Loom, lind ja inimene

Kadriorus saab praegu külastada lausa kaht animalistliku kunsti näitust. Mikkeli muuseumis näeb teoseid perekond Sterni rikkalikust kogust: esindatud on maailmanimed ja tuntud vene kunstnikud-animalistid, eesti autoritest Eduard Wiiralt, Jaan Koort, Paul ja Karl Burman, Leili Muuga jpt. Kadrioru kunstimuuseumi lossikoolis on aga väljas üle-eestilise lasteloomingu konkursi silmapaistvamad tööd.

„Lasteprogramme oleme teinud juba kümmekond aastat, aga selline suur laste kunstinäitus toimub 295 aasta vanuses Kadrioru lossis alles teist korda,” kinnitab Kadrioru kunstimuuseumi kuraator, kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem.

Tema sõnul andiski laste kunstikonkursi „Loom, lind ja inimene” korraldamiseks inspiratsiooni näitus „Lõvist leevikeseni” Mikkeli muuseumis. Ehkki animalistika on alati suunatud täiskasvanutele, on see olnud ka noorsoo kasvatamise vahend. Kadrioru kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi kõrval olid konkursi korraldajateks Kadrioru saksa gümnaasium eesotsas kunstiõpetaja Jaanika Kalliga, Tallinna loomaaed ning Saksamaa tuntud kirjutus- ja joonistusvahendite tootja Stabilo, kes pani välja kingitused ja auhinnad. Konkursile registreerus 800 lasteaiarühma ja põhikooliklassi üle Eesti ning saabus ühtekokku ligi 7000 tööd, joonistuste kõrval ka skulptuure ja ruumilisi teoseid.

Hea pildi tunneb kohe ära

„Siil”. Autor 5-aastane Lauri Meos Raasiku Oravakese lasteaiast. II koht lasteaia vanuserühmas.

Koguseliselt oli töid kaks mikrobussitäit ja nende hulgast valida äärmiselt raske, tunnistab Tiina-Mall Kreem. Kõige rohkem saatsid oma pilte lasteaialapsed ning kõige vähem põhikooli lõpuklasside õpilased. Tore oli, et osavõtjaid oli igast Eestimaa nurgast. Esimese valiku tegid Tiina-Mall Kreem ja kunstiõpetaja Jaanika Kall. „Valisime välja umbes tuhat tööd, mida hakkas hindama žürii, kuhu kuulusid veel kunstiajaloolane Mai Levin, animalistlik kunstnik Sandor Stern, bioloog Maris Laja ning meditsiinidoktor ja animalistliku kunsti kollektsionäär Aleksander Stern. Veetsime parimaid töid välja sõeludes päevi, tegime mitu ringi peale, arutasime ja põhjendasime üksteisele, miks just see ja mitte teine.”

Tiina-Mall Kreem kinnitab, et kompositsioonist, värvivalikust ja tehnilisest teostusest tähtsam on emotsioon, mille pilt vaatajas tekitab. „Hea pildi tunneb kohe ära. Pilt peab millegagi vaimustama. Mõnda tööd jäädki vaatama, sest see on nii vahetu ja tore. Kuigi konkursi nimi oli „Loom, lind ja inimene”, kujutasid lapsed peamiselt loomi ja linde, inimesi oli piltidel vähe. Muidugi oli ka töid, kus inimesest kõneldi loomade ja lindude kaudu. Kunsti üks tunnus ongi ju, et see pakub palju tõlgendamisvõimalusi.”

Õpetajast sõltub palju

Žürii hindas töid neljas vanuserühmas. Igas rühmas anti välja kolm esikohta, lisaks mitu eripreemiat. Kõik võitjad said auhinnaks Stabilo korraliku pliiatsikomplekti ning Mikkeli muuseumi ja loomaaia grupipileti. „Grupipileti seepärast, et saaks ka oma klassi- ja rühmakaaslased kaasa kutsuda. Mõte oligi, et ühe lapse võit on ka tema kaaslaste võit,” räägib Tiina-Mall Kreem.

Tema sõnul torkas töid vaadates silma, et mõne rühma ja klassi saadetud piltidest oli enamik head. „Kunstiõpetajast sõltub väga palju. Huvitavad ja väga hästi juhendatud olid näiteks Saverna põhikooli kunstiõpetaja Krista Varuli, samuti Kiigemetsa kooli kunstiõpetaja Meeli Ümara laste tööd, ning selliseid lasteaedu ja koole oli veel. Joonistamistund ei ole keelte või reaalainete tundide kõrval sugugi vähem oluline, see arendab loovust, mida on vaja igal sammul. Maailm muutub iga päevaga pildilisemaks ja visuaalne mõtlemine on eriti tähtis.”

Tiina-Mall Kreem räägib, et talle endale meeldis samuti lapsena joonistada. „Meenutan tänuga oma kunstiõpetajat Otto Vannastut Kehra keskkoolis. Kõigist, kes me tema juures õppisime, said loomingulised inimesed.” Õigeaegne tunnustus on väga tähtis. Just seepärast usubki Tiina-Mall Kreem, et kunstiõpetuses tuleb hinde panemise asemel õpilasega tema töödest rääkida ja selgitada.

Tulevased Koort ja Wiiralt

„Talvine vestlus”. Autor 4-aastane Cassandra Pettai Valga Walko lasteaiast. Lasteaia vanuserühma võidutöö.

Animalistika peegeldab selgelt ühiskonna mõttemaailma, kinnitab Tiina-Mall Kreem. „Ei ole juhus, et 17. sajandi Madalmaade kunstnikud kujutasid palju linde, loomi ja jahistseene ning kuulus animalist Paulus Potter keskendus lehmade ja härgade maalimisele. Hollandlaste jaoks olid tol ajal tõuaretus ja piimakarjakasvatus väga tähtsad. Just seetõttu, et jahti võisid pidada ainult privilegeeritud seisused, oli lossides palju jahipilte. Asjad käivad lainetena. 18. sajandil ei olnud animalistika nii populaarne, 19. sajandi prantsuse skulptorid aga tõid selle kunstisalongidesse ja -muuseumidesse.”

Ehkki praegusel ajal Eesti kunstnike seas pühendunud animaliste ei leidu, ei ole teema ise kunstiajaloolase Tiina-Mall Kreemi sõnul kuhugi kadunud. Lasteraamatute illustratsioonidel kujutatakse loomi ja linde sageli. „On täiesti võimalik, et mõnest lapsest võib tulevikus saada sama kuulus loomade ja lindude portreteerija, nagu on olnud Jaan Koort või Eduard Wiiralt. Palju sõltub ka sellest, kuidas oma töid esitada. Selles mõttes on väga tähtis, et kõik lapsed, kes koos vanemate ja õpetajatega näituse avamisel käisid, tundsid, et need on väärtustatud – ei ripu mitte lihtsalt koolimaja seinal, vaid on kunstimuuseumis üleval.”

Tegemist on rändnäitusega, mida alates 1. juulist saab näha Tallinna loomaaia lõvigaleriis ja uue kooliaasta algusest Tallinna Kadrioru saksa gümnaasiumis.

Tiina-Mall Kreem tunnistab, et üks tähtis asjaolu jäi konkursi korraldajatel kahjuks kahe silma vahele. „Kuna töid saabus konkursile palju ja iga tööd saaks käsitleda allikana, võib laste loomingut analüüsides koguda palju kasulikku infot. Näiteks uurida, mille poolest erinevad linna- ja maalaste pildid, millised on laste suhted loomade ja lindudega, kas koolitunnis õpitu jõuab nende eneseväljendusse, kuidas mõjutavad loomingut internet, televisioon, filmid, raamatud. Jne.

Arvan, et järgmine kord sellist kunstikonkurssi korraldades oleme targemad ja võtame kohe algusest peale meeskonda inimese, kes hakkab laste töid edasi uurima. Kui oleme nii suure hulga materjali kokku kogunud, võiksid koolid ja haridussüsteem saada rohkem konkreetset tagasisidet.”

„Nirgipere”. Autor 9-aastane Kerttu Haljaspärg Saverna põhikoolist. 1.–3. klasside võidutöö.

Fotod: Kadrioru kunstimuuseum

———–
Krista Varul

Saverna põhikooli kunstiõpetaja

Meie saatsime konkursile 53 tööd. Koolis on lapsi veidi üle 60, osa võtsid kõik klassid, välja arvatud kaheksas ja üheksas. Kaks õpilast said auhinnalise koha ja lisaks läksid veel nelja lapse tööd näitusele.

Käeline tegevus on tänapäeval jäänud tagaplaanile, laste käekiri on vilets, kõik on ninapidi arvutis. Esimesel ja teisel klassil on kaks kunstiõpetuse tundi nädalas, alates kolmandast klassist kuni põhikooli lõpuni ainult üks. Seda on liiga vähe.

Kunstitunnis joonistame palju, harjutame graafikat ja maalimist. Annan esimeses kolmes klassis ka tööõpetust, kus me meisterdame ja teeme keraamikat.

Selle võistluse puhul meeldis mulle, et aega oli piisavalt. Õpilastel kulus pildi tegemiseks kolm- neli tundi. Alguses vaatasime palju loomapilte ja -kalendreid, sirvisime loodusajakirju. Iga laps valis ise looma või linnu, keda joonistada. Mõni tegi lausa mitu tööd, nii et tuli valida, mida võistlusele saata.

Õpetaja osa on suunata ja nõu anda, millist tehnikat kasutada ja värve valida. Mõnikord on kõige tähtsam töö õigel ajal käest ära võtta, et tulemus jääks värske ja akvarelliline.

Meil on väikesed klassid, üheski pole üle 11 õpilase, tänu sellele on mul võimalik igaüht eraldi juhendada. Linnakoolis, kus on 25 last klassis, ei jõuta ilmselt iga kord värvegi välja võtta. See on väikse kooli eelis, et saab rohkem erinevaid asju teha.

Oleme ka varem Põlvamaa kohalikest ja üleriigilistest võistlustest osa võtnud, meil on läinud üsna hästi. Igal aastal emadepäeva paiku toimub koolis suur aastalõpunäitus. Ehkki maakonnas on ka gümnaasiume, on meie väikese kooli näitused alati kõige suuremad, terve võimla saab asju täis. Seal on väljas kunstiõpetuse tunnis tehtud tööd, tüdrukute ja poiste käsitöö, toimub moedemonstratsioon, kus lapsed näitavad enda õmmeldud riideid. Lõpuks kostitavad tüdrukud külalisi omatehtud küpsistega.