Õpetajate töötasu peab olema kollektiivlepinguga tagatud
Enne valimisi lubasid kõik erakonnad, et õpetajate palk tõuseb konkurentsivõimeliseks. Pärast valimisi tehti koalitsioonileping, kus öeldi, et õpetaja palk peab tõusma 120%-ni riigi keskmisest palgast. Võiks eeldada, et siin on mõeldud palga alammäära, mida saab täiskoormusega õpetaja. Nüüd käib jutt aga arvestusliku keskmise palga ümber, mis tähendab alammäära pluss diferentseerimisfondist saadud raha. Paraku on diferentseerimisfond selline müstiline asi, mis ei jõua kõigi õpetajateni ja mida KOV saab omatahtsi ümber jagada rakendamiseks eri valdkondades, mitte aga õpetajatele palkade maksmiseks.
Seega on meie vaatekohast olulisim palga alammäär ja selle tõus, sest see on töötasu, mille õpetaja saab 35-tunnise töönädala eest kuus. Kuni see pole vähemalt võrdne Eesti keskmisega, pole mõistlik hüppeliselt suurendada diferentseerimisfondi. Jah, sellegi suurendamine on tarvilik, et tekiks võimalus ka päriselt rakendada karjäärimudelit jne, kuid esmalt peab paika saama alammäär. Oluline on ka, et säiliks selle seotus alushariduse õpetajate palgaga.
Et koalitsioonilepingus lubatut (isegi kui tõlgendada seda nii, et räägime ebamäärasest arvestuslikust keskmisest) täidetaks, peab õpetajate palga alammäär tõusma igal aastal ca protsendipunkti võrra rohkem kui riigi keskmine. Praegu lubab valitsus õpetajate palgatõusuks 1,77% ja riigi keskmine palk tõuseb prognooside kohaselt 6,7%. Ehk õpetajate palk mitte ei lähene lubatud 120%-le, vaid hoopis kaugeneb sellest viie protsendipunkti võrra. Seetõttu oli ka EHL-i esmane nõudmine palkade alammäära tõus 11% aastast 2024.
Töörahu säilitamise nimel leppisime ka haridus- ja teadusministri pakutud 8%-ga. Pikaajalisem plaan peab aga olema selline, et valitsus näitab, kuidas jõuame 2027. aastaks olukorda, kus alammäär on 120% riigi keskmisest brutopalgast, ja garanteerib selle (näiteks kollektiivlepinguga). Miks peab see kokkulepe olema kollektiivlepingu vormis? Sest teisi lubadusi, riigieelarve strateegiaid jms saab valitsus ühepoolselt muuta.
Konkurentsivõimeline ja atraktiivne palk on oluline tingimus, tagamaks õpetajate pealekasvu ning vähendamaks massilist töölt lahkumist, mis omakorda viib ülekoormuse vähenemiseni ja konkurentsini õpetajaks kandideerimisel. See on võti kvaliteetse ja jätkusuutliku hariduse tagamiseks meie riigis. Väga oluline on ka silmas pidada, et vajame nõuetele vastavaid õpetajaid. Kvalifikatsioonita on praegu juba 3500 õpetajat ning nende arv kasvab. Loomulikult teadvustab ja tegeleb EHL ka teiste haridustöötajate murekohtadega, olgu nendeks siis kaasav haridus, HEV-õpilased, üleminek eestikeelsele õppele vmt.
Eesti Haridustöötajate Liit peab haridustöötajate esindusorganisatsiooni ja ametiühinguna valitsusega palgaläbirääkimisi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 76 alusel. Kuna seni pole kompromissidele jõutud, on tegemist töötüliga, mida lahendab riiklik lepitaja. Selline töötüli saab tekkida ka muudes töötingimustes kui palgas kokkulepetele mittejõudmise tõttu. Kui üks või mõlemad osapooled lepitaja pakkumisega ei nõustu, siis töörahu katkeb. See annab võimaluse kuulutada oma nõudmiste ja õiguste eest seismiseks välja tööseisak ehk streik.
Streikimine ei ole kindlasti EHL-i eesmärk, kuid me ei karda kasutada meile antud võimalusi haridustöötajate eest seismisel. Kes muu meie eest seda teeks? Igatahes on ülioluline kõigi haridustöötajate solidaarsus oma kolleegidega. Ühtsuses peitub jõud, see pole niisama sõnakõlks. Hoiatusstreik andis ka poliitikutele ning ühiskonnale tugeva sõnumi.
Soovime, et õpetajate töötasu oleks stabiilselt tagatud kollektiivlepinguga ning selle nimel ei peaks igal aastal uuesti võitlema. See võimaldab suunata fookuse ka valdkonna teistele kitsaskohtadele. Stabiilselt tagatud töörahu peab kehtima olenemata valitsuste erakondlikust kuuluvusest ja aegumatult, see peab olema laiapindne ühiskondlik kokkulepe. Oleme endiselt optimistlikud selle saavutamise võimalikkuse suhtes käimasolevas lepitusprotsessis.
Loe veel arvamusi õpetajate palga teemal:
- Heljo Pikhof – Pikaajalise plaani ja konkreetsete lahenduste väljapakkumine on haridusministri ülesanne
- Tõnis Lukas – Õpetajate palgatõusu ja karjäärimudeli kokkuleppeta jääks ühiskonna areng seisma
- Urve Läänemets – Õpetajaametile mõeldes: kõike ei saa taandada võitlusele palgatõusu nimel