Tantsuga soome keel selgeks
Tartu Reiniku koolis teise võõrkeelena soome keelt õppivad lapsed proovisid omandada tegusõna pööramist ning omadussõnu tantsu ja liikumise abil.
Kinesteetilist keeleõppemeetodit oli Eestisse Soome instituudi kutsel tutvustama tulnud Helsingi uue tantsu keskuse Zodiak õpetaja Riina Hannuksela. Juba esimeste rütmide kaikudes tõestasid Reiniku kooli kaheksanda klassi poisid, et eesti mees on tantsulõvi. Peagi kargles kogu rühm ringis, korrates liigutuste juurde tutvumislauseid: „Moi!”, „Mitä kuuluu?”, „Mitäs tässä?”, „Ihan jees!”.
Edasi prooviti oma nime kehaosade abil „kirjutada” ning video vaatamise järel õpiti uusi omadussõnu. Uued teadmised kinnistusid tantsuliigutustes ja mängides. Tunnist minnes pühkis nii mõnigi higi. Kuigi aega kulus kolmveerandtunnist kauemgi, ei kibelenud keegi saalist lahkuma.
„Väga tore oli!” õhkas kõige kirglikum kaasalööja Frederik ja arvas, et soome keel hakkas talle rohkem meeldima.
Järgmisesse tundi tulnud seitsmes klass oli algul ujedam. Küllap takistas ka vähesem keeleoskus, kuid peagi kadusid neilgi pidurid. Tegusõna pööramise mäng kogus järjest suuremaid tuure ning uued sõnad kinnistusid liigutuste kaudu.
„Väga head muljed on,” ütlesid Lauren ja Manuela. „Meeldis see, et ei pea õppimiseks pingutama ega paigal istuma.”
Õpetaja Riina Hannuksela rääkis, et pelgas pisut, kuidas tunnid lähevad, aga lapsed tegid päris hästi kaasa. Hannuksela on Soomes õpetanud eestlasi ka varem, lisaks veel araablasi, somaallasi, venelasi. Ta ei oska ühtki rahvust tantsuoskuse poolest esile tõsta. Pigem on erinevus suhtumises keeleõpingutesse.
Ühele algklassipoisile on Hannuksela õpetanud kinesteetilist meetodit kasutades inglise keelt.
„Grammatikat ainult tantsides päris selgeks muidugi ei saa, aga lihtsam on õppida keelt kasutama küll ja künnis muutub madalamaks,” lisas Hannuksela. Meetod ei pärine Soomest, kuid uue tantsu keskuses on hakatud seda arendama Katja Kirsi juhtimisel.
Kas soome keelt tantsides saaks ka maailma vallutada?
„Miks mitte,” muheles Hannuksela. „On ju selge, et võõrkeelt ei pea väga hästi oskama, kui kasutada kehakeelt. Seega tõhus praktiline võte.”
Reiniku kooli soome keele õpetaja Tiiu Kruus, kes uutmoodi tunde jälgis ja proovis pisut ise ka kaasa teha, sai oma õpilasi näha uue nurga alt ja rõõmustas, et kaheksandikud nii elevile läksid.
„Mingil määral kasutame keeleõppes liikumist kogu aeg, see on pigem lõõgastuseks, aga terve tunni muidugi mitte,” ütles Kruus. „Õpetajalt nõuab selline tund põhjalikku läbimõtlemist, muusikavalikut, liikumisoskust. Jätkan siiski klassikalist keeleõpet, aga kindlasti võtan endale siit elemente. Kahjuks ei toimu minu tunnid saalis, vaid klassis, kus juba toolide kokkulükkamine võtab palju aega.”
Riina Hannuksela tantsis teisipäeval ka Viljandi Kesklinna kooli soome keele õppuritega. Oktoobris on järg Lilleküla ja Õismäe gümnaasiumi õpilaste käes.
Soome Instituudi programmijuhi Maarja Keba sõnul püüab instituut igal aastal koolidele midagi huvitavat pakkuda. Kinesteetilist õpet katsetatakse Soomes ka pikema projekti raames, kus rühmal kestab õpe kolm aastat.
Kahju, et artikkel natuke põhjalikumalt sellist meetodit ei tutvusta – tundub väärt asi.
Mari-Liis! Tore, kui teema tundus Teile huvitav. Ehk pakub teistelegi huvi. Võtan pikema käsitluse siis oma lähiaja plaanidesse! Heade soovidega Sirje Pärismaa