Emakeelepäevad Berliinis
Emakeel on keel, mille inimene omandab varases lapseeas pelgalt matkimise ja harjutamisega, ilma mingi süstemaatilise õppimiseta, ilma mingite teadmisteta sellest, mis on keel, grammatika või sõnavara. Selle Jaan Kaplinski tsitaadiga avas Berliini eesti kooli eestvedaja Aira Paschke emakeelepäevad.
Väljaspool Eestit asuvate eesti koolide õpetajate ja juhtide kokkusaamised on järjest hoogu juurde saanud. Traditsioon sai alguse 2009. aastal Saksamaal Hamburgis, kuhu kogunesid kolme kooli õpetajad. Sellel neljandal kokkutulekul osalesid aga juba 18 kooli esindajad kümnest riigist.
Akadeemilise osa täitsid Eesti lektorite loengud. Kakskeelse lapse identiteedist rääkis Aune Valk (Tartu ülikool). Ettekande jooksul kerkisid küsimused: kas ja miks on oluline kasvatada last kakskeelseks, kas inimesel saab olla kaks identiteeti jne. Tõdeti, et ühest vastust küsimustele pole.
Motivatsioon aitab
Mall Pesti (Tallinna ülikool) tutvustas sõnavarakeskset keeleõpetust ning oma uusimaid keeleõppematerjale koos praktiliste näidetega. Eha Jakobson (Unipiha algkool) kirjeldas õpetamisvõtteid liitklassis ning tõstis esile Johannes Käisi üldõpetuse põhimõtteid. Renate Pajusalu (Tartu ülikool) rääkis varasest ja hilisest mitmekeelsusest ning keele omandamisest. Kõlama jäi mõte, et kakskeelne laps paneb keelt paremini ja rohkem tähele.
Muusikaõpetaja Veronika Mitting (Viimsi keskkool) tutvustas muusika kasutusvõimalusi emakeeletunnis ning Piret Kärtner (haridus- ja teadusministeerium) Eesti keelepoliitikat ja eesti keele poliitikat. Raina Reiljan (Eesti Instituut) rääkis rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide kirjutamisest.
Ümarlaual rõhutati kodu ja kooli koostöö tähtsust. Tõdeti, et laste motiveeritus sõltub sellest, kui tähtsaks peavad nende vanemad eesti keele õppimist. Ärgitavate ideedena pakuti välja põnevaid ettevõtmisi, mängude kasutamist tundides, eestikeelsete sõprade leidmist. Näiteks 25 õpilasega Berliini eesti koolis toimub kord kuus lugemispesa, mis aitab hoida laste lugemisharjumusi ja tutvustab eestikeelset lastekirjandust. Berliini kooli õpilased esinesid kokku tulnuile laulude ja luuletustega ning külastada sai kooli näidistunde.
50 eesti kooli
Üheskoos arutleti Eesti riigi projektitoetuste taotlemise, osalustasu, sponsorite kaasamise ja koolide koostöö üle. Eesti riik toetab emakeeleõpet välismaal rahvuskaaslaste programmi kaudu: koolid saavad õppematerjali, õpetajad osaleda Eestis täienduskoolitustel, lapsed aga keele- ja kultuurilaagrites ning jätkata pärast keskhariduse omandamist õpinguid Eestis.
2012/2013. õa tegutseb väljaspool Eestit üle 50 eesti kooli (üldharidus- ja pühapäevakoolid, mudilasringid), kus õpib rohkem kui 2700 last. Järgmine kord kohtutakse 2014. aastal Londonis.