Mida teeb lasteaias peretöö koordinaator?

Päikesejänku lasteaia laulu- ja tantsupeoks punus iga pere värvilise patsi ja kõigi kuue rühma laste käest koguti kokku sada ilusat eestikeelset sõna. Tingimus oli, et ükski sõna ei tohtinud korduda. Fotod: Erakogu

Õppealajuhataja ja peretöö koordinaator Maret Põlluste sai tänavustelt kooliminejatelt kingituseks omatehtud laterna.

Pärnu Päikesejänku lasteaed oli üks esimesi, kes 1994. aastal Eestisse jõudnud hea alguse metoodikaga liitus. Praeguseni töötavad selle järgi lasteaias kõik kuus rühma. Samast ajast kuulub õppealajuhataja Maret Põlluste tööülesannete hulka peretöö koordineerimine, mida ta on tänaseks teinud üle 20 aasta.

Hea alguse metoodika näeb ette, et lasteaias on peretöö koordinaatori ametikoht, mida esimesed kaks aastat rahastas metoodika Eestisse toonud Avatud Eesti Fond. „Et kontakt peredega on väga oluline ja nägime ära, kuidas peretöö meid aitas, otsustasime samaviisi jätkata, seda enam, et sellest oli sujuvalt saanud minu kui õppealajuhataja töö osa. Minu teada oleme praegu ainus lasteaed riigis, kus on peretöö koordinaator,” räägib Maret Põlluste.

Vanematekogu tähtis roll

Kui programmipoolne toetus lõppes, moodustasid Päikesejänku lasteaia lapsevanemad oma sihtasutuse. Seegi oli Eestis esimene, pidas vastu 20 aastat ning sellest on võtnud eeskuju teisedki lasteaiad. „Vanemad soovisid, et hommikuti oleks lastega rühmas kolm inimest, ning otsustasid ühe õpetaja abi tööaega omalt poolt tasustada. Mõni aasta tagasi selle järele vajadus kadus, sest töökorraldus muutus kogu Pärnu linnas: hommikuti ongi lastega korraga kolm inimest: kaks õpetajat ja õpetaja abi. Eelmisel aastal aitasid vanemad meid sellega, et leidsid sponsorid ja ehitajad ning tegid meile õuepaviljoni, eelmise viis torm minema. Nad on väga huvitatud, et lastel oleks lasteaias hea.”

Töö uute lastega on aastaid toimunud Tublitupsude mänguringi nime all ning hakkab pihta juba kevadel. „See tähendab, et sügisest lasteaeda tulevad lapsed käivad alates aprillist kord nädalas oma rühmas koos ema-isaga mängimas, et saada tuttavaks õpetajatega, rühmaruumiga, üksteisega,” selgitab Maret Põlluste. „Osa tegevusest viib nendega saalis läbi muusikaõpetaja ja mina peretöö tegijana annan nõu, kuidas pere peaks suvel last lasteaeda tulekuks ette valmistama, et tal oleks lihtsam kohaneda.”

Septembris valib iga rühm endale vanematekogu, kuhu kuulub kolm lapsevanemat, kellest üks saab ka lasteaia hoolekogu liikmeks. Kuna igal aastal tulevad lasteaeda uued lapsed, kelle vanemate hulgast tuleb leida üles kõige aktiivsemad ja tegusamad, on see töö järjepidev. Rühmade vanematekogud kogunevad viis-kuus korda aastas, et arutada läbi lasteaia tegemised, samuti rühmades tekkinud probleemid.

Peretoas rõõmu ja muret jagamas

Õppealajuhataja Maret Põlluste kabineti uksel on veel vanast ajast silt „Peretuba”. Tema arvates julgustab see vanemaid kabinetti sisse astuma, et oma rõõmu jagada või muret kurta, ning seda tehaksegi üsna tihti. „Olen hommikul juba kella seitsmest majas ja võtan vastu kord nädalas ka õhtusel ajal.”

Probleeme, mida lapsevanemad arutada tahavad, on tema sõnul seinast seina. Tullakse rääkima peremuresid ning mida aasta edasi, seda rohkem tuleb lasteaeda kõneprobleemide ja erivajadustega lapsi. Maret Põlluste ütleb, et kuigi Pärnus on tugispetsialistidest suur puudus, on lasteaed oma sisemist ressurssi ära kasutades saanud need kohad luua. „Ühe rühma õpetaja on magistriharidusega eripedagoog, kes teeb seda tööd oma põhikoha kõrvalt. Kuna tal täiskohta pole, oleme saanud osalise koormusega ametisse võtta ka logopeedi ja tugiõpetaja. Kui lapse mure on tõsisem, olen ise palju panustanud, et vanem seda tunnistaks ja pöörduks abi saamiseks spetsialistide poole,” räägib Maret Põlluste, kes on vajadusel käinud ametiasutustes ning aidanud dokumente täita ja asju ajada.

Vahel tuleb lahendada laste omavahelisi konflikte, mõnikord on õpetajad olnud vanemate arvates laste vastu liiga nõudlikud. „Kord tekkis arusaamatus sellest, et õpetaja palus lapsel pärast mängimist koristada enda järelt mänguasjad, kuid laps keeldus, sest kodus teeb seda koduabiline,” toob Maret Põlluste näite. „Teine lapsevanem leidis, et õpetajad ei pakkunud lapsele riietumisel piisavalt abi. Õpetajad eeldavad, et kõigepealt püüab laps ise nii palju, kui oskab ja suudab hakkama saada, alles siis läheb õpetaja appi.” Kui arvata välja mõni väga pretensioonikas lapsevanem, kes keeldub lasteaiaga koostööd tegemast, on kõik lood Maret Põlluste sõnul rahumeelselt lahenenud. Pika tööaja jooksul on ühel korral tekkinud vajadus pöörduda ka lastekaitsespetsialisti poole.

Koduvisiitide pikk traditsioon

Et lasteaia ja lapsevanemate suhetes on esmatähtis usaldus, jätkatakse Päikesejänku lasteaias ammust koduvisiitide traditsiooni. Juba kevadel lepitakse uute laste peredega sügiseks küllatulek kokku. Lapse koju lähevad mõlemad rühma õpetajad, sageli on kaasas ka õpetaja abi. Maret Põlluste sõnul ei lähe nad mõõtma, kas voodi on radiaatorist sobivas kauguses või kui kõrgel on käterätinagi, nagu tehti Nõukogude ajal, vaid selleks, et lapse kohta rohkem teada saada, milleks rühmas tihtipeale aega ei ole. Koduga tutvumine võib aidata lapse käitumist mõista, samuti võib selguda mõni tervisemure, millega osatakse lasteaias paremini arvestada.

Neil peredel, kes õpetajaid külla ei oota, palutakse täita väike ankeet ja kirjutada, mis teemal nad soovivad tuge heaks lapsevanemaks olemisele. Nii on saadud vajalikke teemasid perekooli jaoks, mis pikka aega lasteaias tegutses. Maret Põlluste räägib, et aktuaalsed teemad on alati olnud suhtlemis- ja käitumisprobleemid, piiride seadmine, lapse sotsiaalsete oskuste arendamine, kooliks ettevalmistamine jne. „Õppeaastas toimus meil vähemalt neli-viis loengut, aga raskusi oli lektorite leidmisega, sest lasteaial pole neile maksmiseks ressurssi. Viimastel aastatel on Pärnu linnavalitsus ja Pärnumaa Rajaleidja keskus hakanud usinasti lapsevanematele loenguid korraldama, neil on head lektorid ja huvitavad teemad. Nüüd olemegi suunanud vanemad sinna, sest dubleerida pole mõtet. Paraku on huvi vähene, kooliminejate rühma kohta kokkuvõtet tehes selgus, et loengutel osales ainult kolm vanemat. Vanematel on kiire ja prioriteedid ilmselt teised.”

Lasteaiapeod ja Päikesejänku Teataja

Lasteaia üritustest seevastu võtavad osa peaaegu kõik. „Me ei mahu enam ammu saali ära, sest pidudele tullakse kogu suguvõsaga,” tõdeb Maret Põlluste. „11. mail toimus kogu lasteaia laulu- ja tantsupidu „100 lapsesõna Eestile”, mis algas rongkäiguga ja kus osalejaid oli väga palju. Samuti oli väga palju rahvast kohal tänavusel lõpupeol, mille pidulik osa toimus lasteaias ning koosviibimise korraldasid vanemad rahvuslikus stiilis Korstna talus. „Hakkasin mõtlema, kas ülikooli lõpetamine ongi nii tähtis kui lasteaia lõpetamine.”

Peretöö osa on lasteaia veebileht Päikesejänku Teataja, mille Maret Põlluste üheksa korda õppeaastas kokku paneb ja iga kuu viimasel tööpäeval kõigi lapsevanemate meilile saadab. Veebilehest saab lugeda, mida toredat on kuu jooksul mitte ainult oma lapse, vaid ka teistes rühmades tehtud, hästi populaarsed on laste öeldud naljad. Veel on lehes rubriik nende vanemate tunnustamiseks, kes on häid ettepanekuid ja toredaid tegusid teinud. Vanematekogud omalt poolt annavad õpetajatele ja teistele lasteaiatöötajatele paar korda aastas välja rändkarikat „Sa oled parim!”.

Peretöö ja väärtuskasvatus

Maret Põlluste ütleb, et kui ta hiljuti korraldas vanematele küsitluse selle kohta, kust nad saavad lasteaias toimuva kohta infot, nimetati Päikesejänku Teatajat olulise infoallikana. „Veel vastati, et infot saadakse oma lapselt ja vanematekogult, aga kohe esimesel kohal oli otsekontakt rühma õpetajaga. Praeguse aja suhtluskanalid, nagu rühmalist ja Facebook, olid tükk maad tagapool. Otsesuhtlus on hästi oluline ja üritame omalt poolt, et vanemad saaksid lasteaias palju kokku.” Igal sügisel, kui uued mudilased lasteaeda tulevad, käib Maret Põlluste õpetajatel rühmades abiks ühiseid väärtusi kokku leppimas.

Selles, et hästi korraldatud peretöö lasteaia mainet mõjutab, on Maret Põlluste veendunud. „Et lasteaias on inimene, kes kogu seda asja koordineerib, on kindlasti üks põhjus, miks vanemad on valmis lasteaia tegemistes hea meelega kaasa lööma. Kolleegid teistest lasteaedadest on mind kutsunud oma kogemusi jagama. Koostöö lapsevanematega on üks teema, millest palutakse rääkida. Teine on väärtuskasvatus. Oleme väärtuskasvatuse lasteaed 2009. aastast, 2010. aastal andsime välja „Päikesejänku väärtuste raamatu”, kuhu tegid kaastööd lapsevanemad, endised kasvandikud ja meie oma lapsed.”

Päikesejänku lasteaia laste sada sõna Eestile

Emme. Issi. Kalli. Päike. Kodu. Pai. Venna. Musi. Kuu. Loo. Õde. Kallis. Memm. Jänku. Printsess. Armastus. Haldjas. Kaisukaru. Mootorratas. Auto. Tiivad. Öö. Mina. Suitsupääsuke. Päikeseloojang. Mäng. Linnulaul. Rukkipõld. Koer. Maasikas. Roos. Lillelõhn. Loomad. Loodus. Süda. Ilus. Palun. Unistus. President. Kaerajaan. Leib. Kutsu. Naine. Laul. Pesa. Õis. Palmik. Säratäht. Kontsaking. Talu. Lilleke. Konn. Nunnu. Laulukaar. Kenadus. Aitäh. Sinilill. Õpetaja. Vanaema. Laps. Kaunistus. Kiisu. Kivi. Meri. Supp. Kuninganna. Karikakar. Eesti lipp. Mets. Liblikas. Mänguasi. Liivakast. Jalgratas. Aabits. Mereand. Armas. Jõulupuu. Tort. Kaisuminut. Unelaul. Lasteaed. Hommik. Täht. Lotte. Kodumaa. Eestlane. Koduloom. Kalevipoeg. Kool. Pere. Sõbrad. Mesimumm. Laululind. Seelik. Punane. Muinasjutt. Tere. Tubli. Küünlatuli. Lõke.