OPL SUVI
TARTU ULIKOOL

Rohkem koostööd kutseharidusse

26. mai 2017 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

18. mail arutas riigikogu kutsehariduse olukorda ja arengusuundi.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must nimetas mitmeid kutseharidusega seotud kitsaskohti, mis kultuurikomisjon tuvastas aruteludel kutsekoolide, ministeeriumide, asutuste ja ettevõtjate esindajatega. Must tõi esile kutsehariduse vähest populaarsust, barjääre kutsehariduse ja tulevaste tööandjate vahel ning probleeme õppekavade ajakohasusega. Samuti pidas Must kahetsusväärseks, et õpetajakoolituse lõpetanud ei lähe kutsekooli tööle ning tööandjatel ei ole kasulik kutsekoole sponsoreerida. Must rõhutas, et kultuurikomisjon kavatseb hakata arutama kutsehariduse reformi ja sõnastada vabariigi valitsusele ettepanekud kutsehariduse kitsaskohtade lahendamiseks.

AS Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi tegi riigikogule Eesti tööandjate keskliidu ja kaubandus-tööstuskoja nimel ettepaneku vabastada õpipoisiõpe sotsiaalmaksust, muuta kutsekoolide rahastamismudel tulemuspõhiseks ja leida kutse­eksamite korraldajaid konkursi korras. Eesti kutseõppe edendamise ühingu juhatuse esimees Tarmo Loodus pani ette seadustada inimestele kohustus omandada 25. eluaastaks kutse. Lisaks soovitas ta suunata tulevasi õpetajad õppepraktikale kutsekoolidesse ja võtta õpilasi nii kutsekooli kui ka gümnaasiumisse vastu sisseastumiskatsetega.

Sõnavõtte ja ettepanekuid oli kutsehariduse teema arutelul palju. Missugused muljed jäid arutelust kutsekoolide juhtidele, seda kommenteerivad Tallinna teeninduskooli direktor ja Eesti kutseõppe edendamise ühingu (EKEÜ) juhatuse liige Meeli Kaldma ning Võrumaa kutsehariduskeskuse juht ja EKEÜ aseesimees Tanel Linnus.

 

Paindlikkus ja koostöö

Meeli Kaldma

Meeli Kaldma: „Kutsehariduse edendamise ühing koostas riigikogule 20-leheküljelise kutsehariduse olukorda käsitleva teksti, kus olid ka kutsekoolide ettepanekud riigikogule. Dokument asub aadressil http://www.ekey.ee/. Aadu Must märkis, et kutsekoolid on teinud ära põhjaliku töö, millest on kultuurikomisjonile palju abi.

Meie kirjas riigikogule on kokku üle 60 ettepaneku ja paindlikkuse küsimus on seal üks keskseid. Tööandja tahab meilt kiiresti hea ettevalmistusega töötajaid, kuid meil pole selliseid õppekavu, mille järgi omandaks õppija vajalikud oskused kiiresti. Õppekavade süsteem ei tohiks olla nii jäik, nagu Eestis praegu on.

Teine keskne teema on koostöö tööandjatega, mis on eriti oluline töökohapõhise õppe puhul. Enamik Eesti ettevõtetest on väikeettevõtted, kellel on vähe töötajaid, töö väga pingeline ning seetõttu on raske õpipoissi võtta ja teda välja õpetada. Samal ajal on just töökohapõhine õpe kõige tõhusam meetod saada endale sobiv töötaja. Probleem on ka õpipoisi palk. Töökohapõhine õpe eeldab, et tööandja maksab õpipoisile õppe ajal palka, kuid tööandja ütleb, et õpetada ta veel kuidagi võib, kuid palga maksmiseks pole tal raha. See on töökohapõhise õppe üks suur vastuolu, millest on vaja üle saada.”

 

Tehnoloogia ja koostöö

Tanel Linnus

Tanel Linnus: „Kutsekoolide rahastamine on terav küsimus. Esimesed kutsekoolid tehti korda pea 15 aastat tagasi ja see tähendab, et praeguseks juba vananenud seadmeid on vaja hakata uute vastu välja vahetama. Kuna meil on üle 30 kutseõppeasutuse, siis on selge, et neile kõigile uute ja kallite seadmete ostmiseks riigil raha ei jätku. Üks lahendus on, et kutsekool hakkab ettevõtetega senisest palju rohkem koostööd tegema. Näiteks võiksid ettevõtted ja koolid rajada ühiseid keskusi, kus on kõige uuem tehnoloogia. Päeval koolitaks see keskus õppijaid, õhtul ja öösel annaks toodangut. Soomes see juba on mitmel pool niimoodi. Eraettevõtetele on sellised keskused kasulikud, sest annavad toodangut ja valmistavad ühtlasi neile sobivaid töötajaid ette. Moraal on selles, et edaspidi ei tohi tööandja enam olla nagu pesal istuv linnukene, kes ootab, nokk laiali, millal isa talle midagi noka vahele toob. Tööandja peab kutsekooliga aktiivselt koostööd tegema.

Probleeme on ka õpetajate järelkasvuga. Meil on väga raske värvata häid spetsialiste kutsekooliõpetajateks, sest tööturul on nende palk üle kahe ja kolme tuhande euro, koolis aga saavad nad ühe tuhande ringis. Nad peaksid saama kutsekoolis sama palju palka, kui nad said varem oma ettevõtetes.

Riigis aetakse praegu seda poliitikat, et erivajadustega inimesed ei istuks kodus, vaid teeksid neile sobivat tööd. Aga kes hakkab neid tööks välja õpetama? Oleks loogiline, et seda teeksid riiklikud kutseõppeasutused, kuid erivajadustega inimeste õpetamiseks on vaja erivahendeid hankida, õpetamise metoodika välja töötada jne. Kui Põhja-Eestis on Astangu keskus ennast õigustanud, siis miks ei võiks olla Lõuna-Eestis teine selline keskus ja Ida-Virumaal kolmas?”

 


Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata: www.youtube.com/riigikogu


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!