Elvas tõlgiti kuuendat korda maailma värsket proosat
Elva gümnaasium kutsus vahetult enne vabariigi aastapäeva gümnasiste ilukirjanduslikku proosat tõlkima. See on võistlus neile, kes tahavad oma võõr- ja emakeeleoskust proovile panna. Juba kuus aastat on Elvasse tuldud Eesti eri paigust, osavõtjaid on püsivalt 70 ringis. Tööd tehakse kohapeal ja elektrooniliselt, kõik vähegi huvipakkuvad allikad abiks. Aprilliks on tulemused teada.
Tõlgitavad tekstid on 800–1000 sõna pikad ja nüüdisaegsete proosaautorite seni eestindamata loomingust, venekeelsed eestivene kirjanikelt. Tänavused autorid olid Eppu Nuotio, Andrei Ivanov, Michèle Brigitte Roberts, Didier Convard, Karin Erlandsson, Wolfgang Herrendorf, vene emakeelega õpilased tõlkisid Jan Kausi.
Noorte tõlketöid hindas žürii, mille liikmed on ise tõlkijatena tuntud: Terje Loogus (saksa keel), Kersti Unt (inglise keel), Anti Saar (prantsuse keel), Eva Velsker (soome ja rootsi keel), Aare Pilv (vene keel) ning Igor Kotjuh (eesti keel). Tegu on praktikutega, kes on vaieldamatult pädevad hindama autorile omase stiili ja võõrkeele tähendusnüansside vahendamist emakeelde. Loomulikult on oluline ka eesti keele tundlik valdamine, mis näib iga aastaga aina ilmsem probleem. Töödele lisatud tagasisides on hindajad just seda külge tõlgete puhul toonitanud ning häirivale keelekasutusele osutanud.
Terje Loogus: „Põhilised probleemid on seotud kas tekstist arusaamisega, eelkõige idiomaatilistest väljenditest arusaamise ja nende edasiandmisega, või arusaadu edasiandmisega korrektses eesti keeles.”
Kersti Unt: „Silma hakkab, et ei tehta enesele lause sisu selgeks, püütakse sõnad ära tõlkida lootuses, et need annavad mõtte kokku.
Eesti keel on muutumises. Õpilased ei oska valida tavakeele, slängi ja võõrsõnu kasutava ameti- või teaduskeele vahel. Silma torkab ka kirjavahemärkide lohakas kasutus, seda siiski mitte alati.”
Žürii on igal aastal esile tõstnud igast keelest vaid parima noore tõlkija, ülejäänud osalejaid pingeritta ei ole järjestatud. Tänavused võitjad on Anna-Liisa Hannus Valga gümnaasiumist (inglise keel), Kristiina Kisler Noarootsi gümnaasiumist (rootsi keel), Märten-Matthias Rääli Läänemaa ühisgümnaasiumist (prantsuse keel), Marleen Mäeorg Viljandi gümnaasiumist (soome keel), Eva-Lotta Jõemägi Pärnu Koidula gümnaasiumist (saksa keel), Jaan Pavliuk Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist (vene keel) ja Viktoria Joonasing Läänemaa ühisgümnaasiumist (eesti keel). Nende tööd rõõmustavad oma ladususe ja keeleerksusega.
Kas esimesed tõlkimiskatsetused on pikema tee algus või mitte, selgub hiljem. Hea võimalus sel teemal endasse vaadata on kõigil tõlkevõistlusel osalenutel kindlasti. Praeguseks on katsetajaid kokku juba mitusada. Iga julgelt ette võetud üritus on juba iseenesest kasulik kogemus.