Näitus „Isad ja pojad“ teeb selgeks geenid ja pärandumise
Näitus „Isad ja pojad“ seletab keerukaid arengubioloogilisi küsimusi. Foto: Sander Olo
Isade rolli järglaste elus on pigem alahinnatud ja seda võrreldes emade rolliga oluliselt vähem tähtsaks peetud. Eesti Loodusmuuseumi näitus „Isad ja pojad“ võtab fookusesse aga just isade hoole ning selle puudumise looma- ja taimeriigis. Näitusel saab selgeks ka mõlemasoolisus, soo vahetamine ja neitsina sigimine ning isaduse raku- ja geenitasandi ning pärandumise põhiküsimused. Isade rolli nähtamatut külge avab eraldi näitusesaal. Alustuseks saab tutvust teha osadeks lahti võetud seemneraku ja tolmuteraga ning vaadata animatsiooni nende küpsemisest, teekonnast munaraku juurde ja viljastamise kulgemisest. Edasi liiguvad teemad aina sügavamale raku sisse.
Pärandumisest, puust ja punaselt
Põhiline rõhk on pandud pärilikkusaine mõiste ja pärandumise selgitamisele. Külastaja saab teada, miks ja kuidas saavad lapsed pooled kromosoomid isalt, pooled emalt ning kas isal on selliseid geene, mida emal pole. Geeni, kromosoomi ja DNA mõiste tehakse puust ja punaseks, pärandumise selgitamisel tulevad appi interaktiivsed mängud.
Näiteks saavad õpilased nuputada, millist värvi tuvitibud kooruvad, kui vanemate värvus on teada. Või hoopiski panna end proovile, mõistatades, millised peavad olema vanemate geenivariandid, et tibud oleksid kindlat värvi.
Keerulised teemad mängu ja virtuaalreaalsuse kaudu
Kas meioos tundub keeruline ja pidevalt läheb sassi, mis parasjagu toimuma peaks? Ekraanimängus saab vihjete abil sättida õigesse ritta sääse meioosi etapid, et tekiks neli geneetiliselt ainulaadset seemnerakku.
Veel on võimalik end proovile panna meeleolukas kuuse tolmutera lennutamises läbi takistuste õigesse sihtpunkti. Näitusele lisaks saab vaadata virtuaalreaalsuse filmi, mille keskmes on kopraisa seemnerakkude areng, teekond munarakuni, koprapoja viljastamine ja areng sünnini.
Taimedel on isad?
Teises näitusesaalis tuleb juttu Eestis elavate liikide isahoolest või -hooletusest. Selgub, et hoolitsejaid võib leida kõigist loomarühmadest, iseäranis eeskujulikud on aga linnuisad. Imetajate, kalade ja putukate isad võtavad asja vabamalt ja järeltulijatele pakuvad tuge üksikud liigid.
Näitusel saab igaüks proovida ka heaks isaks olemise väljakutseid: kuidas õnnestub marjatera uimedega õigesse kohta liigutamine või kui kiiresti saab ehitada korraliku linnupesa oma poegadele.
Peale selle tuleb välja, et ka taimedel on isad. Sagedasti on taimeema ja -isa üks ja sama isend. Näitusel räägitakse mõlemasoolisusest looma- ja taimeriigis ning uuritakse, kes ja miks on võimelised sugu vahetama. Lisaks pakub avastusrõõmu, et järeltulija saamiseks polegi alati isast isendit vaja: neitsisigimine töötab ilma isaseta.
- Näitus „Isad ja pojad“ on Eesti Loodusmuuseumis avatud 2019. aasta lõpuni.
