Valitsus kiitis heaks uue kutseõppeasutuste seaduse
Valitsus kiitis neljapäeval heaks uue kutseõppeasutuse seaduse eelnõu, mis parandab kutseõppe kättesaadavust. Uus seadus võimaldab kaasata õpetamisesse senisest enam oma ala professionaale, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.
Üheks eesmärgiks oli lahendada probleem, kus väga hea spetsialisti tööle võtmist võis takistada pedagoogilise hariduse puudumine. Lisaks muudetakse kutseõpe mitmes punktis paindlikumaks – seadusega antakse ka võimalus lõpetada õppekava osalise täitmise korral kutsekool osakvalifikatsiooni tõendava tunnistusega, seisab pressiteates.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on muudatused vajalikud eelkõige muutuvate oludega kohandumiseks. „Õppurid ja tööandjad ootavad kutseõppeasutustelt suutlikkust pidada sammu muutuva majandusega, milleks on vaja anda teadmisi seadmete, töövõtete ning heade praktikate kohta, mis on kerkinud esile alles viimastel aastatel. Selliseid inimesi leiab eelkõige just tööturult oma ala spetsialistide seast,“ ütles minister. „Peame lihtsustama õpilaste juurdepääsu selliste meistrite kogemustele ning samas garanteerima ka kutsehariduse kvaliteedi edasise kasvu,“ rõhutas Aaviksoo.
Akrediteerimine asendab formaalse koolituslubade süsteemi
Tööandjate ja kutseliitude abiga viiakse kutsekoolide läbi põhjalik kvaliteedihindamine – akrediteerimine. See hakkab asendama praegust suhteliselt formaalset koolituslubade süsteemi, mis hõlmab vaid era- ja munitsipaalkutsekoole.
Akrediteerimise edukalt läbinud õppeasutus saab edaspidi võimaluse anda oma lõpetajatele kutse, mis on kompetentse erialaorganisatsiooni poolt tõendatud erialane kompetentsustõend, sisuliselt oskuste kvaliteedisertifikaat. Praegu on kutseeksamite sooritamine ja kutse saamine õppetööst ning kutsekooli lõpueksamitest suhteliselt eraldatud protsess. Selle uuendusega juurutaksime süsteemi, mis toimib kõigis arenenud riikides.
Kutseõppeasutustes saab edaspidi anda väga erineva keerukusega õpet. Paindlikkuse tõstmiseks võimaldatakse edaspidi vähemalt 22-aastastel ilma põhihariduseta inimestel asuda omandama ka kutsekeskharidust, kui tal on selleks olemas valmisolek ning vajalikud teadmised-oskused. Tähtsustatakse keskastme spetsialistide ja juhtide, samuti tehnikute ja tehnoloogide koolitust – need on ametimehed, kelle järele tööturg tunneb teravat vajadust.
Eelnõuga parandatakse koolide võimekust reageerida kiiresti muutuvas majanduses tööandjate ja õppijate vajadustele. Edaspidi ei pea kõik õppekavad tuginema üksnes riiklikele õppekavadel, mis suurendab koolide suutlikkust koostada operatiivselt uusi õppekavu.
Kutsekool annab kutsehariduse, mitte kõrghariduse
Lähtudes kõrgharidusstrateegiast aastani 2015, lõpetatakse kutseõppeasutustes rakenduskõrghariduse õppekavade järgi õpetamine. Otsus puudutaks vaid kaht kutseõppeasutust: Tallinna Majanduskooli ja Võrumaa Kutsehariduskeskust. Üleminek on sujuv ja kõik neis koolides rakenduskõrgharidust omandavad üliõpilased saavad oma õpingud lõpetada praeguses koolis. Uusi üliõpilasi enam vastu ei võeta. Suletud õppekavade asemel arendatakse välja uued, mujal maailmas tunnustust leidnud keskastme spetsialistide õppekavad.
Eelnõuga kaotatakse õpetajate atesteerimine ning asendatakse see õpetaja enesehindamisega, millele kooli juhtkond annab tagasisidet. Õpetaja töötasustamise aluseks saab ametikoht koos kõigi tööülesannetega, mitte üksnes kontakttunnid – uuendusega astutakse ühte sammu üldhariduses toimuvate muudatustega.
Eestikeelsele õppele üleminek jõuab ka muu õppekeelega kutsekoolidesse. Sarnaselt üldharidusele seatakse ka kutseõppeasutustele tähtajad ja nõuded üleminekul eestikeelsele keskhariduse omandamisele. Kutsekeskhariduse õppekavadel peab 1. septembriks 2020 vähemalt 60% õppest toimuma eesti keeles. Tööd selles suunas on tehtud juba aastaid ning seatud tähtaeg jätab piisava ajavaru, et koolid ja õpilased saaksid muudatuseks põhjalikult valmistuda. Tuleb rõhutada, et üleminek puudutab vaid kutsekeskhariduse õppekavadel õppijaid, lühematel, ainult kutseoskustele orienteeritud õppekavadel jääb ka edaspidi võimalikuks muukeelne õpe.
Uus seaduseelnõu koostati töörühmas, kus oli lisaks haridus- ja teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumide esindajatele esindatud lai ring partnereid Kaubandus-Tööstuskojast, Tööandjate Keskliidust, Ametiühingute Keskliidust, kutseliitudest, Kutseõpetajate Ühingust, Eesti Õpilasesinduste Liidust ja õppeasutustest ning mujalt.