Liikumisõpetus aitab kaasa õpilaste vaimsele ja kehalisele tasakaalule
Maria Välja ART
Vaimsel ja kehalisel tasakaalul on otsene seos nii füüsilise kui ka psühholoogilise seisundiga. Liikumisõpetus on suurepärane õppeaine, mille kaudu õpilane saab enda vaimse seisundi reguleerimise kogemuse: ta saab õpitavaid harjutusi kasutada väljaspool kooli pingeliste olukordadega toimetulemiseks ja väsimuse ennetamiseks.
Üks liikumisõpetuse ainekava valdkondadest on vaimne ja kehaline tasakaal. Selle nimetus ja õppesisu on tekitanud kõige rohkem küsimusi ja diskussioone. Järgnev ülevaade ongi kokku pandud tekkinud küsimuste põhjal.
Miks on seda valdkonda vaja?
Olulised küsimused, millele ainekava arenduse alguses vastust otsisime, kõlasid nii: millised on need eluks vajalikud teadmised ja oskused, mille omandamisele saab liikumisõpetus võrreldes teiste õppeainetega kõige paremini kaasa aidata? Milliseid oskusi inimene vajab, et saada hakkama pingeliste olukordadega, et ta suudaks ennetada stressi ja mõistaks, et saab kõigele ise kaasa aidata?
Vaadates laiemalt enda ümber, on näha, et üha rohkem inimesi on enda ellu põiminud jooga eri vormid, pilatese, Qigongi või hingamisharjutused. Ühendus Sport Kõigile toob Eesti elanike kehalise aktiivsuse uuringus (2016) kõige enam harrastatava liikumistegevuse kohta välja, et 15–69-aastaste (vastanute arv 665) hulgas on jooga ja pilatese harrastajaid 5%. Tallinna linnavalitsuse läbi viidud uuringus küsiti 10. klassi koolinoortelt (vastanuid 133), milliste liikumistegevustega kooli kehalise kasvatuse tunnis tahetakse tegelda. Tegevuste vahed olid küll väikesed, kuid kõige rohkem sooviti tegelda joogaga. Ka Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 rõhutavad inimese vaimse heaolu tähtsust, tuues olulise eesmärgina välja, et aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele.
Eelnevalt väljatoodu ja ka kiirenev elutempo, kus inimesed otsivad viise, kuidas leida tasakaalu kohustuste ja sisemise tasakaalu vahel, viitasid vajadusele tuua ainekavva sellised tegevused, mis toetavad õpilast vaimse pingega toimetulemisel ja selle ennetamisel. On oluline, et õpilane mõistaks: ta saab sellele ise kaasa aidata, ja oleks kogenud harjutuste mõju enda vaimsele ja kehalisele tasakaalule. Selle tulemusel kujunesid valdkonna järgmised eesmärgid.
1) Õpilane oskab sooritada vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi.
2) Õpilane mõistab nende toimet endale.
Kevadel (13.04) ilmus artikkel joogatundidest, mis õpetaja Kaili Lehe juhendamisel Noarootsi koolis ja gümnaasiumis toimuvad. Õpilased tõid tagasisidena välja just harjutuste mõju kooliväsimuse ja pingeliste olukordadega toimetulemisele.
Valdkonna nimetusest
Valdkondade nimetustest võttis kõige rohkem aega vaimse ja kehalise tasakaalu lõplik väljakujunemine. Inglise keeles peegeldavad antud valdkonda mitmed mõisted. Näiteks: selfawarness, body and mind, consciousness, mindfulness (body-based mindfullness), body perception, mind-body exercise, physical and psychological well-being, relaxation, body and mind. Lõpuks jäädi vaimse ja kehalise tasakaalu juurde, kuna see mõiste on suhteliselt arusaadav, eesti keeles juurdunud ning peegeldab keha ja vaimu seost. Keha ja vaimu seos on välja toodud juba eestiaegsetes õppekavades. Lisaks näitab see nimetus, kui oluline on pöörata tähelepanu vaimsele tervisele, ning toob välja, et keha, vaim, emotsioonid ja psüühiline seisund on omavahel seotud.
Näited teistest maadest
Ka teised Euroopa maad, kes on hiljuti ainekava arendusega tegelnud, on vaimse ja kehalise tasakaalu eesmärgid enda ainekavadesse põiminud. Järgnevalt mõned näited.
Näiteks Euroopa kehalise kasvatuse assotsiatsioon toob ainekava arendamise juhistes välja järgmised õpiväljundid: õpilasel on arvestatav teadmine stressi ennetamisest ja lõdvestumisest ja selle olulisusest heaolule. Õpilane sooritab stressi ennetavaid harjutusi. Õpilasel on arvestatavad teadmised emotsioonidest, motivatsioonist ja nendele iseloomulikest teguritest. Tuleb toime tunnetega.
Luksemburg. Valdkond: tervis ja tunnetustegevused. Õpilane on teadlik liikumise tähtsusest füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele heaolule ning on õppinud peamisi lõdvestustehnikaid.
Inglismaa. Valdkond: Body and mind. Õpilane arendab vaimu, et tulla edukalt toime igapäevase eluga. Ta suudab võtta vastu väljakutseid ja hoida ennast tegevuses, saab hakkama emotsioonidega ja on enesekindel tegutsemises.
Rootsi. Valdkond: tervis ja elustiil, mille õppesisu on eri treeningtüüpide mõju kehale ja vaimule. Vaimne treening – kuidas sealsed tegevused mõjutavad liikumist ja tervist.
Soome. 2016. aastal rakendatud liikumise „Liikunta” ainekavas on oluline rõhuasetus õpilaste sotsiaalsel ja psühholoogilisel toetamisel, millest oluline osa on keskendumisoskuse toetamine ja emotsioonidega toimetulemine.
Näiteks Austraalias ja Ameerika Ühendriikides on jooga kehalise aktiivsuse vormina elanikkonna hulgas eelistatuse poolest esikümnes. Ameerika Ühendriikides on jooga praktiseerijaid 10 miljonit ja 22% uuringus osalenutest vastas, et nende raviarst soovitas joogat tervise tugevdamiseks.
Vaimne ja kehaline tasakaal liikumisõpetuse ainekavas
Valdkonna õpiväljundid on järgmised.
1. Õpilane oskab sooritada vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi. Selle valdkonna alla lähevad: 1) meelerahu toetavad tegevused, nagu keskendumis-, hingamis- ja tähelepanuharjutused. Meelerahuharjutuste eesmärk on toetada õpilaste teadlikkust hetke sündmustest ja kogemustest ning tähelepanu suunamine hetke asjaoludele hinnanguid langetamata; 2) kehatunnetust toetavad tegevused, nagu venitus-, lõdvestusharjutused ja massaaž.
2. Õpilane mõistab nende tegevuste toimet endale.
Esimeses kooliastmes sooritab õpilane harjutusi õpetaja juhendamisel, kuid põhikooli lõpuks on eesmärk, et ta oskab neid iseseisvalt sooritada ja mõistab, et nende harjutuste kaudu saab ta ennetada stressi ja tulla toime pingeliste olukordadega. Kui üldiselt toetutakse õpiväljundite sõnastamisel Bloomi taksonoomiale, kus liigutakse teadmiste tasandilt mõistmise ja rakendamise tasandile, et lõpuks jõuda hinnangu andmiseni, siis liikumisega seotud tegevustes võib harjutuste mõjust aru saada vastupidiselt. Kui õpilane teeb regulaarselt keskendumis- või hingamisharjutusi, siis mõista, kuidas need talle mõjuvad, saab alles pärast nende regulaarset sooritamist.
Millises vanuses alustada?
Küsitud on ka, millises vanuses alustada. Teame, et ka Eestis kasutatakse vaikuseminutite harjutusi (nt kuulamis- ja tähelepanuharjutused) juba lasteaias. Lasteaias tehakse neid harjutusi, et lapsed rahuneksid, hakkaksid nautima hetkelist vaikust, tunneksid, et nende keha rahuneb. Seega sobivad need eakohaselt kasutatuna läbi elukaare. Oluline ongi, et lapsed saaksid harjutuste regulaarse sooritamise kogemuse läbi kooliaja, sest teise kooliastme õpilasel, kellel puudub eelnev kogemus, võib olla raske mõista, miks need olulised on. Palju on ka uuringuid alates lasteaiast, kuidas mitmesugused puudutustegevused ja -mängud mõjuvad hästi laste emotsioonidele ja närvisüsteemile. Selle valdkonna tegevused võimaldavad alternatiivseid tegevusi õpilastele, kes ei tohi / ei saa tervislikel põhjustel kehaliselt koormavast tegevusest osa võtta. Keskendumis- ja hingamisharjutused sobivad kõigile, olenemata tervislikust seisundist. Seega võib perioodi alguses üheks eesmärgiks tuua: õpilane omab kogemust meelerahu- ja kehatunnetusharjutusest ja kui mõni õpilane ei saa intensiivsest kehalisest tegevusest osa võtta, teeb ta selle valdkonna tegevusi. Samas on edastatud sõnum, et igaühele on olemas just talle sobiv tegevus.
Liikumisõpetuse sarjas varem ilmunud:
- Maret Pihu „Kehalisest kasvatusest liikumisõpetuseks” (18.08)
- Helen Link „Koolis tuleb õppida ka ujuma” (25.08)
- Maret Pihu „Liikumisoskus tagab kvaliteetsema igapäevaelu” (01.09)
- Maret Pihu „Et liikumine pakuks lusti” (08.09)
[…] Liikumisõpetus aitab kaasa õpilaste vaimsele ja kehalisele tasakaalule. Maret Pihu […]