Retk mõisa – ainete integratsiooni musternäidis

6. apr. 2013 Alo Särg Tabasalu Ühisgümnaasiumi loodusainete õpetaja, mõisaraamatute autor - Kommenteeri artiklit

Viimaste aastakümnetega on Eesti kultuurimaastikul hakanud selgelt eristuma uudne külastussihtkoht – mõis. Selguse mõttes peab ütlema, et tänapäevases võtmes hõlmab sõna „mõis” eelkõige selle peahoonet, samas kui ajalooliselt tähendas see üldisemalt majandusüksust. Aga jäägu see nüanss mõisa avastajatele.

Tavaliselt piirdutakse mõisaekskursioonil arhitektuuri ja ajalooga tutvumisega, kuid tervikut silmas pidades tähendab see silmaklappidega lähenemist. Nähtavasti ei ole ühtegi teist paika, mis annaks nii hea võimaluse eri ainevaldkondi integreerida, kui seda on mõis. Näiteks võib tuua taastatava Keila-Joa mõisa, milles kõik järgnevalt käsitletavad teemanüansid avalduvad eriti värvikalt.

Kunst-arhitektuur

Kunst ja kunstipärasus on mõisa kodeeritud juba ehituslikult. Kuigi need ilmingud on eri juhtudel äärmuseni erinevad, saab kunstielamuse neist alati. Kui kunstiline-arhitektuuriline külg siduda kultuuri, majandusvõimaluste ja tõenäolise vajadusega, oleme jõudnud mõisa eksisteerimise võtmeküsimuseni, mis peaks andmagi aluse kõigile järgnevatele tegevustele.

Ajalugu

Samavõrd köitev kui arhitektuur on siinsete mõisate ajalugu. Üldistele riiklikele sündmustele ja olukordadele lisab vürtsi mõisaomanike ring, mis paljudel juhtudel sisaldab hulga riigi või maailma ajaloo seisukohalt olulisi tegelasi. Elu on näidanud, et teame neist mõõtmatult vähem, kui me seda ise arvame.

Loodus

Mõisate kohustuslik osa on suurem või väiksem park, mida lisaks liigilisele koosseisule iseloomustab ka kunstiline-kujunduslik aspekt. Igal juhul on siin ainest nii kunstihuvilisele kui ka loodusteadlasele. Viimase huviobjekte leiame peaaegu igal sammul. Biolooge rõõmustab nii kodumaiste kui ka eksootiliste taimede esinemine. Eriti just viimaste tundma õppimine pakub omajagu naudingut ja avastusrõõmu.

Geograafia

Võõrliikidest on vaid sammuke geograafiani, vihjamaks nende võimalikule kodumaale. Samas nõuab pargiteede ja rajatiste rägastik mõisas üsnagi head orienteerumisvõimet ning kaarditundmist.

Füüsika, keemia, matemaatika

Pargi tiikide ja ojakeste süsteem pakub rikkalikku ainest nii füüsika kui ka keemia tundmaõppimiseks. Kui siia lisada veel näiteks puude kõrguse väljaarvutamine või vahemaade mõõtmine, on ka matemaatika aktiivselt kaasatud. Ja kui veel veab ja leiame pargist sellise omapärase loodusnähtuse nagu juga, siis oleme loodusteaduse mõttes lausa õnnega koos.

Majandus, keel

Kui mõisas toimuvat-toimunut vaadata läbi majanduse prisma ning lisada uurimisobjektiks ka võõrkeeled, millega mõisas aegade jooksul on kokku puututud, saame tõelise isetoimiva sümbiootilise organismi, mille uurimine pakub võimalusi igale ainevaldkonnale ja vanusele. Selleks suurepäraseks integratsiooniks peab leidma vaid ühe – mõisa.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!