Lõimitud ainekavad – 190 lehekülge!

Kas kujutate ette, et ühte ja sama tundi valmistaks ette ja viiks läbi kaheksa õpetajat? Ei tundu võimalik? Paide gümnaasiumi õpetajad on oma tunde just kaheksakesi ette valmistanud ja läbi viinud, ning seda juba mõnda aega. Ja nagu oleks sellest veel vähe – nad on kaasanud ühistöösse veel kuus Eesti ja ühe Islandi kooli.

Jutt on elukestva õppe arendamise sihtasutuse Innove toel ellu viidud projektist „Loodusainete ja matemaatika integratsiooni kava ja õpetuse mitmekesistamine” („LooMa”).

„LooMa” (2009–2012) projekti vedasid Paide gümnaasiumi õpetajad Daire Krabi (matemaatika), Lorina Kukk (keemia), Silva Jürisoo (füüsika), Merike Einma (bioloogia), Reet Haavala (loodusõpetus), Elbe Metsatalu (geograafia), Vello Talviste (füüsika, PG direktor) ja Kersti Kertsmik (geograafia, PG õppealajuhataja). Projektijuht oli Aino Kreitsman ja IT-küsimustes konsulteeriti Dina Ressaarega.

„LooMa” projektis olid Paide gümnaasiumi partnerid Koigi kool, Albu, Imavere, Roosna-Alliku ja Väätsa põhikool Järvamaalt ning Mooste põhikool Põlvamaalt. Välispartner oli Armula gümnaasium Islandilt. Kaasa lõi ka Tartu ülikool, aidates teha ettekandeid teemapäevadel.

Eestlane olevat individualist, miks te vastupidist tõestate?

Daire Krabi: „Olime omavahel korduvalt rääkinud, et 7.−9. klassis on loodusained õpilastele liiga rasked. Saime siis kokku ja hakkasime mõtlema, kuidas õpilastele nende õppimist kergemaks teha. Kõige tähtsamaks pidasime õpetajate koostööd. Tahtsime, et õpilane saaks aru, et matemaatikas õpetatakse tihti neidsamu „asju” (näiteks arvu standardkuju), millest räägivad füüsika-, loodusõpetuse, keemia-, geograafia- või bioloogiaõpetaja. Otsustasime üksteise ainekavad läbi lugeda, kokkupuutepunktid leida ja omavahel kokku leppida, kuidas neid teemasid edaspidi ühtlustatult käsitleda.”

Kust te eeskuju võtsite?

Eeskujusid meil ei olnud, iga projektis osalenud õpetaja otsis oma ainekavast seoseid teiste ainetega ja tegi märkmeid. Kui kodutöö oli tehtud, saime kokku ja kirjeldasime teemasid, kus lõiming kõige suurem. Siis koostasime 7.−9. klassi jaoks loodusainete ja matemaatika integreeritud ainekavad. Tõime klasside kaupa välja kõik riikliku õppekavaga nõutud teemad ja lisasime nn ühtlustatud käsitlemise, õppekäigud jpm. Iga teema kohta on kirjas õppesisu ja -tulemused, praktilised tööd, IKT kasutamine, integratsioon teiste ainetega, metoodilised soovitused koos viidetega ühtlustatud käsitlemisele, oodatavad pädevused, läbivad teemad. Lõimitud ainekavade maht tuli koos lisadega 190 lehekülge.

Kui palju nii mahuka kava koostamine aega võttis?

Aega kulus palju rohkem kui „isoleeritud” ainekavade tegemiseks, sest pidime end üksteise ainekavadest n-ö läbi sööma. Kuna meid oli kokku kaheksa, siis arutamist jagus. Aga see polnud mahavisatud aeg, sest pärast lõimitud õppekavade valmimist on meil palju kergem töötada ja õpilastel lihtsam õppida.

Nüüd läheb õpetamine selle võrra kiiremini …

Nii mõnigi asi läheb kiiremini. Näiteks õppekäike on üheskoos palju kergem korraldada. Töölehed, milles on eri õppeainete küsimused koos, hõlbustavad õpetaja tööd. Oleme koostanud uurimistööde juhendi, mida võivad kasutada kõik õpetajad, olenemata õpetatavast ainest. Nüüdseks on olemas ka juhend loovtööde kirjutamiseks. See kõik hoiab õpetajate aega kokku.

Mida on õpilased sellest võitnud?

Õpilastel on kergem õppida, kui me käsitleme õpetatavat ühtmoodi, st kokkulepitult. Näiteks tööde vormistamise nõuetes oleme kokku leppinud, et sirged tehakse nii matemaatikas, keemias, füüsikas, bioloogias, loodusõpetuses kui ka geograafias alati joonlauaga, punktid märgitakse ristikestega jne. Kuid oleme kokku leppinud ka sisus, näiteks ligikaudsete arvudega arvutamise reeglites, probleemülesannete lahendussammudes jms. Panime paika, millised on keemia-, füüsika- ning bioloogiakatsete ohutusnõuded. Kui kõik õpetajad nõuavad üht ja sama, siis jäävad nõuded õpilastele paremini meelde ja ühtlustatud käsitluse tõttu saavad nad ka kõigest paremini aru − seosed tekivad kiiremini.

Kas te õpilasi ka lõimisite?

Seda tegime teemapäevadel ning õuesõppes rühmatööde käigus. Õpilased taipasid kiiresti, kui vajalik on omavaheline ülesannete jaotamine, üksinda ei oleks jõudnud keegi kõike ajalimiidi piires ära teha.

Projekt lõimis ka õpetajaid. Koo­li­tusi saime just meeskondadena, üheskoos korraldasime õuesõppepäeva, uurimistööde konverentse, teemapäevi, õppekäike. Üksinda poleks me suutnud nii palju toredat ette võtta.

Kuidas projekt õpilastele tundus?

Tegime selle kohta uuringu ja selgus, et neile meeldis isegi väga, eriti õuesõppe tunnid, õuesõppe päev, uurimistööde tegemine, teemapäevad. Paljudele meeldis ka uurimistööde tulemuste ettekandmine. Vahvaid muljeid koguti tasuta õppekäikudelt Kagu-Eestis, Lääne-Virumaal, Järvamaal. Õpetajatel on materjalid ja kogemused, et viia edaspidi taolisi ettevõtmisi läbi palju väiksema ettevalmistuse ja ajakuluga.

„LooMa” tähendab loovust?

Andsime kõigis loodusainetes õpilastele ka loovust arendavaid, leidlikkust ja nupukust eeldavaid ülesandeid, läbisime selleks loovuse koolitusi. Näiteks matemaatikatunni tarbeks koostasin töölehe, kus tuli sirge, ring, poolring ja muud kujundid ühendada omavahel sel moel, et tekiks niisugune pilt, mille peale keegi teine ei tule. Lubatud oli kujundeid pöörata, paljundada, suurendada ja vähendada. Projekti lõpus tehtud uuring näitas, et õpilaste fantaasia oli üsna elav, kindlasti mitte kehvem kui enne projekti.

Ja projektist sai LooMa selts …

Paide gümnaasiumis lähtume loodusainete ja matemaatika õpetamisel ka praegu projekti käigus koostatud integreeritud ainekavadest ja nüüd tegutseb meil LooMa selts. Oleme valmis oma kogemusi ja läbitehtut teiste koolidega jagama. Sissejuhatuseks soovitan tulla õppeaasta lõpus 7. klassi õpilastega meie korraldatavale väliõppepäevale Valgehobusemäel. Kui seal on kümnes kontrollpunktis eri õppeainete ülesanded lahendatud, on toreda õuesõppepäeva kogemus olemas. Huvitatutel palun kirjutada Paide gümnaasiumi õppealajuhatajale, LooMa Seltsi esinaisele Kersti Kertsmikule aadressil kersti.kertsmik@paidegymn.ee.

NB! „LooMa” projektist saab üksikasjalikumalt lugeda siit.

Samal teemal ka: „Kollektiivsest egoismist tuleb üle saada”, ÕpL 07.12.2012.