Õppeprotsessist liikumisõpetuses

Maret Pihu

Kehalise kasvatuse ümberkujundamisel liikumisõpetuseks on oluline osa õppeprotsessi mõtestamisel.

Augusti lõpust alates on Õpetajate Leht kajastanud liikumisõpetuse õppeaine valdkondi ja taotletavaid pädevusi. Nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis on viie valdkonna kaudu viis suurt eesmärki.

1. Õpilane omandab mitmekülgsed liikumisoskused.
2. Õpilane arendab kehalisi võimeid.
3. Õpilane on regulaarselt kehaliselt aktiivne ja mõistab tervistava liikumise põhimõtteid.
4. Õpilane väärtustab liikumist kultuuri osana.
5. Õpilane mõistab vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavate tegevuste mõju endale.

Nende tulemusel kujuneb välja liikumispädevus ehk elukestvaks liikumisharrastuseks vajalikud teadmised, oskused ja motivatsioon. Riiklik ainekava võimaldab koolidel koostada omanäolise kooli liikumisõpetuse ainekava, mille juures arvestatakse paikkondlikke võimalusi, traditsioone, huvisid. Liikumispädevuseni on võimalik jõuda ainult siis, kui õppeprotsess toetab õppijat ja tema motivatsiooni.

Liikumispädevuse saavutamiseks on oluline järgmine.

• Õppeprotsessis keskendutakse teadlikult ainekavas toodud pädevustele. Tegevuste valik võimaldab vastata küsimusele, kuidas need toetavad pädevuse saavutamist ja miks see pädevus liikumisharjumuse kujundamisel oluline on.
• Õppijal on õppeperioodi alguses teada, milliste pädevuste toetamiseks on õppeperiood planeeritud.
• Õppijal on õppeperioodi alguses teada, millised on õpiülesanded ja hinnangu saamise alused.
• Õppeprotsessis arvestatakse õppijate eelnevate oskuste ja teadmistega.
• Õppeprotsessis tehakse valikuid oodatavate pädevusteni jõudmiseks.
• Õppija saab edasiviivat tagasisidet oma oskuste, arengu ja pingutuse kohta.
• Õpilane analüüsib õppeprotsessi lõpus enda aktiivsust ja arengut, õpieesmärkide saavutamist ja selleks tehtud tööd.
• Õppeprotsess on ehitatud üles nii, et õpitulemuseni jõudmiseks on kasutatud mitmekesiseid õppemeetodeid ja õpitulemusteni jõudmiseks on piisavalt aega.

Õppeprotsessi oluline osa on selliste ülesannete planeerimine, mis toetavad õppija kõrgemate mõtlemisoskuste kujunemist: analüüs, kriitiline mõtlemine, seostamine, uue loomine jne. Nendele on oluline teadlikult aega jätta, et saaks tekkida mõistmine ja tähenduslikkus õppija jaoks.

Õppija aktiivne osalemine õppeprotsessis

Õppeprotsessis on kõik õpilased kaasatud, st seotud liikumispädevuse väljakujunemist toetavate õpiülesannetega. Õpilane võtab vastutuse õppimise ja eesmärgini jõudmise eest, st ta pingutab ja teeb regulaarselt tööd selle nimel, et jõuda vajalike pädevusteni. Olenevalt õpilase tervislikust seisundist (nt organism vajab taastumiseks aega, vigastus) või erivajadusest täidab õpilane oma seisundit arvestavaid õpiülesandeid – näiteks taastumist toetavaid harjutusi, vaimset ja kehalist tasakaalu soodustavaid tegevusi või liigub endale sobivas tempos.

Õpilase eneseanalüüs on õppeprotsessi loomulik osa. Õpilane koostab (kirjeldab) lühikesi eneseanalüüse läbivalt õppeprotsessi jooksul ja põhjalikuma eneseanalüüsi vähemalt kord klassi jooksul. Rõhuasetused kooliastmeti:

I kooliaste – lihtne kirjeldus oskustest, arengust, soovist edasi õppida, huvist.

II – lihtne analüüs oskustest, arengust, soovist edasi õppida ja areneda, motivatsioonist; näited, mida õppija on teinud, et ennast arendada.

III – analüüs oskustest, arengust, soovist edasi õppida ja areneda, motivatsioonist, näiteid, mida õppija on teinud, et ennast arendada, kuidas loonud seoseid enda tegevuse ja tulemuse vahel.

Gümnaasium – õpilane koostab enne õppeperioodi ülevaate, milliseid oskuseid ja võimeid soovib arendada, annab ülevaate enda huvidest ja motiveeritusest. Pärast õppeperioodi koostab analüüsi, luues seoseid planeeritu ja tehtu vahel.

Eelnevad artiklite ülevaated on keskendunud peamiselt liikumisõpetuse kaudu taotletavatele pädevustele. Samas on võimalik nendeni jõuda üksnes siis, kui on arvestatud õpilaste motivatsiooni mõjutavate teguritega. Motivatsioon õppida ja liikuda nii koolis kui ka väljaspool saab kujuneda siis, kui õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel on arvestatud inimese peamisi psühholoogilisi vajadusi, mis otseselt mõjutavad sisemist motivatsiooni tegutsemiseks. Nendeks on:

• õppija autonoomsus ehk võimalus teha valikuid olemasolevate raamide sees, nt etteantud eesmärgini jõudmiseks;
• õppija kompetentsus ehk tunnetus sellest, et tänu õppimisele, harjutamisele, pingutamisele omandab ta oskused ja teadmised, et saada hakkama mitmesuguste liikumistegevustega. See aga tähendab arvestamist individuaalse tasemega, õppeülesannete diferentseerimist ja võimalust teha õppimisel vigu, saamata nende eest karistada (nt halb hinne);
• õppija vajadus tunnetada seotust. Sotsiaalsust toetav õppekeskkond on oluline motivatsiooni mõjutav tegur.

Kui õpilane on õppeprotsessi aktiivselt kaasatud, peegeldavad seda neli olulist kriteeriumi.

1. Käitumine tunnis: õppija täidab õpiülesandeid tähelepanelikult, on haaratud tegevusse, pingutab ja on püsiv õpiülesannete sooritamisel.
2. Väljenduslik osalemine: õppija esitab küsimusi, annab oma eelistustest teada, avaldab arvamust.
3. Emotsionaalsus tunnis: õppija on õpitava suhtes positiivse hoiakuga, huvitatud ja avatud õpitavale.
4. Kognitiivne kaasatus: õppija kasutab mitmeid õppimisvõtteid, püüab leida parimaid viise õppimiseks ja omandamiseks, mõtleb teemale ja tunnis toimuvale kaasa.

Eelmisel aastal viis Tartu ülikooli liikumislabor läbi uuringu 5. ja 6. klassi õpilastega (230 õpilast), et selgitada nende hinnanguid enda kaasatusele kehalise kasvatuse tunnis. Tulemustest selgus, et kaks kolmandikku õpilastest suhtub õpitavasse positiivselt, nad on õpiülesannete sooritamisel keskendunud ja mõtlevad, kuidas neid paremini sooritada. Kõige madalamad hinnangud tulid võimalusele küsida ja avaldada arvamust. Samas selgus ka, et poisid on jällegi olulisemalt väliselt motiveeritud (nt hinne, hirm saada karistada jms) kui tüdrukud.

Liikumisõpetuse sarjas varem ilmunud:

• Maret Pihu „Kehalisest kasvatusest liikumisõpetuseks” (18.08)
• Helen Link „Koolis tuleb õppida ka ujuma” (25.08)
• Maret Pihu „Liikumisoskus tagab kvaliteetsema igapäevaelu” (01.09)
• Maret Pihu „Et liikumine pakuks lusti” (08.09)
• Maret Pihu „Liikumisõpetus aitab kaasa õpilaste vaimsele ja kehalisele tasakaalule” (15.09)
• Maret Pihu „Kehaline aktiivsus liikumisõpetuses” (22.09)
• Maret Pihu „Muutuv õpikäsitus ja valdkond „Liikumine ja kultuur” liikumisõpetuses” (06.10)

Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õppeprotsessist liikumisõpetuses”

1. Uuendatud liikumisõpetuse ainekava rakendamine tagab õpilastele ujumisoskuse | Õppekava infoportaal ütleb:

   16. okt. 2017, 10:45

   […] Õpperotsessist liikumisõpetuses. Maret Pihu […]