Helle Meri: hoolivust võiks olla aasta igal päeval

21. dets. 2012 Meeli Parijõgi - 1 Kommentaar

Millised olid teie lapsepõlve jõulud?

Kodused. Meil oli suur pere ja vanemad püüdsid jõuluajal meile ikka rõõmu teha. Minu lapsepõlves ei saanud jõule avalikult pidada, aga kodus oli siiski jõulupuu, käidi kirikus ning lauale pandi omatehtud verivorstid. Pidulikuks tegi päeva ka erandkorras kodus küpsetatud pidusai – seda sai nendel aegadel endale harva lubada ja ainult suurel pidupäeval. Hapukapsas oli ka kindlasti laual. Laste kohustus oli igal sügisel kapsas suures tünnis kinni tallata, jõululaua kapsas oli seega meie pere laste tehtud. Maiustuseks olid õunad ja pähklid, haruharva ka mõned kommid.

Millised jõulukombed on teie peres?

Meie pere jõulutraditsioon on jõulude esimesel pühal kokku saada, tulevad meie pere kõik liikmed suurematest väiksemateni. Kingitused ei ole enam nii väga tähtsad, kui lapsed on suureks saanud. Tore on kuulda, mida keegi oma selle aasta tegemistest oluliseks peab ja mis uuel aastal plaanis on.

Mis teeb jõuludest need õiged jõulud?

Õiged jõulud on igaühel oma hinges ja südames ning öelda, millised jõulud need kõige õigemad on, ei oska vast keegi. Kõige tähtsam, et kõige kallimad ja lähedasemad sel ajal koos saavad olla.

Millega te kuuske ehite?

Kuuseehtimise on juba pikki aastaid tagasi oma rõõmuks võtnud tütar Tuule ja ehteid valib ta aastatepikku kogunenute seast ainult temale teada oleva süsteemi järgi. Mulle küll tundub, et põhimõtteks on „mida vähem, seda parem” ning kuusk ise ongi parimaks ehteks.

Millisel toidul on jõulumaitse?

Nendelsamadel, mis lapsepõlves armsaks said. Traditsioonidel on suur jõud. See on õhtu, kus oma mälestustes ja maitsetes oled lapsepõlves tagasi.

Kas te jõuluks piparkooke küpsetate?

Seda tööd ei ole ma küll omaks võtnud.

Aga kas ise verivorsti olete teinud?

Muidugi olen ja teen seda vajadusel praegugi, sest poevorstis ei ole minu jaoks piisavalt vorstirohtu, tüümiani ja soolapekki, ning eks omatehtud tunduvad ikka kõige maitsvamad.

Mida te jõuluvanalt kingituseks ootate?

Jõuluvana ei ole internetipood, kust head ja paremat tellida, tema tuleb siis, kui tahab, ja ilusaim kingitus on südamest tulevad head soovid.

Kõige vahvam jõulukink, mis mulle tehtud on, on tütre toredad joonistused, jõulukaardid ja luuletused. Kõik see, mida ta lapsena meisterdada armastas.

Jõulude ajal tullakse ikka koju. Mida teha, et kodust ei mindaks?

Elu on kord juba selline, et kodunt tuleb ikka ka minna, muidu jääb maailm avastamata ja suured teod tegemata. Tähtis on see, et kodunt mineja teab, et tema jaoks on kodutee alati lumest puhtaks aetud ja koduuks valla.

Milliseid väikesi heategusid saaks iga Eesti inimene jõulude ajal teha?

Vaadake ringi ja märgake, kas teie läheduses on keegi, kes on üksi, olge talle pereks ja kinkige talle kõige kallim kingitus, milleks on pere ja sõprade lähedus. Tahaksin väga, et heategemine ei jääks ainult jõuluaja tegemiseks. Me kõik oleksime õnnelikumad, kui hoolivust ja enda kõrval teise inimese märkamist oleks aasta igal päeval.

Millist lavastust soovitate koolivaheajal vaatama minna?

Koolivaheaja lavastuse võiks igaüks endale ise lavastada. Minge loodusesse, vaadake, kui imeilusad dekoratsioonid on talv meile kinkinud, olge koos pere ja sõpradega selle etenduse peategelased ja vaatajad. Pidage meeles neid, kes teie kõrval on olnud ja teile head on soovinud.

Rõõmu ja rahu südamesse!


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Helle Meri: hoolivust võiks olla aasta igal päeval”

  1. asotsiaal ütleb:

    #Helle Meri: hoolivust võiks olla aasta igal päeval#

    Raha vanuri pensioniks tuleb pensionimaksjaks kasvatatud ühiste laste sotsmaksu pensioniosast läbi Pensionikassa jooksvalt. Suurpere lastest pensionimaksjad näitavadki üles kestvat solidaarsust ja hoolivust, kui lasevad Pensionikassal maksta oma vanemate pensioni arvelt pensioni ka lastetutele ja iibepuudelistele vanuritele, kes pole solidaarselt aidanud kasvatada pensionimaksjaid.
    Kuidas niisuguse püsiva hoolivuse märkamisega lood on?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!