Millest kirjutab 25. oktoobri Õpetajate Leht?
Haridusministeerium kuulutab välja ideekonkursi Huvitav Kool
Haridus- ja teadusministeerium kutsub ellu algatuse Huvitav Kool, mille eesmärk on peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele. Huvitava Kooli kavas hakkab tööle laiapõhjaline ühiskondlik kogu: 12-liikmeline nõukoda, kellelt oodatakse ettepanekuid, millistes põhimõtetes peaksime ühiskonna tasandil kokku leppima, et kool oleks huvitav kõigile – seal tahetaks nii õppida kui ka töötada. Pool nõukoja liikmetest on eelnevalt kutsutud ühiskondlikult aktiivsed kodanikud ning ülejäänud valitakse haridussõprade seast avalikul ideekonkursil, mis kestab 5. novembrini. Ettepanekud ja ideed hariduselu uuendamiseks tuleb saata e-aadressil: huvitavkool@hm.ee.
Laste missivõistlused – labasuse võit
Teenekas Rakvere õpetaja ja laulva revolutsiooni kangelane Mare Rossmann arvustab Õpetajate Lehes teravalt laste missivõistlusi. „Kui inimene käitub ja riietub oma loomusele ja eale mittevastavalt, on see labane, olgu tegemist lapsmissi või seeniorbeibega,” kirjutab Rossmann.
Kuidas õpilaste ja õpetajate ülekoormust vähendada
Õppeainete ühendamine, väiksemad ainekavad, vähem jooksvat hindamist ja kodutöid – see looks nii õpilastele kui ka õpetajatele võimaluse õpingutesse piisavalt süveneda, kirjutab Õpetajate Lehes Tabasalu Gümnaasiumi hoolekogu esimees Andres Adamson vastuseks haridusminister Jaak Aaviksoo ettepanekule vähendada õppekavade mahtu.
Umbkeelne olla on mugav ja mõnus
Kui keeleinspektsioon tegi mõni kuu tagasi Narva koolides kontrollretke, saadi oodatud tulemus – koolijuhid ei valda eesti keelt nõutud tasemel. Kuid kehva keeleoskuse põhjus pole sugugi see, et koolijuhid ei suuda eesti keelt ära õppida. Sageli nad lihtsalt ei taha seda, sest kehv keeleoskus aitab vene koolijuhil ühiskonnas tegelikult kergemini hakkama saada, mitte ei tee tema elu ebamugavamaks, kirjutab Tartu Ülikooli Narva kolledži lektor Jelena Rootamm-Valter.
Tartu koolid harjutavad elu ilma gümnasistideta
Esimese linnana oma koolivõrku tänavu põhikooliks ja gümnaasiumiks lammutama asunud Tartus on kirgede torm vaibumas. Kahes koolis algas esimene gümnasistideta aasta, teised koolid valmistuvad samaks saatuseks. Värske Õpetajate Leht annab ülevaate sellest, milline on meeleolu gümnaasiumiosast loobunud koolides ja milliseid probleeme uus olukord on tekitanud.