Õpetajate palgatõusu ja karjäärimudeli kokkuleppeta jääks ühiskonna areng seisma
Haridusvaldkonnas on kõik otsused pikaajalise mõjuga ja omavahel seotud. Riigi ja haridussüsteemi kõige suurem eesmärk on kahtlemata õpilaste areng. Et kvaliteetset õppekeskkonda luua, on vaja häid õpetajaid ning õpetajate järelkasvu nüüd ja edaspidi.
Tagamaks head õpet kõigile Eesti lastele ja noortele kodukeelest sõltumata, on tarvis minna üle täielikule eestikeelsele õppele.
Mõlemal nimetatud tähtsal tegevussuunal on tehtud põhjalikud analüüsid ja tegevuskavad. Selleks on vaja motiveeritud õpetajaid, korralikke töötingimusi ja äratundmist, et õpetaja rasket tööd väärtustatakse piisavalt. Selleks aastaks suutis eelmine valitsus kokku leppida hüppelises palgatõusus: 24% alammäära tõus kõigile kooliõpetajatele, mis andis uue tõuke nii õpetajate järelkasvuks kui ka optimismi eestikeelsele õppele üleminekul. Senisest rohkem noori asus õpetajaks õppima, paljud muudel erialadel töötavad inimesed otsustasid end õpetajaks koolitada. Tagasi kooli pöörduvad ka need pedagoogid, kes vahepeal mõnes muus ametis töötanud.
Optimismi lisas seegi, et kevadiste valimiste eel räägiti õpetajate palkadest palju. Kõik parlamendierakonnad lubasid, et palgatõus jätkub. See suurendas nii praeguste kui ka tulevaste õpetajate lootust veelgi. Seda suurem on ehmatus nüüd, kui palk praktiliselt ei tõuse ja tase nii ostujõu kui keskmise palgaga võrreldes hoopis langeb. See võib vahepealse edu tühistada ja arengut pidurdada.
Mida peaksid õpetajad sellises olukorras tegema? Loomulikult küsima lubatud palgatõusu, sest kui kusagil muutub süsteem lahkujate tõttu nõrgemaks, mõjutab see kõigi töö tulemuslikkust. Kokkuvõttes väheneb rahva haritus ja seega hakkamasaamine ning konkurentsivõime. Oluline on õpetajate järjekindel nõudlikkus mitte ainult õpilaste, vaid ka riigi suhtes.
Lisaks järgmise aasta palgatõusu lubaduse täitmisele tuleb nõuda ka pikaajalist kindlust, et eesmärgist jõuda õpetajate töötasu alammääraga 125%-ni Eesti keskmise palgaga võrreldes ei taganetaks. Sel tasemel on keskmine kõrgharidusega töötaja palk – õpetaja ongi ju magistriks haritud spetsialist. Pean ilmtingimata vajalikuks, et selline kokkulepe kantaks kohe ka riigi eelarvestrateegiasse. Nii on nelja-aastane eelarvestrateegia kokkulepe andnud kõrgkoolidele kindlustunde tõsta õppejõudude palka. Võtkem eeskuju!
Et jõuda järgmisel aastal kõigi täiskoormusega õpetajate palgaga keskmisele tasemele, on tarvis 11% palgatõusu. EHL on pakkunud omalt poolt välja kompromissi, et lisaks diferentseerimissumma tõusule 20%-ni palgafondist tõuseks palga alammäär 8%. Aga sedagi ei taha valitsus pakkuda.
Tegime riigieelarvesse vastava muudatusettepaneku, mis nõuab lisaks 36,4 miljonit. Palgatõusu pikaajaline fikseerimine riigieelarve strateegiasse on väga oluline. Selle kõrval vajab haridusvaldkond ka pikaajalist kvaliteedilepet, milles lepitaks kokku koormusearvestuses, karjäärimudeli arendamise viisis, klassijuhataja lisatasu tõstmise põhimõtetes jms. Paljudes koolides on osa õpetajate koormus väga suur ning ületunnitöö lisatasustamise põhimõtted koolis ei ole sugugi nii töötajasõbralikud nagu muudes valdkondades, kus on näiteks ületunnitasu. On oluline vähendada õpetajate koormust, et nad jaksaksid jätkata.
Karjäärimudelit arutas Isamaa erakonna eestseisus ka kohtumisel EHL-i ja õpetajate aineühenduste võrgustiku esindajatega paar nädalat tagasi. Pakkusin välja, et üldises plaanis tuleks taastada omaaegne neljaastmeline palgaastmestik – nooremõpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja (vastaks kunagisele pedagoogi-metoodiku astmele) – ja hakata kõige alumise määra kõrval riigi tasandil uuesti kokku leppima ka kõrgemate astmete palgaalammääras. Kvalifikatsiooni ja staaži (tihti seotud) tõusuga tõuseks ka palk, nagu paljudes teistes riikides.
Muidugi tuleks see astmestik siduda praeguse kutsete omistamise süsteemiga. Kvalifikatsioonitunnistuse taotlejate hulk ja seega komisjoni töö maht suureneks nõnda oluliselt, sest kvalifikatsiooniga kaasneks ka palgatõus. Kutsekoda peab suuremateks mahtudeks ka organisatsiooniliselt valmistuma.
Loe veel arvamusi õpetajate palga teemal:
- Heljo Pikhof – Pikaajalise plaani ja konkreetsete lahenduste väljapakkumine on haridusministri ülesanne
- Reemo Voltri – Õpetajate töötasu peab olema kollektiivlepinguga tagatud
- Urve Läänemets – Õpetajaametile mõeldes: kõike ei saa taandada võitlusele palgatõusu nimel