Üks tore lugu Kohtla-Järve lasteaiast
Buratino lasteaed on üks tore koht, kus mõeldakse lastele, et nende elu huvitavamaks teha. Lastele korraldatakse igal õppeaastal toredaid üritusi. Ühest sellisest tahakski kirjutada.
Juba aastaid on meie traditsiooniks saanud õppeaasta alguses väljasõit linnast maale. Nimelt Reinu-Jaani tallu, mis asub Mustmätta külas Lüganuse vallas. Seal on lastel võimalus viibida värskes õhus: mängida, joosta, saada maaelust aimu.
Lapsed tunnevad tohutut rõõmu, kui näevad tuttavaid koduloomi: oma silmaga ligidalt lehma, siga, vasikat. Saavad vastuseid oma küsimustele, näiteks miks on lehmal kõrvades numbrid. Ikka ja jälle jõuavad lapsed kanade juurde, vaatama, kuidas nood endale süüa otsivad, siblivad ja kuke õna kuulavad.
Lastele meeldisid väga ka kassid ja koerad. Aga kõige rohkem meeldis väike armas koerapoeg, keda sai silitada. Tillukesed kassipojad on lastele juba kodudest tuttavad ja neid oskavad nad õrnalt hoida. Isegi natuke arglikud lapsed muutusid julgemateks.
Lapsed jooksid kõrge mäe otsa, kus asus veski. Tore oli veski tiivad liikuma lükata ja siis jälle alla joosta.
Vaadatud-katsutud said ka kõik põllutööriistad-traktorid, viljakuivati. Räägiti, missuguseid töid nendega tehakse. Vanemad poisid ja tüdrukud said kõrgel traktoris juhirooli katsuda ja end juba suurena tunda.
Maitsta sai sügisande, laualt ei puudunud ka värskelt lüpstud piim. Leivanädala puhul on laual olnud ka koduleib ja koduvõi. Lapsed said teadmisi leiva tähtsusest, piima päritolust ja sellest, mida saab piimast teha.
Need sõidud maale on lastele väga meeldinud ning andnud teada, et maaelu pole kerge ja kõik talus tehtavad tööd nõuavad hoolt ja armastust. Õhtul räägivad lapsed nähtu õhinal vanematele edasi.
Ja omaette huvitav oli suures bussis sõita – kõik lapsed turvarihmadega kinnitatud. Paljud lapsed polnudki enne bussiga sõitnud. Nii, et topelt huvitav.