Tehisintellekt õppija ja õpetaja vaatenurgast ehk Õpetaja peab muutustega kaasas käima

• Valdur Mikita mõte anda šamaanile kätte nutitelefon võiks olla tänapäevase Eesti kooli moto – me oleme pärismaalased tänapäeva ühiskonnas, hoides oma pärimust ja kultuuri, kuid kasutades ka kõike uut, mida maailm meile pakub.
• Õpilased kasutavad ainetundides nutitelefoni ja miks nad ei peaks seda tegema? Me õpetame neid tänapäeva ühiskonnas hakkama saama, meie kohus on aidata mõista ka nutiseadmete võimalusi ning ohte. Sama kehtib tehisintellekti kohta.

Tallinna Ülikooli ELU projekti „Tehisintellektiga toetatud keskkonnad õppimise ja õpetamise toetamiseks“ käigus katsetasime TI-toetatud keskkondi nii õppija kui õpetaja vaates. Mida me projekti käigus teada saime? Arutleme, millised on eri keskkondade kasutusvõimalused ja mis ohud sellel teekonnal varitseda võivad.

Kütid-korilased ja nende lein raamatute tõttu langetatud metsade pärast.

Põllupidajad-karjakasvatajad ja nende koduigatsus, kui nad on pidanud oma suguvõsa talust linna kolima, sest tänapäeva ühiskond ei soosi enam isemajandavaid põlistalusid. Haritlased ja nende armastus kirjakunsti vastu, AI pealetung, mis raamatud välja sööb – see kõik on üks ja sama lein. 

Inimkond jääb ellu, kui suudab muutustega kaasas käia ja järeltulevatele põlvedele kohanemise kunsti õpetada. Meie põlvkonna jaoks oli loomulik õppida raamatute abil, praegusel põlvkonnal on tarvis nutiajastul ellu jääda. Meie ei saa aru, miks arvutimänge mängida on köitvam kui lugeda ja nemad ei saa aru, miks üldse peaks ennast lugemisega vaevama, kui kogu info saab paari näpuvajutusega kätte ja videoõpetusi on võimalik peaaegu kõige kohta leida.

Miks on siis arvutimänge mängida toredam ja lõbusam kui koolitunnis õppida? Kas see peab tingimata nii olema? 

Nutikas abimees tehisintellekt

Üks arvutimängu köitvamaid omadusi on kiire positiivne tagasiside – iga õige liigutuse eest saab mängija arvutilt kiita. Koolis peaks kiitjaks ja tagasiside andjaks olema õpetaja, aga kas üks inimene kahekümne või rohkema õpilase kohta jõuab kõiki märgata? 

Arvuti ei oska ka solvuda, kui teismeline emotsionaalselt ropendab või ebaviisakalt käitub, masin näeb ainult sisestatud andmeid. Käsi püsti, kui sa pole kunagi ühegi teismelise peale tundi andes kurjaks saanud! 

Samamoodi on üha populaarsemate tehisintellektikeskkondadega – need pakuvad kohest tagasisidet, infot ja „abi“, kuid samal ajal tekitavad küsimuse, kas õpilased siis üldse enam pingutavad, päriselt õpivad, ja milline peaks olema õpetaja roll õppija suunamisel. 

Võimalik, et meie ajastu õpetajad on ühe kõige suurema väljakutse ees – me peame suutma õpetada teadvustades, et iga inimene pääseb ligi nutikale abimehele tehisintellekti näol. Kuidas saaks õpetaja õppetöö ettevalmistamisel, läbiviimisel ja hindamisel kasutada tehisintellekti abi ja mismoodi õpilasi tehisintellekti otstarbekalt kasutama õpetada? 

Tehisintellekti kasutusvõimalusi 

Tõenäoliselt on enamik meist kuulnud või kasutanud Chat GPT-d, mis pakub teksti koostamiseks ja töötlemiseks mitmesuguseid huvitavaid võimalusi. Keskkond töötab nii inglise kui eesti keeles ja seda saab kasutada näiteks teksti lihtsustamiseks ja küsimuste koostamiseks.

Chat GPT sarnaseid keskkondi on palju, teiste seas Copilot, Gemini, DeepAI ja Textcortex. Kui õpetajal või (üli)õpilasel on vaja lugeda keerulist teadusteksti, kuid aega napib, tuleb appi Scispace’i lehekülg. Selle abil on võimalik keerulised teadustekstid kiiresti kokku võtta, kusjuures arvuti oskab teksti analüüsida ja kõige tähtsama osa sellest üles leida. Pikkadest videotest aitab olulise välja tuua näiteks Chrome’i laiendus Glasp. Laiendus transkribeerib video teksti ning toob välja viis olulist sisupunkti, mida saab vajadusel oma mõtetega täiendada. 

Masinad oskavad teatud formaadis sisestatud õigeid vastuseid automaatselt hinnata ilma inimlikkust rakendamata ja mõnikord võib selline lähenemine olla nii õpetajale kui õpilastele kasulik – õpilane saab kiiremini tagasisidet, õpetaja säästab oma väärtuslikku aega. Eesti keele õpetajad said seda e-katseeksamil proovida. Üsna hea on kirjandeid lugeda, kui õigekiri oli enam-vähem kontrollitud. Tehisintellekt aitab tagasisidestada ka selliseid ülesandeid, kus õiged vastused ei ole ette ära määratud. See muudab enesekontrolli meetodi hõlpsasti kasutatavaks. ELU projekti käigus katsetasime sarnaseks ülesandeks näiteks rakendust Wisdolia. 

Õppijana on hea katsetada ka MyEssai võimalusi esseede tagasisidestamiseks. MyEssai abil saavad õppijad detailseid juhiseid, kuidas oleks võimalik nende esseesid edasi arendada, ilma et programm nende eest teksti valmis kirjutaks. See tagab, et tehisintellekt ei asenda oma mõttetööd ning toetab uuritava teema sügavamat mõistmist. 

Katsetamise käigus lasime platvormil leida allikaid essee arendamiseks lisaks üldisele tagasisidele. Vastuseks saime asjakohased allikad koos nende lühikirjeldustega. Kontrollisime saadud allikaid ning selgus, et need olid tõesti teemakohased ja pakkusid täiendavaid vaatenurki töö arendamiseks. Seega on õppijatel ka allikate otsimiseks võimalik rakendada MyEssai platvormi ning saada oma esseede arendamiseks sellist abi, mida tavapärases olukorras saaks vaid õpetaja poole pöördudes.

Vahel peab õpetaja ootamatult ka kellegi teise tundi asendama ja mõnikord ei ole aineõpetaja jäetud materjali tunni jaoks piisavalt. Väga lihtne on Chat GPT või mõne sellele sarnase rakenduse abiga teema kohta uut materjali tekitada ning lasta TI-l mõned küsimused või ülesanded koostada. Teksti koostades saab töökäsku täpsustada, lisades, millises vanuses õpilastele see mõeldud on. Kui (üli)õpilased ise Chat GPT-d kasutavad, on võimalik õppida peaaegu kõike – programmeerimisest filosoofiani. 

Õpetaja peab meeles pidama, et tehisintellekti kasutavatel keskkondadel võivad olla vanusepiirangud, mistõttu peaks enne õpilastele soovitamist kontrollima, kas tööriist on eakohane, turvaline ja vastab Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärusele. Õpilastele tuleb rääkida digiturvalisusest ja meelde tuletada, et isikuandmete jagamisega tuleb olla ettevaatlik. Tehisintellekti toetatud keskkonnad võivad andmeid lekitada, see annab võimaluse kasutajaid diskrimineerida. Kindlasti peame kriitiliselt hindama nii tehisintellekti tegevust kui keskkonna turvalisust.

Elus kultuur ongi muutuv

Tehisintellekti toetatud keskkonnad pakuvad lisaks teksti koostamisele veel mitmeid õpetaja tööd kergemaks muutvaid võimalusi. Tunnikontrolle ja teste on võimalik teha näiteks Quizzize või Quizalize abil. Paberil tehtav test ei köida enamasti õpilast ning seda kontrollida on õpetajale aeganõudev. Keskkondades nagu Quizziz või Quizalize on võimalik testimine teha õpilastele visuaalselt haaravamaks, mängulisemaks ning järeldusi ja õpianalüütikat teha on õpetajal nende abil mitu korda lihtsam. Võimalik on jälgida konkreetse õpilase arengut ja sellest lähtuvalt aitab tehisintellekt anda soovitusi edasisteks tegevusteks ja kasutatavateks materjalideks.  

Tunnikava/sisu/tegevusi aitab koostada FigJam ning valmis õppematerjale leiab Tutor AI-st. 

Väga põnev keskkond on Magic School ehk kujuteldav maagilise kooli keskkond, mis kasutab tehisintellekti, et pakkuda interaktiivset ja kaasahaaravat õpikogemust, milles tehnoloogia põimub maagiaga, et luua unustamatu õpikogemus. Mõistekaarte on mugav teha näiteks Quizleti või Wisdolia keskkonnas; juturoboteid pakuvad mitmed keskkonnad, keeleõppeks sobib näiteks Mizou. 

Iga õpetaja saab valida keskkonnad, mis tema vajadustele ja õpilastele paremini sobivad. Näiteks aitavad Brisk, Quizziz, Quizalize hinnata õpilaste taset mingis teemavaldkonnas. Curipodi, Gamma ja Slaid GPT keskkonnas on õpetajal võimalik tunnis kasutamiseks luua täielik slaidiesitlus, mis sisaldab teksti, mitmesuguseid teste ja kaasarääkimise aktiveerimiseks ülesandeid. Tekstidele tagasiside küsimiseks sobivad näiteks MyEssai ja Microsoft Copilot. Matemaatikatunnid teeb põnevamaks näiteks Geogebra, diagrammide koostamiseks on mugav Julius.AI.

Lasteaiaõpetajad saavad tehisintellekti tööriistu Chat GPT või Gemini kasutada eelkõige oma töökoormuse vähendamiseks kuuplaanide koostamisel, et keskenduda rohkem lastega tegelemisele. Samuti on nimetatud tööriistadega võimalik koostada lõbusaid interaktiivseid mänge ja õppematerjale, et lastel oleks põnevam uusi teadmisi omandada. Iga õpetaja leiab tehisintellekti näol seda, mida tal täpselt vaja, olgu selleks siis tekstide koostamine, mugandamine või uute ideede leidmine laste päeva rikastamiseks.

TI aitab õpet ka personaliseerida. Õpetajal on palju rohkem aega õpilastele sisuliselt keskenduda, kui näiteks kirjavigadele tähelepanu pöörama ei pea (sest neile osutab TI ja pakub ka selgitusi). Arvuti abiga saame pilte luua ja lugusid kirjutada, kusjuures kehvad käelised oskused ei ole enam takistuseks – iga klass saaks koostöös raamatuid kirjutada, AI abiga need toimetada ja illustreerida. 

Mida rohkem tehisintellekti kasutatakse, seda vähem loeb, kes on teksti autor. Esialgu tundub selline mõte ehmatav, aga tegelikult on inimkond minevikus täpselt samamoodi mõelnud. Suulise pärimuse puhul luges hea lugu, mitte jutustaja isik. Regilaulud muutusid ajas, iga laulja pani midagi omalt poolt juurde ja unustas mõned read, mis teda ei kõnetanud. Elus kultuur ongi muutuv ja elujõuline.

Hea õpetaja võiks julgustada õpilasi kasutama oma fantaasiat, et loomisrõõm ja elujulgus kooliteel kaduma ei läheks. Kiiresti muutuvas maailmas on vaja mäletada, kes me oleme, aga samas ei tohi minevikku kinni jääda. Valdur Mikita mõte anda šamaanile kätte nutitelefon võiks olla tänapäevase Eesti kooli moto – me oleme pärismaalased tänapäeva ühiskonnas, hoides oma pärimust ja kultuuri, kuid kasutades ka kõike uut, mida maailm meile pakub. 

Tegelikult on ju nii, et õpetaja ei ole 21. sajandil mitte infoallikas, vaid seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja, kelle ülesanne on arendada õppijas kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatöö ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust. 

Õpilased kasutavad ka ainetundides nutitelefone ja miks nad ei peaks seda tegema? Me õpetame neid tänapäeva ühiskonnas hakkama saama, meie kohus on aidata mõista ka nutiseadmete võimalusi ning ohte. Sama kehtib tehisintellekti kohta.