Liikumisoskus tagab kvaliteetsema igapäevaelu

1. sept. 2017 Maret Pihu TÜ sporditeaduste instituudi kehalise kasvatuse didaktika lektor ja liikumisõpetuse töörühma liige - 1 Kommentaar

Liikumisoskused tagavad kehaliselt aktiivse elu ja avardavad võimalusi uuteks põnevateks kogemusteks. Ainekava suundades kaob ära diskussioon, milline spordiala on teisest tähtsam – ainekava on avatud kõikidele liikumisviisidele, spordialadele ja tantsulisele tegevusele.

Liikumisõpetuse üks oluline eesmärk on, et õpilane omandab mitmekülgsed liikumisoskused, kasutab neid vabal ajal liikumis- ja sportmängudes, spordialades ja tantsulises tegevuses. Uuringud on näidanud, et heade liikumisoskustega inimesed on kehaliselt aktiivsemad kui need, kelle liikumisoskused pole mitmekesised või on kehval tasemel. Lisaks on oluline, kuidas inimene ise tajub enda oskuslikkust ehk motoorset kompetentsust, sest tajutud kompetentsus ja osalemine liikumistegevustes on omavahel seotud.

Miks ainekavas on pandud rõhuasetus liikumisoskustele?

Keskendumine liikumisoskustele võeti aluseks,

  • et hakata mõtestama tegevusi – näiteks, miks on oluline osata joosta, visata ja püüda palli, hüpata, ujuda, lüüa palli reketi, käe ja jalaga, liikuda rütmis ja muusika saatel, kontrollida enda keha eri asendites ja liikumistel jne;
  • et kool oleks avatud uutele liikumistegevustele;
  • et õpilased omandaksid mitmekülgsed liikumisoskused ja koolidel oleks võimalus otsustada, milliste spordialade, sportmängude ja tantsustiilide kaudu neid arendatakse;
  • et tekiksid seosed koolis õpitava ja vaba aja tegevuste vahel. Üks liikumisoskus annab elus palju võimalusi kehaliseks aktiivsuseks, nagu ka lugemisoskus võimaldab lugeda mitmesugust kirjandust;
  • et ainekava oleks koolidele paindlik ja võimaldaks nii õpilasel, õpetajal kui ka koolil laiemalt valida.

 

Mis on liikumisoskused?

Liikumisoskused jagunevad ainekavas nelja alavaldkonda: edasiliikumisoskused, vahendil liikumise oskus, vahendikäsitsemisoskused ja kehakontrollioskused. Liikumisoskused on kehalise kirjaoskuse oluline komponent. Rahvusvaheliselt tunnustatud sporditeaduste ja kehalise kasvatuse ajakirjas Journal of Sport Science and Physical Education defineeritakse kehalist kirjaoskust järgmiselt: kehalise kirjaoskusega inimesel on motivatsioon, enesekindlus, liikumisoskused, teadmised ja mõistmine liikumise väärtusest, ta võtab vastutuse enda tervise eest sellisel viisil, et on kehaliselt aktiivne kogu elukaare jooksul.

Liikumisoskuste igal valdkonnal on kooliastmeti läbivad oskused, mis annavad ette ka eesmärgid. Liikumisoskused on

  • edasiliikumisoskused: kõnni- ja jooksuoskus; hüppamis-; ronimis-; rütmis, muusikas liikumise ja ujumisoskus;
  • vahendil liikumise oskus: koolil on võimalus valida vahendite vahel, millega saab liikuda: suusad, uisud, tõukerattad, rulluisud, mäesuusad, vee peal liikumise vahendid jne;
  • vahendite käsitsemise oskused: oskus visata, püüda, põrgatada palli ja lüüa vahendit käe, jala ja reketiga;
  • kehakontrollioskus asendis, liikumisel ja nende kombinatsioonides: tasakaaluasendid, toengud, veered, ripped jne.

 

Mida muudab keskendumine liikumisoskustele õpilase, õpetaja, lapsevanema ja kooli jaoks?

Ainekava annab liikumisoskuste kaudu eesmärgid, mille tulemusel peaksid nii õpilane kui ka õpetaja (ja ka lapsevanem) suutma vastata, miks on konkreetne oskus oluline, kus seda kasutada saab ja milliseid võimalusi pakub see kehaliseks tegevuseks. See peaks viima selleni, et õpilased omandavad mitmekülgsed liikumisoskused ja õppeainel on ühtsemad eesmärgid.

Oluline on ka, et õpilane leiaks liikumisoskuse ja selle rakendamise seose. Selleks on hea võimalus, kui koolis on võimalik vahetundides õpitud oskuseid kasutada. Näiteks reketimänge saavad õpilased väljaspool kehalise kasvatuse tundi harrastada nii õuealal kui ka koridoris. Õuealal piisab postide või puude vahele seotud lindist, millest õpilased saavad reketiga palli üle lüüa. Reketimänge saab mängida ka nii, et maha on joonistatud ruudud, kuhu pall peab põrkama, enne kui teine mängija seda võib lüüa.

Kuidas anda tagasisidet liikumisoskuste kohta?

Liikumisoskustele antakse tagasisidet vaatlemise teel. Välja on töötatud mitmeid liikumisoskuste teste. Teadusmaailmas on väga populaarne Test of Gross Motor Development, lühidalt TGMD-2, mis annab kriteeriumid liigutuse visuaalse pildi kohta. Koolides oleks selle kasutamine aga liiga ajamahukas.

Ameerikas on riiklike kehalise kasvatuse liikumisoskuste standardite juurde välja töötatud videod (PE Metrics), kus on toodud harjutuste näidised eri tasemel. Ka Rootsi ainekava juurde püüti alguses videoid teha, kuid siis otsustati tagasi­side andmisel usaldada õpetajaid kui oma eriala professionaale, kes pigem saavad toetust kolleegidega suhtlemisest kui videotest. Liikumisõpetuse ainekava kontekstis on veel otsustamise koht, kas näiteks kooliastme lõpus võiksid õpilased sooritada teatud kontrollharjutusi, mis annaksid neile tagasisidet oma kehaliste oskuste kohta.

Õpilase jaoks on oluline, et ta saaks liikumisoskuste omandamisel positiivse kogemuse: et ta saab hakkama ja saab oskusi kasutada nii, et sellest tekib tema jaoks tähendus. Vaadates linnakeskkonnas noori, siis nende liikumistegevused on väga erinevad. Kindlasti võiks tunnis kasutada ka nende oskuseid ning tuua õppetundidesse uusi ja huvitavaid alasid. Näiteks Tartus võib Rüütli tänaval tihti näha noori, kes mängivad foot­bag-i – mäng, mis paigutub vahendi käsitsemise oskuse alla ja arendab hästi koordinatsiooni.

Ainekava suundades kaob ära diskussioon, milline spordiala on teisest tähtsam – ainekava on avatud kõikidele liikumisviisidele, spordialadele ja tantsulisele tegevusele. See võiks panna mõtlema ka spordialaliite, kuidas nemad saavad õpilaste liikumisoskusi mitmekülgsemaks muuta. Tulemus peaks paistma õpilaste pealt, kes saavad mitmekülgsed liikumisoskused ja -kogemused, leiavad endale sobiva liikumisviisi ja naudivad liikumist nii kooliajal kui ka tulevikus.

Täpsed joonised liikumisoskuste alavaldkondadest on toodud Tartu ülikooli liikumislabori kodulehel (http://liikumis­labor.ut.ee/avaleht) liikumisõpetuse all.

 


Liikumisõpetuse sarjas varem ilmunud:


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Liikumisoskus tagab kvaliteetsema igapäevaelu”

  1. […] Liikumisoskus tagab kvaliteetsema igapäevaelu. Maret Pihu […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!