Otsime murepuntrast päikesekiiri
Masingu kooli kompetentsikeskus pakub koolitusi õpetajaile, et varustada neid metoodiliste soovituste-nõuannetega töös tundeelu-, autismispektri- ja käitumishäiretega õpilastega. Foto: Tartu Herbert Masingu kool
Käesoleva aasta jaanuaris tegevust alustanud Tartu Herbert Masingu kooli kompetentsikeskus annab abi ja nõu, kuidas käitumis-, tundeelu- ja psüühikahäiretega lastega paremini toime tulla.
Kooli direktori Tiina Kallavuse sõnul on Tartu Herbert Masingu koolil kompetentsust ja kogemust töös eriliste lastega kogunenud kooli 25-aastase ajaloo jooksul küllaga ja seda on põhitegevuse kõrvalt kogu aeg ka jagatud. Probleemseid lapsi on paraku järjest rohkem ja nendega tegelejatel (nii lapsevanematel kui ka spetsialistidel) napib oskusi, et hakkama saada. Eriti kasinaks on olemasolev pedagoogiline ettevalmistus osutunud praktilise sekkumistegevuse teostamisel, mistõttu Masingu kooli poole pöörduvate hädaliste hulk järjest kasvab. Nii tekkiski vajadus eraldi struktuuriüksuse järele.
Ühel hetkel ütles staažikas eripedagoog ja Masingu kooli arendusjuht metoodilise töö alal Ana Kontor, et hakkame igal esmaspäeval pihta ja vaatame, mis välja tuleb. Tema pikaajaline õpinõustamise kogemus ongi olnud keskuse üks alustala. Jaanuaris, kui kool avas Riia tänavas uued rehabilitatsiooniruumid, kuulutati avalikkusele, et ühtlasi on avatud ka kompetentsikeskus. Abivajajatele annavad nõu eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog, rehabilitatsioonimeeskonna juht, väikeklassiõpetaja ja vajadusel ka teised koolitöötajad. Alustuseks tuleb end registreerida kodulehel ja formuleerida seal oma mureküsimus.
„Tõukejõuks oli mullusügisene Belgias käik, kus tutvusime sealse autismikeskuse ning aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega laste keskusega,” räägib Tiina Kallavus. „Meil on oskusteave mõlemal suunal, aastate jooksul on kogunenud teadmised selginenud ja tulemuslikkus kasvanud. Erinevalt Rajaleidja keskustest, mille roll on soovitada õppevorme, oleme meie diagnoosipõhise kompetentsikeskuse rollis, sest tegeleme vahetult lastega ja näeme ka nende arenemise dünaamikat. Seetõttu avastame oma töös kogu aeg uusi nüansse, kuigi tegutseme juba 25 aastat. Meie kooli suurimad arendajad on lapsed ise, kelle diagnostika ajas pidevalt muutub. Seepärast peame kogu aeg oma õpetus- ja toetamissüsteemi nüüdisajastama. Viimati avasime näiteks miljööteraapilise ravikodu.”
Igaühel oma lugu
„Meie juurde tullakse oma looga, aitame seda lahti võtta, mõtestada, miks on protsess nii kulgenud ja mida edasi teha,” kirjeldab kooli sotsiaalpedagoog Marju Aas. „Jutuajamise käigus läheb pilt laiemaks, kerkib esile palju teemasid. Sõlmpunktis asub muidugi laps, kel on probleemid. Paljud vanemad pöörduvad meie poole kohe pärast diagnoosi saamist või isegi vahetult enne seda. Väga suur hulk on neid, kellel mure oma kooliteed alustava lapse pärast. Ka gümnasistid on leidnud tee meie juurde, enamasti noored, kelle psüühika õpipingele ja -keskkonnale vastu ei pea.”
Kohtumistel asub nõuandjate pingil alati kaks inimest, kes täiendavad üksteist. Masingu kooli tugevus ongi selles, et probleemide puhul saab kasutada oma kooli inimesi.
Kompetentsikeskusse pöördub ka õpetajaid, kel pole piisavalt teadmisi autismispektri häirete kohta ja kes on seni püüdnud oma kogemuse pinnalt hakkama saada. Neile antakse näpunäiteid, kuidas saada hakkama nii, et laps ei peaks tingimata kooli vahetama, ja kuidas toetada muuhulgas neid vanemaid, kelle lapse klassis õpib autismiga laps.
Marju Aas toob näiteks, et õpetajad, kes individuaalõppes õpetavad autiste, on tulnud küsima, kas nad jäävadki igaks tunniks mitut stsenaariumi ette valmistama. Oleme kinnitanud, et nii see jääbki.
Vajadusel käivad Masingu spetsialistid õpilast tema kodukoolis vaatamas, et oleks hõlpsam anda igapäevast nõu ja tuge.
„Näeme, et vanemad on tublid, seistes silmitsi oma probleemidega, sest toetust lapse sünnist alates ja kogu tema elukaare vältel, nagu muus ilmas, pole süsteemselt jagatud,” räägib Tiina Kallavus. „Vanem on üksi otsimas õigeid õppevorme, toetusi ja tugiisikuid. Me aitame sõlmida niidiotsi, aga eelkõige toetame vanemat, et tal oleks nendes oludes kergem hakkama saada.”
Õpime videost
Kompetentsikeskus pakub ka koolitusi koolidele.
„Koolitus kestab 4–6 tundi, selleks tullakse siia üle terve Eesti,” lausub arendusjuht Siim Värv. „Tahetakse kohapeal näha ja tunnetada. Tundidesse me enam külalisi ei lase, sest see muudab lapsed liiga ärevaks. Küll aga oleme analüüsinud tunde videomaterjali kasutades. Õpetaja, keda tunnis filmiti, on koolitusel kohal ja analüüsib tehtut. Need on väga populaarsed koolitused, mille najal saab õppida, mis läks hästi ja mis mitte. Ka meie endi õpetajaile on see kasulik.”
Masingu kool korraldab juba aastaid rahvusvahelisi konverentse, kutsudes külla nimekaid valdkonna tegijaid, et õppida ise ja jagada teistele kogemust. „Eestimaal ju puudub oma autistlike laste õpetamise metoodika,” sõnab Tiina Kallavus. „Seepärast peabki meiesugune praktilise kogemuse baas teavet jagama.”
Kallavus osutab veel ühele valusale probleemile – Masingu kooli satub üha enam lapsi, keda on liiga kaua üritatud tavakoolis kaasata. Siis lähevad aga asjalood keeruliseks ja kujunevad välja käitumismustrid, mis muudavad edasise abistamise keerukaks.
„Oleks väga tore, kui saaksime kaasava haridusega niimoodi toimetada, et kõik asutused teevad koostööd ja lepivad kokku, keda on võimalik kaasata ja keda mitte,” ohkab Kallavus.
Tartu linnas on asutused sel eesmärgil õnneks seljad kokku pannud ja kujundanud ühtse süsteemi. Masingu kooli kompetentsikeskust täiendavad haridus- ja tugiteenuste keskus (tegelevad peamiselt koolieelikute probleemidega), Kroonuaia kool (õpiraskustega lapsed) ja Maarja kool (keskmise ja sügava intellektipuudega lapsed).
„Peredele on mugavam, kui nad ei pea meilt järgmisse asutusse minnes hakkama otsast peale kõike selgitama, vaid teeme selleks vajaliku eeltöö ise ära ja vahel läheb meilt isegi inimene kaasa, et lugu ära rääkida,” ütleb Kallavus.
Koormus kasvab
Masingu kooli kompetentsikeskuse vastuvõtule tuleb registreerida ette kuu või kaks. Kevadel olid suures ülekaalus esimesse klassi minejad ja kooli või kooliastme vahetajad. Nõustatakse ka telefoni teel. Koormus on osutunud prognoositust suuremaks. Oktoobris tuleb pöördumisi taas juurde, kui esimeste nädalatega selgub, et senine kool või klass lapsele ei sobi.
„Au Tartu linnale ja haridusosakonnale – oleme saavutanud sellise koostöö, et saame Tartu lapsi vastu võtta ilma tasuta,” lausub Kallavus. Kuna abi saama pöördutakse üle Eesti, rakendatakse sügisest teiste omavalitsuste lastele konsultatsiooniteenust hinnakirja alusel. Ka koolituste eest küsitakse väikest tasu.
„Lepime abivajajatega kokku, mitu korda kohtume,” märgib Kallavus. „Kõigel on aja ja mõistlikkuse mõõde. Tähtis on seegi, kellele asja üle anname. Oleme tahtnud ikka lõpuni aidata, aga see pole alati õige.”
Esimese poolaastaga on Masingu kooli kompetentsikeskuses arutletud 63 juhtumit. Arvestades, et iga looga on lisaks lapsele seotud tema vanemad, õpetajad, klassikaaslased ning nende vanemad, saab öelda, et üks juhtum hõlmab isegi sadakonda inimest.
„Me püüame olemasolevat olukorda normaliseerida,” lausub Marju Aas. „Mõni vanem on küsinud, kas ma tunnen tema last. Ei tunne, aga lugu kuulates tekivad paralleelid. Vanem saab kinnitust, et ta pole ainuke taolise murega siin maailmas. Sageli algavad kohtumised murelikus õhkkonnas, aga pärast teeme juba nalja. Minu eesmärk on, et siit mindaks naerunäoga. Siis mure piseneb. Üritame kujunenud puntras näha päikesekiiri, et seejärel tugevustega edasi minna.”