Tunnis olgu nii elu kui ka teadust
Maksim Zinakov. Foto: Sirje Pärismaa
Tartu Puškini kooli keemiaõpetaja Maksim Zinakovi nime võib leida ka Eesti teadusinfosüsteemist ETIS. Pole just palju õpetajaid, kel paralleelselt koolitööga käsil doktoriõpingud.
Praegu on koolis õpetamine siiski tähtsam, kolmanda lapse sünniga olen doktoriõppes hoogu maha võtnud, lausub Maksim Zinakov. Kuid töö on endiselt käsil, loengud läbitud ja paar artiklitki esitatud. Teemaks on loodusainete õpetamine arvuti abil – kuidas toetada ja juhendada õpilast.
Zinakovi põhimõte on õpetada võimalikult elulähedaselt. Tihti toob ta näitlikustamiseks tundi kaasa toiduaineid või majapidamistarbeid. Intervjuu päeval olid keemiaklassi laual klaasipesuvedeliku kanistrid, hiljuti Puškini koolis toimunud lõimitud aine- ja keeleõpetuse töötoas keelekümbluskoolide õpetajaile kasutas noor õpetaja tunniteema selgitamiseks aga komme ja karastusjooke ning jagas kogemusi, kuidas peita keerulisi teemasid huvitavama taha. Näiteks kasutab ta aine agregaatolekute õpetamisel vahelduva tempoga muusikat.
„Õpilastel on kombeks küsida, miks nad peavad seda või teist asja õppima. Nad tahavad teada väljundit. Kui oskad seda neile selgitada, on nad märksa õpihimulisemad,” ütleb Zinakov. „Iga õpilane on isiksus, kuid raske on leida igaühele personaalset lähenemist. Kõigil on oma küsimused ja korraga ei jõua ju vastata. Mis on oluline poisile, pole seda tüdrukule.”
Tugev põhi kogu eluks
Zinakov õpetab keelekümblusklassides keemiat ja loodusõpetust eesti keeles. Puškini kool sai keelekümbluskeskuse kvaliteediauhinna, külas käivad kolleegid teistestki koolidest ja nende muljed on olnud head.
„Pingutame väga, et valmistada õpilast ühiskonna jaoks ette: et ta oskaks end väljendada ja saaks riigikeele selgeks,” sõnab Zinakov.
Kui õpilane ei saa mõnest asjast aru, tõlgib õpetaja põhimõisted ära. Raamatukogust saab ka venekeelseid õpikuid laenutada. Zinakovi sõnul on tähtsaim, et lapsed saaksid õpetatava sisust aru ja oskaksid terminoloogiat.
Mõnel on keelega kõik hästi, aga ta ei saa ainest aru. Siis tuleb sellega tegelda. Raskusi tekitab ka see, kui õpilane on enne loodusõpetust õppinud vene keeles, aga keemiat tuleb hakata eesti keeles õppima. Mõnes klassis õpitakse keemiat eesti, aga matemaatikat vene keeles. „See loob olukorra, kus nad ei saa minu tunnis matemaatika terminitest aru. Sõna „murd” on neile tundmatu, nad ei ole ju igapäevakõnes eestikeelseid matemaatika termineid kasutanud,” toob Zinakov näiteks. Seega tuleb keemiatunnis õpilasi ka matemaatikas järele aidata.
Zinakov kasutab meetodit, kus õpilased õpetavad üksteist. Kui ta näeb, et tugevamad on õpetatavast aru saanud, ütleb ta, et nad on nüüd eksperdid ja aitavad teisi.
„Kui „nende õpilased” teevad kontrolltöö hästi, panen ka õpetamise eest hinde. Nad olid ju paremad õpetajad kui mina, osates paremini selgitada. See on huvitav kogemus kõigile,” räägib Zinakov ja lisab, et õpilased peavad põhikoolis looma endale tugeva põhja, et minna edasi gümnaasiumi või kutsekooli.
Eeskuju innustab
Et õpilasi innustada, räägib ta neile ka isiklikest kogemustest. Kuidas ta oma eesti keele oskust arendab, lugedes, rääkides ja kuulates. Räägib ka sellest, et alguses oli väga raske. Zinakov on lõpetanud Kehra keskkooli, kus nii eesti kui ka vene klassid õppisid samas hoones. Eesti keele õpetus oli tugev ja riigieksamil sai ta 96 punkti, kuid kui läks TTÜ-sse geenitehnoloogiat õppima, avastas, et tema terminoloogiline baas on null.
„Esimesel semestril oli vaja ellu jääda,” meenutab ta. „Õppejõud ütlesid, et võib ka vene keeles kirjutada, aga ma uskusin, et kui pingutan, siis on ka edusammud suuremad. Kursuseõed olid sõbralikud ja aitasid. Keeleoskus tulebki praktikaga. Räägin oma õpilastele, et neil on ülikoolis kergem kui minul, kuna oskavad terminoloogiat. Minul oli ülikoolis keelekümblus ekspressmeetodil, neil on kümblus nooremas eas ja keel saab paremini selgeks.”
Tehnikaülikooli lõpetamise järel tuli Maksim Zinakov tööle Tartusse geenivaramu laborisse, kus otsiti tehnilise taibuga inimest. Ametikohale oli väga suur konkurss. Ka geenivaramus oli suurepärane võimalus oma eesti keelt arendada, kolleegid olid küpsed inimesed, kellega oli huvitav rääkida kõikvõimalikel teemadel.
Ühel hetkel tundis Zinakov, et teeb robotitööd, ja otsustas oma haridusteel edasi liikuda. Ta andis dokumendid nii geenitehnoloogia kui ka keemiaõpetaja eriala magistrantuuri. Viimasesse võeti vaid kuus inimest ja Zinakov pelgas, et konkurss tuleb tugev. Vestlusel selgus, et tahtjaid oligi umbes sama palju ja kõik soovijad võeti vastu. Eelnevalt uuriti siiski, kuidas ta töö kõrvalt õppida suudab. Kuid laboris anti võimalus õhtuti teha tööd. Suur abi oli sellest, et TTÜ-s oli Zinakov lõpetanud nelja-aastase bakalaureuseõppe ja osa aineid sai üle kanda.
Siis pakuti ülikoolis tudengitele võimalust teadusprojektis osaleda. Zinakov tuligi geenivaramust ära ning keskendus uutele teemadele.
Kui vaja, lööb Maksim Zinakov tunnis ka tantsu, et aine paremini selgeks saaks, olgu õppureiks noored või vanad. Foto: Sirje Pärismaa
Puškini kooli tuli ta seitsme aasta eest. Samas koolis oli ta teinud ka pedagoogilist praktikat ja sealsete inimestega oli tekkinud hea klapp.
„Algul oli koormus väike, oli aega kõike läbi seedida, aasta-aastalt on hõivatus aga suurenenud,” lausub ta. „Olin vahepeal ka klassijuhataja, see oli väga pingeline aeg. Tollal polnud ma selleks veel valmis, kuid nägin, kui suur töö on klassi juhatamine. Klassis olid teismelised, mul endal nii suurte lastega veel kogemust polnud. Ei kujutanud ette kõiki probleeme, mida tuleb lahendada. Müts maha nende ees, kes suudavad aastast aastasse klassijuhataja olla. See on ju täiskohaga töö!”
Kui Puškini koolis olid veel gümnaasiumiklassid, õpetas Zinakov ka uurimistööde aluste kursust, seda eesti keeles.
„Gümnasistid on teistmoodi rahvas, küpsemad, neil on ka teistmoodi küsimused. Kuna mul on geenitehnoloogia taust, oli kergem rääkida mitmestki teemast,” ütleb Zinakov.
Lisaks keemiale õpetab ta geograafiat. Klassi seintele on õpilased välja pannud plakatid põlevkivi teemal, osa vene, osa eesti keeles. Viimased on valminud keelekümblusklassis. „Tore, et seinal on materjalid koos, mõlemad klassid saavad teemat uurida mõlemas keeles,” sõnab Zinakov.
Tundides on abiks ka nutitelefonid.
„Erinevalt minust puudub õpilastel kogemus ajast, mil internetti polnud,” lausub Zinakov. „Internet on suur väärtus. Kui telefon on kaasas, pole kunagi igav, kogu aeg õpid. Saad sihikindlalt teatud teemadel materjali otsida.”
Zinakov räägib, kuidas ta tegi videote baasil endale selgeks, kuidas ahju ehitada. Kümme tundi vaatamist, misjärel ladus 300 kivi ja ahi oligi valmis. Tõmme sai väga hea! See andis uudse kogemuse, kuidas valmistada midagi oma kätega. Arenes ka keeleoskus, sest põhjaliku inimesena uuris Zinakov ehitamisse puutuvaid seadusigi.
„Väljakutse on, et mul on kolm last ja pean igale poole jõudma,” täheldab Zinakov. „Maksimi abikaasa on vene keele õpetaja Veeriku koolis, praegu lastega kodus. Ta ootab pikisilmi minu kraadikaitsmist. Loodab, et siis on mul aega rohkem. Paraku kaasneb ülikoolitööga palju välissõite, see nõuab suurt pühendumist ja aega ei ole sugugi rohkem. Kuid kui kraad käes, tahan teha tööd nii ülikoolis kui ka koolis.”
Maksim Zinakovi CV
Sündinud 07.05.1982
- • 2010–… Tartu Aleksander Puškini kool, loodusainete õpetaja
- • 2010–… Tartu ülikool, loodusteaduslik haridus, doktoriõpe
- • 2008–2010 Tartu ülikool, keemiaõpetaja magistrikraad, cum laude
- • 2006–2009 TÜ geenivaramu labor, MAPI operaator
- • 2000–2005 Tallinna tehnikaülikool, geenitehnoloogia bakalaureusekraad
- • 1988–2000 Kehra keskkool, kuldmedal.
KOMMENTAAR
Tatjana Ojavere
Tatjana Ojavere, Tartu Annelinna gümnaasiumi keemiaõpetaja:
Maksim oli minu juures seitse aastat tagasi praktikal, õppides tollel ajal keemiateaduskonnas. Vahel rääkisime temaga elust ja tema tulevikust. Juba siis tahtis ta olla õpetaja. Ma arvan, et koolis peab olema rohkem meesõpetajaid. Eriti selliseid nagu Maksim. Ta on intelligentne, erudeeritud, huumorimeelega, tasakaalukas – koolis hinnatakse seda väga. Valdab vabalt vene, inglise ja eesti keelt.
Kes meist pärast ülikooli lõpetamist valdaks kõiki õpetamismeetodeid? Loomulikult tulevad oskused aastatega, kogemustega. Mida rohkem õpetaja töötab, seda enam on tal varuks võtteid, mis teevad tunni õpilastele huvitavamaks.
Kuu aega tagasi külastasin 7. klassis tema tundi teemal „Energia”, mis oli tihedalt seotud toitumise ja liikumisega ning energeetilise tasakaalu säilitamisega inimese elus. Oli selgelt näha, kui kiiresti on kasvanud Maksimi meisterlikkus. Kui oskuslikult ta seob õppeprotsessi eluga! On näha, et õpetajategevus pakub Maksimile huvi. Ta töötab hingega, püüab iga tunniga motiveerida õpilasi, kasutades kaasaegseid võtteid ja meetodeid.
Maksim Aleksandrovits on kulda väärt õpetaja . Teda armastavad kõik lapsed .Tore ja särasiilmne õpetaja .Selliseid nagu Maksim koolis on vaja rohkem.Super tore inimene