Kuidas toetada uussisserändajatest lasteaialaste vanemaid ja õpetajaid?
Praeguse seisuga on Eesti vastu võtnud 41 380 Ukraina sõjapõgenikku ja andnud 26 883 inimesele ajutise kaitse staatuse. Suur osa sõjapõgenikest on naised ja lapsed. Haridussilma andmetel õpib 6. juuni seisuga Eesti õppeasutustes 4890 Ukraina last, sealhulgas 1333 alushariduses. Ka eelmise rändekriisi ajal (2015–2016) pakuti Eestis tuge massirändes osalevatele peredele, kellest paljud on praeguseks hästi kohanenud. Käesolevas artiklis heidame pilgu sellele, kuidas saaks toetada uussaabujatest vanemaid ja ka lasteaiaõpetajaid, kelle rühma on äsja tulnud teisest kultuurist laps.
Kohanemine ühiskonnas
Kultuuriministeerium kirjeldab uussisserändajate kohanemist kui uute teadmiste ja oskuste omandamise protsessi kolmes peamises valdkonnas: hakkamasaamine igapäevaelus, teadmised riigi kui institutsiooni toimimisest ning teadmised sihtriigi kultuurist. Seetõttu tuleb sisserändajatele luua võimalused osaleda kohanemisprogrammides ja keeleõppes, et saada kergesti kätte vajalik info sihtriigi kohta. Sidusa Eesti arengukava toob kohanemise ja lõimumise valdkonna seniste probleemkohtadena välja nii vähese eesti keele oskuse muukeelse püsielanikkonna hulgas kui ka dubleerivad kohanemis- ja lõimumisteenused, mille vahel liikumine ei ole sujuv ning millest sihtrühmad teavad vähe.
Kohanemine lasteaias
Lasteaeda tulles on lapsel vaja toime tulla täiesti uue olukorraga – tuttava koduse keskkonna asemel on harjumatu ümbruskond, uued rühmakaaslased ja täiskasvanud, kindlaks määratud päevakava jm. Muust keele- ja kultuuriruumist pärit lapse puhul lisandub siia ka arusaamatu keel ning harjumuspärasest erinevad tavad ja kombed. Olenevalt lapse varasemast kogemusest, iseloomust, temaga tehtud eeltööst ja teistest teguritest võtab kohanemine lastel erinevalt aega. Mida kiiremini laps uue keskkonna ja uute inimestega kohaneb, seda lihtsam on tal hakata osalema õppeprotsessis ja omandama uut keelt, kuid sisserändajatest laste puhul on oluline selle kõige juures pöörata tähelepanu ka nende vaimsele tervisele.
Väärtuslik töövahend lapse sotsiaal-emotsionaalse tervise toetamisel on lasteaia ja lapse perekonna tugevad partnerlussuhted. Seda eriti olukorras, kus lapsel on palju stressi ja ebakindlust. Õpetajad peavad olema sellise koostöö loomisel sageli loovad ja tegema lisapingutusi, kuid tulemused on seda pingutust väärt, sest peale usalduse tekkimist on lihtsam hakkama saada ka ettetulevate väljakutsetega. Lasteaia ja kodu koostöö kaudu märkab laps õpetaja ja lapsevanema suhtlust, mis on alus lapse usaldusliku suhte tekkimisele lasteaiaga. Last julgustab täiskasvanute omavaheline positiivne suhtumine ja avatus, ühise suhtluskeele puudumisel piisab alustuseks ka hea tahte avaldamisest, nagu naeratus või sõbralik pilk.
Varasemad uuringud rõhutavad, et laps võtab uue täiskasvanu omaks läbi ema prisma ehk kohanemisperioodil on ema roll ja suhtumine õpetajatesse äärmiselt oluline. Rändetaustaga lapse lasteaiaga kohanemise toetamisel ongi õpetaja ja rühmakaaslaste suhtumise kõrval oluline roll lapse enda perekonna ja rühmakaaslaste perekondade hoiakutel. Alles seejärel tulevad sellised tegurid nagu lapse emakeel ja vanus, kui palju on laps pidanud kolima, õpetajate ettevalmistus ja nii edasi.
Muust keele- ja kultuuriruumist pärit lastevanemad seisavad aga samuti sageli uue ja nende jaoks tundmatu lasteaiasüsteemi ees. Seega tuleb vanemat informeerida nii palju kui võimalik, et tekitada temas positiivne suhtumine lasteaeda ja usaldus selle vastu, ning alles seejärel saab ta oma last kohanemisel julgustada ja toetada. Selleks on mitmeid võimalusi – võib pakkuda lastevanematele võimalust käia enne lasteaeda tulekut koos lapsega lasteaiaga tutvumas ja õuealal mängimas, olla kohanemisajal osa päevast koos lapsega lasteaias, kutsuda lapsevanem kaasa õppekäikudele, lasteaia üritustele või kaasata neid ühisürituste korraldamisse.
Muust keele- ja kultuuriruumist pärit vanematel on sageli palju küsimusi lasteaia, aga ka üldisemalt sisserändega seoses. Seetõttu on vaja luua ka üldist infot sisaldavad veebipõhised infomaterjalid, mida on lihtne lastevanematega jagada.
Kohanemise toetamine lasteaias
Lasteaiaõpetajad on tihti mures, kui rühma saabub teisest keele- ja kultuuriruumist pärit laps. Vanematele info jagamine on esialgu konarlik, eriti kui puudub ühine keel. Vahel pakuvad tõlkeabi kolleegid, vahel kasutatakse Google Translate’i, kehakeelt, pilte ja näitvahendeid. Aga kindlasti ei ole küsimus ainult keeles, vaid ka kommete, reeglite, normide, riietus- ja toidukultuuris, mis samuti vajab „tõlkimist“. Osa lasteaedu on teinud enda tutvustamiseks paberil infomaterjali, lisanud kodulehele enamlevinud keeltes lasteaia päevakava, lühendatud kodukorra, filminud vahva lasteaeda tutvustava video. Need kõik on olulised sammud, kuid võimalusi vanemate toetamiseks on veelgi. Seetõttu võttis käesoleva artikli esimene autor arvesse oma varasema kogemuse nii lasteaiaõpetaja kui ka koolitajana ja lõi magistritöö raames interaktiivse veebilehe „Tere, lasteaed!“.
Varasemad Eestis korraldatud uuringud näitavad, et sisserändajate enda sõnul napib neil infot siinse haridussüsteemi kohta ning lapsele sobivat lasteaiakohta leida on keeruline. Samas teame eelnevatest uuringutest ka seda, et pagulaste kohanemiskogemustes mängib suurt rolli digitehnoloogia ja nad kasutavad nutitelefone, tahvelarvuteid üsna palju. Arvestades seda, et nad on üldjuhul osavad tehnoloogiakasutajad, saab just digivahendite abil anda neile kiiret, uuenduslikku ja kohanemist toetavat infot. Tasuta digitaalse õppevara olemasolu võib pakkuda väga olulist tuge nii sisserändajate keeleõppes kui ka ühiskonnaga kohanemisel ning soodustada kogukondlikku suhtlemist.
Magistritöö raames loodi digitaalne interaktiivne veebikeskkond „Tere, lasteaed!“ uussisserändajatest perede koolieelse lasteasutusega kohanemise toetamiseks. Et sellest materjalist oleks ka kasu, selgitati välja uussisserändajatest lastevanemate hinnangud veebilehe kasutusmugavusele ning kooskõlale nende vajaduste ja ootustega. Samuti oli lastevanematel võimalus teha oma parendusettepanekuid, et materjal käsitleks teemasid võimalikult mitmekülgselt.
Loodud veebileht annab tervikliku ülevaate Eesti lasteaiasüsteemist, jagab soovitusi lasteaiaga kohanemiseks ning laste kasvatamise kohta Eestis. Lehelt leiab lastevanemate jaoks olulisi telefoninumbreid ja kasulikke linke, sealhulgas eestikeelseid lastele ja lastega koos tegutsemiseks mõeldud lehekülgi. Lisaks on lehel praktiliste abivahendite osa, kus on neli lapsevanemat abistavat materjali: esmalt väike lasteaiaga seotud sõnaraamat, seejärel pildimaterjal suhtlemiseks lasteaiaõpetajaga teemal, kuidas lapsel päev lasteaias läks, visuaalne joonis sellest, kuidas last eri ilmastikuolude puhul riietada, ning lasteaia näidispäevakava.
Kõik veebilehel olevad tekstid on illustreeritud teemat toetavate piltidega. Piltidel on audionupud, mille abil on võimalik kuulata sõnade eestikeelset hääldust ning seeläbi eesti keelt õppida. Veebileht ise on loodud eesti- ja ingliskeelsena, kuid sellele saab lisada tõlkeid muudes keeltes, mis Eestisse saabuvate uussisserändajate kontekstis olulised on.
Veebileht on arendusfaasis, kuniks viiakse sisse kõik lapsevanemate tehtud ettepanekud ning kujundatakse lõplikud vormistuslikud ja tehnilised disainielemendid.
Loodetavasti pakub uus digitaalne õppematerjal abi lasteaedadele üle Eesti ning toetab meie sihte rändetaustaga perede lõimingul ühiskonda. Seejuures toetatakse uussaabujate kohanemist koos nende endaga loodud ja neile tähendusliku teenuse abil, mis on kõikidele ligipääsetav ja mõistetav.
Artikkel põhineb Jane Mölli juunis 2022 kaitstud haridusinnovatsiooni magistritööl „Uussisserändajate laste kohanemise toetamine Eesti koolieelsetes lasteasutustes: lapsevanemate hinnang digitaalsele infomaterjalile“.
Samal teemal:
- „Kui seda keelt ees ei oleks!“ – Laura Kirss ja Sandra Järv, 06.05.2022
- „Vaade klassi eest: Ukraina lapsed Eesti koolis“ – Kerttu Teppe ja Esta Sikkal, 13.05.2022
- „Haridustehnoloogi vaade − kuidas saab digitehnoloogia kriisi lahendamisel abiks olla?“ – Emanuele Bardone ja Meeli Rannastu-Avalos, 20.05.2022
- „Põgenikud klassiruumis: kuidas toetada nende vaimset tervist?“ – Liisi Pajula, 27.05.2022
- „Tartu Ülikooli tudengist vabatahtlikuks keeleõpetajaks“ – Maarja Moor ja Enel Põld, 03.06.
- „Milles seisneb õpetajate kultuuridevaheline pädevus ja kuidas seda arendada?“ – Esta Sikkal ja Krista Uibu, 10.06