaastate jooksul arenevad õpilaste oskused vähe, pigem toimub isoleeritud teadmiste juurdekasv. (EHA, 2017, nr 1)

Rahvusvaheliselt on aktsepteeritud, et loodusteaduste õppimisel, õpetamisel ja õpitulemuste hindamisel seatakse eesmärgiks loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamine. Loodusteaduslik kirjaoskus on määratletud kui suutlikkus väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi; oskus vaadelda, mõista ning selgitada loodus-, tehis- ja sotsiaalkeskkonnas eksisteerivaid objekte, nähtusi ning protsesse, märgata ja määratleda elukeskkonnas esinevaid probleeme, neid loovalt lahendada, kasutades loodusteaduslikku meetodit; väärtustada looduslikku mitmekesisust ning vastutustundlikku ja säästvat eluviisi ning hinnata looduses viibimist. Sellele tuginevalt on loodud ka testide abil hinnatavate loodusteadusliku kirjaoskuse komponentide raamistik. Testitavad teadmised ja oskused seostatakse õpilase tasandil väärtushinnangute, hoiakute ning karjääriteadlikkuse komponentidega. Karjääriteadlikkuse all mõeldakse õpilaste oskust seostada loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi loodusteadustega seotud elukutsetega, mis on kooskõlas paradigmaga loodusteadused eluks, mitte ainult kitsa valdkonna teadlase tööks. 

Loodusainete katselise tasemetööga hinnatakse loodusteadusliku kirjaoskuse komponente eri tunnuste ja tasemete lõikes. Eristatakse viit hinnatavat loodusteadusliku kirjaoskuse komponenti: loodusteaduslik ainesisu, uurimuslikud oskused, probleemide lahendamise ja otsuse tegemise oskused, kommunikatsioonioskused ning arusaam teaduse olemusest. Iga komponendi (v.a teaduse olemus) korral eristatakse nelja taset: baas-, kesk-, kõrg- ja tipptase. Teaduse olemusega seotud küsimuste puhul tasemeid ei eristata ning need esitatakse testi ülesannetest väljaspool asuvas küsimustikus valikvastustena.

Kuna alates III kooliastmest õpetatakse nelja loodusainet eraldi, on vaja pöörata enam tähelepanu ka üksikute õppeainete aineteadmisetele. Tasemetööd on interdistsiplinaarsed, sisaldades loodusteaduste, igapäevaelu ja/või globaalsete nähtustega seotud mitmeosalisi kompleksülesanded nii füüsikast, keemiast, bioloogiast kui ka geograafiast.

Testis on kokku neli kompleksülesannet ehk alatesti. Iga kompleksülesanne moodustab terviku, mida läbib kandev lugu (stsenaarium) või teema, mis seostub vastava kooliastme õppekavas määratletud loodusteadusliku õppesisuga ning on esitatud õpilastele relevantses kontekstis. Testi küsimustes on võetud arvesse, et paljusid loodusteaduslikke mõisteid käsitletakse mitmes õppeaines ja need seostuvad hierarhiliselt vastavalt vanuseastmele raamteemadega.

Ülesannete koostamisel lähtuti teoreetiliselt määratletud tunnuste loetelust, mis tagab gümnaasiumi ja põhikooli III astme ülesannete ühtsuse ja võrreldavuse. Ülesannetes, mis hindavad loodusteaduslikke teadmisi, tuli õpilastel sõltuvalt mõõdetava tunnuse tasemest loodusteaduslikke nähtusi ja protsesse kas selgitada, põhjendada või neid omavahel seostada; kasutada loodusteaduslikke mõisteid, ühikuid ja sümboleid ning teha etteantud seoste (valemite) põhjal arvutusi. Lisaks hinnatakse õpilaste arusaamist loodusteaduslikest mudelitest nende selgitamise, täiendamise või koostamise kaudu. Uurimuslikke oskusi hinnatakse probleemi, uurimisküsimuse või hüpoteesi sõnastamise, katse kavandamise või hindamise ning esitatud andmete põhjal järelduste tegemise kaudu. Probleemi lahendamise ja otsuse tegemise ülesannetes tuleb õpilastel lahendada loodusteaduslik või sotsiaalse kandepinnaga probleem ja põhjendada oma otsust võimalikult erinevatest vaatenurkadest lähtuvalt. Võrreldes I ja II kooliastme kontseptsiooniga on siin rõhuasetus argumenteerimis- ja põhjendamisoskuste hindamisel. Kommunikatsioonioskuste ülesannetes tuleb koostada ise loodusteaduslik tekst, otsida internetist infot ja hinnata allika usaldusväärsust.

Praktiliste tööde läbiviimisega seotud oskuste esinduslik hindamine ei ole võimalik tasemetööle seatud ajapiirangute ja e-vormi tõttu. Siiski on õpilasel testi sooritades võimalik katseid kavandada ning neid läbi viia virtuaalses keskkonnas. Eelkõige keskendutakse tasemetöös aine sisuga seotud kognitiivsetele oskustele, nt sellele, kuidas selgitada nähtust või protsessi, kasutada loodusteaduslikke mõisteid, leida teksti põhjal küsimustele vastuseid, tunda ära ja sõnastada loodusteaduslikke probleeme või kasutada protsesside (sh praktiliste tööde) selgitamisel jooniseid ja mudeleid. E-tasemetöödes võetakse aluseks kooliastmetega seotud tasemelisus.

Tasemetööle lisatud küsimustiku I osas olid küsimused teaduse olemuse kohta, et selgitada välja õpilaste arusaam teaduse olemusest ja teaduslikust meetodist. Küsimustiku teises osas olid küsimused loodusainete tundidega seotud ärevuse kohta ning III osas õpilaste testimotivatsiooni kohta ja testile hinnangu andmiseks. Sellised lisaküsimused annavad sisendi testi struktuuri ( nt kontekstide järjekord) modifitseerimiseks ja tõstatavad vajaduse uurida, kuidas välistada olukord, et raskemad ülesanded jäävad testile vastamise aja lõppu. Ärevus loodusainete õppimisel pidurdab kognitiivseid tegevusi ja teadlikkus sellest on oluline õppetegevuste planeerimisel koolis. Üks võimalus on senisest enam kasutada loodusainete tundides tasemetöö kontseptsiooniga seotud ülesandeid õpilaste teadmiste hindamisel. Selline protsess eeldab õpetajate valmisolekut ise sarnaseid ülesandeid koostada ja hinnata.

Mida võib testi tulemuste põhjal järeldada?

Ainesisu tundmises ning uurimisoskustes tipptulemuse saavutanud õpilaste üliväike osakaal näitab, et loodusainete tundides tuleb senisest enam tähelepanu pöörata õpilaste kõrgema järgu mõtlemisoskuste, st analüüsioskuste (näiteks omaduste, tunnuste, nähtuste omavaheline võrdlemine), hindamisoskuste (näiteks katse disaini, tulemuste, õpilase väljaarvutatud vastuste usutavuse, teabe usaldusväärsuse hindamine) ning loovmõtlemise (näiteks uudsete tehnoloogiliste lahenduste väljapakkumine) arendamisele. See tähendab ühtlasi, et loodusteaduslike nähtuste õpetamisel tuleb teadmiste kvantiteedi asemel pöörata rohkem tähelepanu nende kvaliteedile. Antud juhul siis kontseptuaalse arusaamise, sh nähtuste põhjus-tagajärg ning loodusainete vaheliste seoste kujundamisele, mida hindavad just kõrgema taseme ülesanded. Arvutusülesannete puhul tuleks aidata õpilastel liikuda tüüpülesannete lahendamise mehaaniliselt omandamiselt nende sisemisest loogikast aru saamise suunas. Katseid võiks lasta õpilastel rohkem ise kavandada, sealjuures lastes neil hinnata saadud katsetulemuste kvaliteeti ning pakkuda välja võimalike katsevigade allikaid.

Kuigi probleemi lahendamise ja otsuse tegemise ülesannetes saavutas gümnaasiumi vanuseastmes ligi kümnendik õpilastest tipptaseme, saavutasid pooled vastanutest vaid baas- või nulltaseme, mis näitab vajadust niisuguste õpilastega rohkem tegeleda. Näiteks võiks neile õppimise käigus pakkuda rohkem võimalusi rakendada õpitud teadmisi uudses ja/või igapäevaelu kontekstis ning lahendada rohkem avatud probleeme, kus asjakohaseid lahendusi on mitu ning neil tuleb enda pakutud lahendust ise põhjendada. Sama tendents iseloomustas ka põhikooli III astme tasemetööde tulemusi.

Küsitlusest selgus, et õpilased tunnevad ärevust keemia ja füüsika õppimisel, muretsetakse selle pärast, et keemia- ja füüsikatundides on raske, või tuntakse ennast abituna keemia- või füüsikaprobleemide lahendamisel. Analüüsist selgub, et nii füüsika kui ka keemia õppimisega seoses tunnevad statistiliselt oluliselt enam ärevust tüdrukud kui poisid.

Edasised sammud

Testi meeskond on teinud suure töö nii hindamismudeli täpsustamisel kui ülesannete koostamisel ja modifitseerimisel. Arendusprotsessis on kujunenud üksteise pädevusi täiendavate teaduspõhiste ekspertide kogu, kes on suuteline juhtima edasisi arendusi konkreetsete ülesannete modifitseerimisel, tuginedes analüüsidele.

Vaja on uurida, kuidas muutuvad õpilaste teadmised ja oskused, liikudes 10. klassist (siis sooritatakse III kooliastme test) 12. klassi, ja milline on gümnaasiumi lõpus sooritatud e-tasemetöö tulemuste ning kõrgkooli õppima asumise ja edukuse seos. Arendusmeeskonna hinnangul võiks kõne alla tulla e-tasemetööde tulemuste arvestamine kõrgkooli astumisel.

Loe ka

Elle Reisenbuk – Loodusainete e-tasemetööd on jõudnud rakendusse kõikides kooliastmetes 

Margus Pedaste – I ja II kooliastme loodusainete tasemetööd täna ja homme