E-tasemetöö kui kujundav hindamine
2020. aasta septembris-oktoobris toimub 4. ja 7. klassis esimene kiire tagasisidega matemaatika e-tasemetöö.
E-hindamist hakkas Innove rakendama aastast 2016. Esimesena katsetati e-hindamist loodusvaldkonna õppeainetes, matemaatikani jõuti pisut hiljem. E-hindamisele ülemineku otsuse võttis riik vastu elukestva õppe strateegiaga, kus toodi välja, et koolides tuleb toetada e-hindamise, aga ka kujundava ja sõnalise tagasiside rakendamist.
Sellest lähtuvalt sai Innove haridusministeeriumilt ülesande leida Eestist partnereid, kellega koos saaks neid uusi hindamisviise välja töötada ja juurutada. See polnud lihtne, sest aastatel 2016–2017 kogu maailmas sellega alles alustati. Praeguseks on Eestis esimese ja teise kooliastme jaoks matemaatikas uued hindamisvahendid koostöös Tartu ülikooliga välja töötatud. Kolmanda kooliastme e-hindamisvahendi väljatöötamisega on jõudsalt edasi liikunud Tallinna ülikool. Neljanda kooliastme e-hindamisvahendit hakati tegema kolm kuud tagasi ja seal on Tartu ja Tallinna ülikool oma jõud kokku pannud ning asi edeneb samuti.
Kuidas järgmisel sügisel toimuv e-tasemetöö välja näeb, sellest räägivad lähemalt Innove uuringute ja arenduskeskuse juht Aimi Püüa ning e-hindamise peaspetsialist Sirje Piht.
HINNET EI PANDA JA PUNKTE KOKKU EI LOETA
Sirje Piht: „Uue e-tasemetöö eest õpilasele hinnet ei panda ega tooda ka välja õpilase saavutatud punkte. Selle asemel saab õpilane pärast testi sooritamist arvutist tagasisidet. Ta lahendab etteantud testi ülesanded ja kohe pärast seda saab arvutiekraanilt lugeda, milliste teemade ja ülesannetega ta hästi hakkama saab ja milliseid peab veel harjutama.
Me katsetasime kiire tagasisidega e-tasemetööd septembri lõpus ja oktoobris koolides. Esimesest kooliastmest osales 33 ja teisest 20 kooli, tagasisidet saime 53 õpetajalt. Testi sooritamiseks oli aega 45 minutit. Õpilastel lubati teha arvutusi ka paberil.
Tagasisidest saime teada, et 83% osalenud õpetajatest oli kiire tagasisidega e-tasemetööga rahul. 75% õpetajatest vastas, et e-test sujus nende klassis tõrgeteta. Testi tehniline külg oli arusaadav 80% õpetajatest ja 45-minutilist testimisaega pidas igati sobilikuks 84% õpetajatest, kuid leidus ka neid, kelle arvates oleks 60 või 120 minutit parem.
Üldiselt saime kinnituse, et arvuti hinnatav ja kohese tagasisidega e-tasemetöö koolidele sobib. See on ka arusaadav, sest nädal või kaks testi tulemusi oodata ei meeldi õpilasele ega õpetajale. Ühtlasi on hinde ja punktideta tagasiside üks kujundava hindamise variante. Õpilane ja õpetaja saavad teada, kus ollakse ja mida tuleb edasi teha.“
E-TASEMETÖÖ TEHAKSE SÜGISEL
Aimi Püüa: „Me küsisime töörühmadelt, kas selline e-tasemetöö peaks olema kevadel või hoopis sügisel, kooliaasta alguses. Kõik töörühmad eelistasid sügist. Põhjenduseks toodi, et õpetajal on kasulik teada, mida õpilased pärast suvevaheaega veel mäletavad, oskavad ja mida enam mitte. Sügisene test annab õpetajale selge pildi, missuguste teemadega võib ta kohe edasi minna, mida on vaja korrata, olgu üksikute õpilastega, mõne suurema rühma või terve klassiga. Õpetaja ei lähtu õppeaastat alustades mingist müstilisest keskmisest õpilasest.“
Sirje Piht: „Seni on mõnes koolis terve aasta läbi harjutatud tasemetööks, tundes hirmu, mis siis saab, kui see mõnel lapsel ei õnnestu. Tegelikult ei ole e-tasemetööl absoluutselt sellist hirmutamise eesmärki. Samuti ei panda mitte kedagi selle töö alusel kuskile pingeritta.
E-tasemetöö on ennekõike õpetaja töövahend, millega tuvastatakse laste teadmistesse jäänud lünki. Näiteks võib selguda, et mõni laps ei saa hakkama harilike murdudega, teisel ei ole korrutustabel selge jne. Tänu e-tasemetööle saab neile lastele ruttu appi minna. Meie Innoves loodame väga, et õpetajad võtavad kiire tagasisidega e-tasemetöö soojalt vastu ega mõtle, et siin võib midagi kurja taga olla.“
Aimi Püüa: „Õpetaja näeb kohe pärast e-tasemetöö lõppu arvutiekraanilt klassi keskmist tulemust, nõrku ja tugevaid õpilasi, samuti hästi ja halvasti vastatud teemasid, lahendatud ülesandeid. Olen olnud õpetaja ja siis pidin tegema kõik tasemetööde analüüsid käsitsi, kuid nüüd teeb seda arvuti, ning väga kiiresti.
Me võime muidugi öelda, et hea õpetaja tunneb oma klassi ka arvuti abita väga hästi. Aga tihti on ju nii, et õpetaja saab sügisel uued õpilased, keda ta siiski veel ei tunne. Siis annabki e-tasemetöö talle sellest uuest klassist hea ülevaate. Samas arvan, et isegi heal õpetajal on kasulik teada, mis on tema õpilaste teadmistega suvevaheaja jooksul juhtunud. Seal võib esineda ka üllatusi.“
Sirje Piht: „Meilt on küsitud, mis siis õpetajast saab, kui arvuti kõik ise ära teeb. Tegelikult jääb õpetaja ju endiselt õppeprotsessi juhtima. On ju selge, et neljanda või seitsmenda klassi õpilane ei ole veel väljakujunenud ja ennastjuhtiv õppija, seepärast peab õpetaja aitama tal arvuti antud analüüsi mõista ning teda lünkade likvideerimisel aitama. Kui arvuti ütleb e-tasemetöö kokkuvõttes õpilasele: „Õpi veel korrutustabelit!“, siis on õpetaja see, kes soovitab lapsele konkreetseid ülesandeid, mida lahendades ta korrutustabeli selgeks saab.“
DIAGNOSTILISED D-TESTID
Sirje Piht: „Praegu töötame välja diagnostilisi e-teste, mida nimetame lühidalt ka d-testideks. Neid hakkab õpetaja kasutama oma äranägemise järgi ja ta võib neid kasutada õppeaasta jooksul mitmeid kordi.“
Aimi Püüa: „D-test kohandab ennast õpilasega. Kui õpilane eksib, siis annab arvuti talle lihtsama ülesande. Kui õpilane eksib uuesti, annab arvuti talle veelgi lihtsama ülesande, kuni õpilase tegelik tase on lõpuks välja selgitatud. Kui õpilane aga vastab õigesti, siis annab arvuti talle järgmisena raskema ülesande ja kui õpilane sellegi ära lahendab, siis veelgi raskema, jne. Kuni ka tugeva õpilase tase on välja selgitatud.“
Sirje Piht: „D-testi abiga võib õpetaja üllatuslikke asju avastada, näiteks seda, et mõni laps ei oska korrutada mitte sellepärast, et tal pea lihtsalt ei võta, vaid et ta ei saanud omal ajal liitmist selgeks. Väidetavalt aitab just liitmise hea mõistmine korrutamisest hästi aru saada. Sellisel juhul leiab õpetaja lapsele liitmise harjutamise ülesandeid. Õpetaja võib tänu d-testile avastada ka seda, et väga vaikne õpilane, kes teeb alati kõik korralikult ära, suudab tegelikult palju rohkem, kui arvatud. Sellisele õpilasele hakkab õpetaja andma keskmisest raskemaid ülesandeid. Loomulikult on meil d-teste täna veel vähe, kuid oleme nendega alustanud.
On iseenesestmõistetav, et õpilased peavad saama e-tasemetööd eelnevalt harjutada. Et seda võimaldada, on Innove koostanud e-ülesandekogusid, kus on esimese ja teise kooliastme e-ülesanded. Õpilasel on võimalus lahendada neid ülesandeid EIS-i keskkonnas ja seda mitmel viisil: lünki täites, kujundeid õigesse kohta lohistades, teatud alasid värvides jne. Pärast selliste ülesannete lahendamist on õpilane arvutipõhiste ülesannetega harjunud ning e-tasemetöö töövõtted on talle tuttavad.“
D-TESTID HEV-ÕPILASTELE
Aimi Püüa: „Veebruari lõpus loodame avalikustada ka lihtsustatud d-testid erivajadustega õpilastele, et õpetajal oleks neilegi jõukohaseid ülesandeid pakkuda. Lihtsustatud d-testi koostamisel osales eripedagoog, kes iga päev erivajadustega õpilastega töötab. Tegelikult on aga ka keskmisel õpilasel kasulik alustuseks lihtsam d-test läbi teha, kasvõi mälu värskendamiseks.
Samas jääb õpetaja roll klassis ikkagi väga suureks, eriti esimeses-teises kooliastmes, sest õpetaja jääb selleks, kes koos lapsega vaatab, mida peaks laps tegema ja kas arvuti soovitused on antud õpilase puhul head soovitused, jne. Õpetajaga koos õppides ei kao lapsel motivatsioon.
Tahaksin eraldi välja tuua, et e-tasemetöö ja e-testid ei ole matemaatika õppimise, harjutamise ja tagasisidestamise ainus võimalus. Paberil, tahvlil ja suuliselt tagasiside andmine jääb endiselt. E-testid on lihtsalt täiendav võimalus, mille suur lisaväärtus on tagasiside kiirus, sest vahetult pärast testi sooritamist on tulemused teada. Ideaalis oleks kasulik kasvõi iga tunni lõpus teha mõni kiire e-test, et näha, kui paljud õpilased said äsja õpitud teemast aru, missugused on õpilaste väärarusaamad.“
KRISTEL MIKKORI TÖÖRÜHM
Sirje Piht: „Esimese ja teise kooliastme matemaatika e-tasemetöid arendab Tartu ülikooli meeskond. Neil on ekspertidena kaasatud klassiõpetajad ja kasuks on tulnud ka see, et meeskond on käinud koolides vaatamas, kuidas õpetajad ja õpilased e-tasemetööga tegelikkuses toime tulevad, mida lapsed asjast üldse arvavad ja mida neile ütlevad. Kontaktid on meeskonnal koolidega head, sest matemaatika ülesandeid koostavad e-testi jaoks esimesele kooliastmele klassiõpetajad ja teisele kooliastmele matemaatikaõpetajad. Tartu ülikoolis on Kristel Mikkor matemaatika e-tasemetööde projektijuht.“
Aimi Püüa: „Tervitatav on see, et Tartu ülikooli meeskonda on lisaks õpetajatele kaasatud ainedidaktikuid ja psühholooge. Meeskond, mida Kristel Mikkor juhib, on tõesti tore. Seal lööb kaasa näiteks Karin Täht, kes on nii matemaatik kui ka psühholoog, didaktikutest on seal Sirje Pihlap, samuti Hannes Jukk. Nad teevad seda tööd suure entusiasmiga. Hästi oluline on ka see, et nad tegelevad ülikoolis selle aine õpetamise ja arendamisega, aga ka õpetajate õpetamisega. Nad ei ole teoreetikud, kes mõtlevad oma peas midagi välja, neil on jalad kindlalt maas.“
Sirje Piht: „Tartu ülikooli arendusmeeskond kõigepealt koolitas neid õpetajaid, kes hakkasid testidele ülesandeid koostama, sest tavaline õppimise ülesanne erineb sellest ülesandest, mida kasutatakse e-testis. Õpiti ka ülesandeid nii vormistama, et neid saaks EIS-i sisestada. Kui õpetajate koostatud ülesanded olid EIS-i sisestatud, lahendas arendusmeeskond need kõik ise läbi ja tegi seal vajalikke muudatusi, näiteks liiga pikki ülesandeid lühendades.“