Kehaline aktiivsus liikumisõpetuses

22. sept. 2017 Maret Pihu TÜ sporditeaduste instituudi kehalise kasvatuse didaktika lektor ja liikumisõpetuse töörühma liige - Kommenteeri artiklit

Maret Pihu

Üks liikumisõpetuse valdkond on kehaline aktiivsus. Võib tunduda isegi kummaline: kui õppeaine oma olemuselt on seotud liikumisega, siis miks seda veel eraldi valdkonnana välja tuua?

Definitsiooni järgi loetakse kehaliseks aktiivsuseks igasugust skeleti­lihaste abil sooritatud liikumist, mis toob kaasa energia kulutamise üle puhkeoleku taseme. See tähendab, et kehalises kasvatuses tuleb olla kehaliselt aktiivne ehk liikuda. Samas on selge, et kehaline kasvatus üksi ei suuda tagada lapsele ja noorele igapäevast vajalikku liikumisaktiivsust. Lisaks tekib küsimus, mis saab pärast kooli lõpetamist: kuidas noored täiskasvanud siis liikuma saada, kui kohustuslikke õppetunde enam ei ole?

Seega on küsimus, kuidas jõuda regulaarse ja igapäevase soovitusliku (vähemalt 60 minutit iga päev mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumist) kehalise aktiivsuseni praeguse kehalise kasvatuse juures, võtmetähtsusega. Ehk teisisõnu võib kehalist kasvatust vaadelda õppeainena, kust õpilane saab kaasa teadmised, motivatsiooni ja oskuse iseseisvalt liikuda. Samuti võib kehalist kasvatust vaadelda õppeainena, mis tagab õpilastele igapäevase liikumisaktiivsuse.

Tartu ülikooli liikumislabori uurin­gute kaudu teame, et kehalise kasvatuse tund päevas annab lapsele juurde umbes 13 minutit olulist liikumisaktiivsust.

Väga selgelt on jõutud seisukohale, et keskendumine kehalisele kasvatusele kui päevase aktiivsuse tagajale on ühekülgne lähenemine nii mitmekesisele õppeainele. Ameerika südameassotsiatsioon on isegi oma soovitustesse kirjutanud, et kehalise kasvatuse tund peaks 50% ulatuses tagama õpilastele mõõduka kuni kõrge liikumisaktiivsuse. Euroopas võetud suunad seda aga ei toeta, sest see võib muuta õppeaine rõhuasetuse ühekülgseks.

Kehalise kasvatuse tunnis peab jääma natukenegi aega mõelda, anda tagasisidet, kuulata õpilaste küsimusi ja arvamusi – selle abil saab muuta õpilased tunnis aktiivsemaks ka vaimselt. Näiteks on kehalises kasvatuses liikumis- ja sportmängude õpetamisel kasutusel metoodika „Mängimine mõistmiseks” (Teaching Games for Understanding). Selles keskendutakse võistkonnamänguks olulistele oskustele ja nende analüüsile: nt kuidas anda õigel hetkel söötu, leida parim asukoht, näha teiste mängijate liikumist. Nende ja muude nüansside analüüs on tunni loomulik osa, st iga kord ei ole võimalik tagada õpilaste maksimaalset kehalist aktiivsust, kuid vaimselt on nad aktiivselt kaasatud.

Liikumisõpetuse ainekavas on kehalise aktiivsuse valdkonnal kolm olulist eesmärki.

  • Õpilane on regulaarselt aktiivne.
  • Õpilane oskab hinnata enda kehalist aktiivsust.
  • Õpilane mõistab tervistava liikumise põhimõtteid.

 

Regulaarselt aktiivne õpilane

See eesmärk on otseselt seotud õppeaine olemusega – liikumisega. Seega läbivalt on õppeaine üks eesmärk õpilase kehaline aktiivsus nii tunnis kui ka vabal ajal. Tunni aktiivsus on oluline, kuid kui on teada, et õpilane on näiteks pikalt haige olnud ja tema organism vajab taastumiseks aega, siis on ka sellel õpilasel liikumisega seotud ülesanne. Häid tulemusi on sellisel juhul andnud sammu­lugeja kasutamine. Õpilane, kes ei tohi intensiivseid tegevusi kaasa teha, võib 60-minutilise kõndimisega koguda tunnis 4000−5000 sammu.

Vaba aja liikumise väärtustamiseks on alates teisest kooliastmest planeeritud liikumispäeviku pidamine – seda teatud perioodi vältel. See aitab jällegi siduda vaba aja ja kooli keskkonda nii õpilase kui ka õpetaja jaoks. Siin on oluline ka õpilase teadlikkus sellest, kui palju peab iga päev liikuma ja mil moel seda teha. Üldtunnustatud seisukoht on, et liikuda võib päeva jooksul osade kaupa: näiteks aktiivne liikumine kooli, aktiivne mängimine koolis ja vabal ajal, treening jne. Kindlasti on oluline, et õpilased mõistaksid: kehaline aktiivsus on palju rohkemat kui ainult keha liikumine − see aitab tõsta vaimset võimekust, võimaldades paremini keskenduda, suurendab emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimset heaolu.

Kehalise aktiivsuse hindamine

Kehalist aktiivsust saab hinnata subjektiivselt ja objektiivselt. Oluline on, et õpilane mõtleb, milline on tema igapäevane kehaline aktiivsus, kas see on piisav ja kas ta saab seda kuidagi muuta. Millised on takistused, et kehaline aktiivsus ei ole piisav, ja mida ta saab teha, et neid takistusi ületada?

Subjektiivset tagasisidet saab, kui õpilane fikseerib enda kehalise aktiivsuse kirjalikult või täidab küsimustiku. Samas ei pruugi subjektiivne hinnang enda kehalisele aktiivsusele minna kokku objektiivse tagasisidega. Seega on oluline, et õpilane hindaks enda kehalist aktiivsust ka objektiivseid vahendeid kasutades ja tõlgendaks tulemust enda jaoks. Objektiivseteks vahenditeks võib olla sammulugeja, aktiivsuskell, rakendus nutitelefonis.

Tervistav liikumine

Selle eesmärgi oluline märksõna on individuaalsus ehk kuidas ja millises tempos liikuda, et see oleks igaühe jaoks tervislik või kehalist võimekust parandav. Samuti, kuidas aidata kaasa keha tervenemisele pärast vigastusi ja haiguseid. Siin on oluline mõista, mis on tervisetreening ja mis saavutus­sport ning kuidas erinevad nende intensiivsus ja maht.

Lõpetuseks üks näide, kuidas õpilased saavad jälgida, et nad liiguksid joostes parajas ehk tervisliku liikumise tempos.

 

Rääkimis-laulmistest

  • Kui sa saad tegevuse ajal rääkida, kuid ei saa laulda, siis on tegevus parasjagu intensiivne vastupidavuse arendamiseks.
  • Kui sa hingeldad nii kõvasti, et ei saa rääkida, siis on tegevus liiga intensiivne.
  • Kui sa saad tegevuse juures laulda, siis pole tegevus piisavalt intensiivne.

 


Liikumisõpetuse sarjas varem ilmunud:

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!