Mis toimub? Vastab Hiiumaa gümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa
Ivo Eesmaa
Hiiumaal on süvaõppe võimalused oluliselt väiksemad kui suurtes linnades. Seepärast anname õpilastele võimaluse oma õppekava valik- ja vabaainete kaudu suures osas ise kujundada, samuti käsitleme huviõpet süvaõppena ja võrdsustame näiteks TÜ teaduskoolis õppimise koolis toimuva õppega. Õpilane, kes on õppinud aasta aega teaduskoolis, saab taotleda, et tal arvestataks seda aastat ühe valikaine kursusena. Tänu sellele süsteemile on mõnedki õpilased teaduskooli vastu rohkem huvi tundma hakanud.
Ka muusika-, kunsti- ja spordikoolis toimub tegelikult ju süvaõpe. Seepärast otsustasime, et õpilane, kes on käinud näiteks kolm aastat korvpallitrennis, võib lasta endal arvestada selle eest kolm valikaine kursust. Kuna meie koolil on tugev laulukoor, kus õpitakse väga tõsiselt muusikat, siis võrdsustasime ka laulukooris laulmise ühe valikaine kursusega. Kehalise kasvatuse, muusika- ja kunstitunnis käivad kõik gümnasistid muidugi edasi.
Lisaks võtavad meie õpilased valikaine kursusi (eelkõige aiandust) ka Hiiumaa ametikoolist. Osa gümnaasiume on sõlminud leppe, et kevade viimane nädal on neil kõigil nn valikkursuste nädal, mille jooksul läbitakse üks valikkursus, kuid seda võib teha ka teistes leppega ühinenud koolides. Nii võtsid meie õpilased möödunud kevadel valikaineid Põlva, Noarootsi ja Jõgeva gümnaasiumist. Samal ajal käisid Põlva, Jõgeva ja Noarootsi gümnasistid meie koolis sepakunsti ja väga populaarsel loomingulise eneseteostuse kursusel, mida juhendas EKA õppejõud Valev Sein.
Palju poleemikat on tekitanud lävendi kehtestamine gümnaasiumisse astumisel. Võtsime tänavu 10. klassi vastu 46 õppijat ja neist 45 ületasid kõnealuse lävendi 3,75. Ainult ühel sisseastujal oli keskmine 3,70. Kõigi sisseastujate keskmine hinne oli 4,43. Meil pole vaja kedagi väevõimuga kutsekooli suunata. Küll aga toetaksin mõtet, et põhikooli lõpueksamite asemel võiksid olla gümnaasiumi sisseastumiseksamid. Ja mis põhiline – ka kutseõppeasutusse ei peaks saama lihtsalt „minna”, sealgi peaksid olema üsna kõrged nõuded. Kui sisseastuja ei vasta ei gümnaasiumi ega kutseõppeasutuse nõuetele, siis peaks olema tal lisa-aasta näol võimalus põhikooli „istuma jääda”.