Ülevaade kehalise kasvatuse ümberkujundamist liikumisõpetuseks tutvustavatest seminaridest

27. okt. 2017 Maret Pihu TÜ sporditeaduste instituudi kehalise kasvatuse didaktika lektor ja liikumisõpetuse töörühma liige - Ülevaade kehalise kasvatuse ümberkujundamist liikumisõpetuseks tutvustavatest seminaridest kommenteerimine on välja lülitatud

Ajavahemikul 8. augustist 11. septembrini toimus üle Eesti 16 kehalise kasvatuse ümberkujundamist tutvustavat seminari.

Seminaridel osales 712 inimest, kellest 610 olid õpetajad (sh 548 kehalise kasvatuse õpetajad), 32 koolijuhid ja 32 õppejuhid, lisaks teised hariduse ja treeningutega seotud inimesed. Seminaride eesmärk oli anda ülevaade ümberkujundamise protsessist, sh ujumisoskuse õpitulemuse muutusest kehalise kasvatuse kehtivas ainekavas.

Seminaridel osalejad said septembri keskel küsitluslehe, mille eesmärk oli saada hinnang tutvustatud infole, koguda arvamusi ja hoiakuid ümberkujundamise suhtes. Seekordne artikkel teeb kokkuvõtte küsitluse tulemustest.

Üldandmed

Küsitlusele vastas 196 inimest (naisi 79,1%, mehi 20,9%). Vastanuid oli kõige rohkem vanuserühmas 51−60 eluaastat (35,2%), millele järgnes vanuserühm 41−50 eluaastat (27%). 28,1%-l vastanutest oli tööstaaži kuni 30 aastat, 20,4%-l
kuni 40 aastat ja 7,7%-l rohkem kui 40 aastat. Üle poole vastanutest (55,1%) töötab maakoolis.

Osalejate hulgas olid nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpetajad (n = 48). Suur hulk (n = 169) olid enne infoseminari saanud kehalise kasvatuse ümberkujundamise kohta mingil määral infot. 133 leidsid, et infoseminar aitas neil mõista kehalise kasvatuse ümberkujundamise eesmärke ja sisu.

Arvamused ümberkujundamise kohta

Vastanutel oli võimalus avatud küsimuses välja tuua enda arvamus ümberkujundamise kohta. 102 vastanut leidis, et muudatusi on vaja.

Muudatused on vajalikud. Peaidee (igaüks saab midagi kaasa teha) meeldib. Aja muutudes vajab kehaline kasvatus kindlasti ümberkujundamist.

55 vastanut ei ole muudatustega nõus või arvavad, et tegemist on peamiselt nimevahetusega.

Nimetus ei riku sisu, vahet pole, kuidas seda nimetada, peaasi et lapsed saaksid sportida. Miks lõhkuda toimivat süsteemi?. Nimetuse muutmine ei muuda sisulist tööd.

Õppesisu liikumisõpetuses

Küsimused puudutasid ainekava viit valdkonda ja nende õppesisu.

1. LIIKUMISOSKUSED. 83,7% vastanutest leidis, et keskendumine liikumisoskustele aitab muuta õppetööd mitmekesisemaks ja paindlikumaks.

2. KEHALISED VÕIMED JA VORMISOLEK. Küsimused puudutasid õpilaste aktiivset kaasamist õppeprotsessi ja teadlikkuse tõstmist digitaalse arengukaardi kaudu. 62,2% vastanutest peab selle väljatöötamist oluliseks. 76,7% vastanutest leiab, et ainekavaga võiks olla seotud kehaliste võimete mõõtmised üks kord kooliastme jooksul.

Nende eesmärk on tõsta õpilaste teadlikkust enda tervisest. Toetavate arvamustena toodi välja näiteks: Mingid kriteeriumid on head, nii saab õpilane teadlikuks oma võimetest ja on võimalus paremuse poole liikuda; Kehaline kasvatus peaks olema ikkagi vastavalt kehalistele võimetele ja sealt tuleks ka vormisolek, kellel, kui palju ja milline; Olen nõus, et aluseks peaks olema õpilase enda areng, mitte võrdlemine mingite keskmiste väärtuste või teiste õpilastega. Õpilaste teadlikkust kehalisest koormusest ja sellest, milleks midagi tunnis tehakse, tuleb tõsta − see eeldab õpetajate suuremat panust tunnis selgitamisele ja õpilaste juhendamisele.

Mõõtmisega kaasnevate ohtudena toodi välja: Need kehaliste võimete mõõtmised ei tohiks muutuda mingiks hirmutavaks tegevuseks; Nad ikkagi ei viitsi pingutada, kui ei saa hinnet ja on hinnang; Pean juba praegu arengukaarti; Miks valida just need kehaliste võimete testid?

3. KEHALINE AKTIIVSUS. Liikumispäeviku pidamist III kooliastmes ja gümnaasiumis pooldas pool (50,5%) vastanutest. Hulk vastanuid leidis, et saavad õppetöös kasutada tehnoloogilisi vahendeid kehalise aktiivsuse hindamiseks tunnis. Ligi 30% vajas seisukoha võtmiseks veel aega.

4. LIIKUMINE JA KULTUUR. Valdkonna üks eesmärk on laiendada õpilaste üld­oskuseid ja maailmavaadet väljaspool kooli toimuval liikumis- ja spordiüritusel osalemise (võistleja, abistaja) kaudu. Selle eesmärk ja vajadus oli selge 72,5% vastanutele.

Mõtetena toodi välja: Kuidas saaksid maakooli õpilased vabatahtlikust tegevusest võimalikult hästi osa võtta?; Vabatahtliku töö kohta tekkis küsimus, et kui see on kohustuslik, siis ei saa nimetada seda ju vabatahtlikuks ja võib tekitada noortes vastuseisu; Liikumine ja kultuur on väga tähtis teema (oskus kuskil liikuda ja aru saada milleks seda on vaja ).

5. VAIMNE JA KEHALINE TASAKAAL. Suur hulk vastanuid (75,7%) mõistis valdkonna eesmärke ja õppesisu. Lisaks toodi mõtetena välja näiteks: Vaimne ja kehaline tasakaal on väga vajalik, aga on vaja ka õpetajatele enne selle kohta koolitusi teha; Meeldib, et aine muutub laiapõhjalisemaks, et ei ole tähtis ainult isiklik füüsiline tegevus ja selle areng; Tekib palju küsimusi, aga küll täpsemad seminarid toovad vastused.

Õppeprotsess

Õppeprotsessi juures on oluline, et nii õpilane kui ka lapsevanem mõistaks õppimise eesmärke. 77,2% vastanutest leidis, et sellele aitavad kaasa õppeperioodi alguses nähtavad (nt e-päeviku kaudu) eesmärgid. Suur hulk õpetajaid (71%) leiab, et sellisel viisil õppeprotsessi üles ehitada on nende jaoks reaalne. Järgnevalt on toodud mõned mõtted õppeprotsessi ülesehituse kohta.

Kehalise kasvatuse õppeprotsessis tuleb ikka peamine rõhk asetada liikumisaktiivsusele tunnis, sest mõnel õpilasel on kehalise kasvatuse tund ainuke, mil ta liigub. Kui tunnis tegelda liigselt selgituste ja veenmistega, kaob seegi liikumisvõimalus. Ootan õppeprotsessi toetavaid abimaterjale. Mul on ka praegu kindlad eesmärgid, mis on õpilastele teada. Ka liikumisõpetuse tunni pealt otseselt ei saa ükski noor veel tugevaks ja võistlusvalmiks. Eelkõige arvan, et liikumisõpetuse tunnid peaksid väga erinevaid spordialasid tutvustama, nende eripärasid esile tõstma, et noor inimene saaks ise valida, millega ta hakkab süvitsi enda tervise heaks ja elukestvalt tegelema.

Tagasiside ja hindamine

Üle poole vastanutest (54,6%) ütles, et õpilased saavad arenguvestlusel tagasisidet enda liikumisoskuste ja kehaliste võimete arengu kohta. 57% peab oluliseks, et õpilane saab üks kord klassi jooksul kirjaliku tagasiside enda liikumisoskuste ja kehaliste võimete kohta.

65,3% vastanutest leiab, et õpilast motiveerib numbriline hinne, 12,2% ei nõustu sellega ja 22,3% ei ole kindlat seisukohta kujundanud. Üle poole vastanutest leiab (53,9%), et õpilasi motiveerivad ka muud tegurid, nagu näiteks liikumisrõõm ja enda kehaliste võimete parandamine. 38,8% leiab, et neil ei ole raske kirjeldavat hinnangut anda, 32,2% tunneb, et neile on see keeruline.

Ennastjuhtiva õppija kujunemine

Vastanutel oli võimalus nimetada, mis nende arvates toetab ennastjuhtiva õppija kujunemist. Järgnevalt on toodud mõned tsiteeringud vastustest.

Õpetaja suhtumine, teadmised ja hoiakud. Nähtavate eesmärkide seadmine ja protsessis osalemine. Teadlikkus kehalistest võimetest ja tervislikust seisundist. Kui hinnet poleks. Tagasiside andmine. Õpetaja ja lapsevanema toetus. Ühiskonna ja meedia suhtumine. Arusaam, et see kõik on tema enda jaoks. Ilmselt motiveerib eeskuju ja enese areng; Pigem toetab huvitav ja mitmekülgne selgitamine, miks mingi spordialaga tegelemine võiks aidata noort enda tervise heaks või et milliste spordialadega on näiteks jooksmine seotud ja mida see annab tema lemmikspordialal mingi tulemuslikkuse saavutamiseks, olgu see kasvõi osalemise pealt. Kindlasti isiklike võimete paranemine ja kindlasti ka lihtsalt liikumine, aktiivne olemine, millegi uue kogemine ja selgeks saamine, erinevate oskuste omandamine. Huvitavad tunnid, sõbralikud kaaslased, võimalused valida mitmekülgset tunnivälist liikumistegevust. Praegu tehakse ikka palju sellepärast, et peab. Koostöö lapsevanema ja õpetaja vahel. Õpilane peab ise aru saama, MIKS ta peab ühte või teist harjutust tegema. Mitte mis, vaid kes! Eeskujud! Vanemad! Kodu ja kooli koostöö. Õpilase usaldamine ja talle oma valikute eest vastutuse andmine. Õigesti antud tagasiside – mitte kinnistunud mõtteviisis (tagasiside õpilase kiire omandamise, andekuse ja võimete kohta), vaid edenemise mõtteviisis (tagasi­sidestame protsessi, pingutust, püüdlikkust ja arengut). Õpetame eesmärke püstitama ja tegevust analüüsima. Arusaam meie töö tähtsusest!

Õppematerjal

Õppematerjali soovib õppeainesse 88% vastanutest. Eelistatakse videoid (87,7%), allalaaditavaid töölehti (81,1%), digitaalseid õpikuid (62,8%), paberõpikuid ja mobiilirakendusi (54,6%)

Õppetööst vabastamine

74,1% vastanutest puutub iga päev õppetöös kokku vabastatud õpilastega ja üle poole (54,9%) vastanutest peab seda probleemiks. Vabastamiste kohta toodi välja järgmisi mõtteid.

Liiga kergelt vabastatakse. Meeldis uus mõte, et ka vabastatud õpilane vahetab riided. Kõik oleneb põhjusest. Lapsevanema vabastus ei tohiks olla õige. Oleneb õpetajast ja koostööst lapsevanematega. Pole vabastatuid, või siis, kui on olnud trauma. Väiksema haiguse (külmetus) korral ei ole vabastus mõistlik, õpilane midagi ju ikka suudab teha, lihtsalt olemine on palju kahjulikum. Lapsevanemad kirjutavad kergekäeliselt vabastusi. Oleks hea, kui vanem või arst kirjutaks juurde, milliseid harjutusi võib siis õpilane teha.

Võistlustel osalemine kehalise kasvatuse tundide raames

Varasematest uuringutest on välja tulnud, et võistlustel osalemine kehalise kasvatuse õppeaine raames on Eesti eri piirkondades erineva tähtsuse ja osakaaluga õppetöös. Sellega seoses lisati küsimused, mille eesmärk oli koguda õpetajate arvamusiistlustes osalemise kohta. 76,5% õpetajatest osaleb õpilastega väljapool kooli õppetegevust toimuvatel võistlustel. Kõige rohkem (n = 61) osaletakse õppeaasta jooksul võistlustel 6–15 korda. Samas on koole, kes osalevad võistlustel isegi 30 ja rohkem korda (n = 11). Võistlustel osalemise positiivse rolli kohta toodi välja: Võistlusi on mõõdukalt ja eriti maapiirkonnas on need hea võimalus; Võistlused on hästi organiseeritud; Annab õpilasele infot, kus ta oma sportlikus arengus just parasjagu asub. Võimalus end võrrelda.

Võistluste negatiivse poole kohta toodi välja: Koolidevahelisi tuleb vähendada. Klubid ja MTÜ-d on eelkõige spordivõistluste korraldajateks; Võistlevad sageli samad lapsed paljudel võistlustel; Koolispordi võistlusteks valmistumine peaks toimuma ikkagi huvihariduse tundide arvelt, mitte liikumistundide arvelt.

Inventar

Küsimused inventari kohta lisati, kuna seminaridel tuli väga palju küsimusi vahendite kohta ehk kuidas ümberkujundamine toetab vajalike õppevahendite olemasolu liikumisõpetuses. Väikevahenditest (pallid, torbikud, reketid jne) tunneb puudust 41,3% vastanutest, 46,7% tunneb puudust suurest inventarist, nagu matid, pingid, varbseinad jne. Suur osa vastanuid (81,8%) leiab, et inventaribaasi paranemisega on lihtsam tagada mitmekülgsed liikumisoskused.

Tekkinud küsimused ja ettepanekud

Tekkinud küsimused puudutasid peamiselt muudatuste rakendamist (Kuidas selleni jõuda?), ujumise korralduslikku poolt, inventari, lastevanemate teavitamist, vabastusi. Ettepanekutena toodi välja tundide arvu tõstmine (vähemalt kolm põhikoolis ja kuus ainekursust gümnaasiumis), välitemperatuuri kraadide muutmine nii, et õuetunde saaks läbi viia ka tuulisema ja külmema ilmaga.

Tänu

Seminaride korraldajate poolt suur tänu kõikidele osalenutele, kaasamõtlejatele, küsijatele, küsitluse täitnutele, arvamuse avaldajatele, inimestele, kes aitasid ruume broneerida ja infot levitada. Hea on teada, et 70,5% vastanutest leidis, et neil on oluline roll õppeaine arengule kaasaaitamisel.

 


Liikumisõpetuse artiklisarjas on kavas veel kaks artiklit:
„Ujumisoskus ainekavas – millised küsimused ja arvamused tekkisid seminaridel” ja „Hindamisest liikumisõpetuses”.

 

Liikumisõpetuse sarjas varem ilmunud: