Meesõpetaja Eesti koolis
Psühholoogid on teinud soouuringuid ning võrrelnud mehi ja naisi alates 1890. aastatest. Uuringud on andnud erinevaid tulemusi – osa toob esile soo erinevusi, osa ütleb, et inimese sugu ei oma tähtsust. Ühelt poolt avaldatakse, et soo dihhotoomia on liialt tugev ning baseerub pelgalt kultuuril. Teisalt tuuakse välja, et võimalikud erinevused muutuvad lisaks kultuurilisele sõltuvusele ka ajas.
Õpetajaskonna temaatikas on peaasjalikult käsitletud õpetajate vanust, sugu, rassi ning sooga seoses ka seksuaalsuse aspekte (homoseksuaalsus, laste seksuaalne kuritarvitamine). Eestis pole õpetajate rassi puudutavad teemad aktuaalsed. Populaarteaduslikes tekstides ning avalikus meedias on teatud aegadel tähelepanu pälvinud meesõpetajate seksuaalsuse teemad, kuid Eestis on need juhtumid õnneks pigem harvad. Õpetajate vanuselise koosseisuga on Eestis tegeldud. Muuhulgas on loodud programm „Noored kooli”, mis on edukas ja Eesti õpetajaskonda teatud määral noorendanud. Vähe on tegeldud aga õpetajate soolise koosseisuga.
Kaks teineteisele vastanduvat poolt
Meesõpetajatega seotud temaatikat on maailmas uuritud aktiivselt 1990. aastate lõpust, üsna palju on seda tehtud Kanadas. Eesti kogemus soo fookusega haridusuurimustes jääb väheseks, kui mitte olematuks. Meesõpetajate teemal on samuti kaks teineteisele vastanduvat poolt. Üks pool ei tähtsusta meesõpetajate vajalikkust koolis. Tuuakse välja, et meesõpetaja ei õpeta ega anna oma teadmisi edasi paremini kui naisõpetaja; õpilaste teadmised ja tulemused ei erine märkimisväärselt sõltuvalt õpetaja soost. Poiste ja tüdrukute teadmised matemaatikas, lugemises ja kirjutamises küll pisut erinevad, aga ei sõltu õpetaja soost. Teisel pool on uurijad, kes ütlevad, et meesõpetajaid on kooli vaja, kuna nad on koolis kui kasvatusasutuses eelkõige oma soorolli eeskujuks. Mehed ja naised käituvad sotsiaalsetes situatsioonides üldjuhul erinevalt. Erineva käitumise sunnib neile peale ühiskond oma ootuste, lootuste ja tõekspidamistega.
Meesõpetajate vähesus on probleem, sest õpilastele (nii poistele kui ka tüdrukutele) napib soorolli eeskuju. Seda enam, et üksikemaga peresid on üha rohkem. Meesõpetaja on koolis teistsugune kui naisõpetaja. Kasutab emotsioone ja näitab hoolivust teisiti. Kui algklassides on õpilastega kallistav naisõpetaja pigem loomulik, siis meesõpetajate puhul seda korrektseks ei peeta. Meesõpetaja näitab oma hoolimist teisiti. Lisaks erinevad mees- ning naisõpetajad emotsioonide näitamise poolest. Uuringute järgi kasutavad naisõpetajad õpetades oluliselt rohkem emotsioone kui meesõpetajad.
Uurimustes on välja toodud meesõpetajate positiivne mõju poiste käitumisele. Nimelt esineb koolis poiste vahel vähem vägivalda, kui nende õpetaja on mees. Positiivne on mõju ka akadeemilisele edule. Meesõpetaja eeskujul näeb poiss, et haridus ei ole ainult naiste pärusmaa, vaid ka mees tuleb seal toime.
Ajalooliselt madal staatus
Meesõpetajaid on Eestis käsitletud eri meediaväljaannetes, kuid nimetatud diskursust pole kokku võetud. Ühiskonna arvamus on õpetaja madala staatuse peamine taastekitaja (õpetajal on madal staatus ka ajaloolises kontekstis). Mõned uurijad leiavad, et õpetajaameti madal staatus ühiskonnas on üks põhjus, miks meesõpetajaid on vähe. Meesõpetajaid on vähe ka õpetajaameti pideva majandusliku (finantsilise) tõrjutuse tõttu. Olulisteks aspektideks on osutunud õpetajaameti tajumine naistetööna, süüdistamine laste potentsiaalses seksuaalses kuritarvitamises ning vähene meeskolleegide hulk. Meesõpetajate vähesuse traditsiooniliseks põhjuseks on stereotüübid meeste ja naiste rollidest ühiskonnas. See on ka üks põhjus, miks osa mehi otsustab saada õpetajaks – et muuta stereotüüpe. Siinkohal on oluline meesõpetaja vajadus just laiema sotsiaalse õigluse ja võrdsuse aspektist lähtudes.
Meesõpetajate vähesust on märgata ka õpetajate toas. Koolijuhid näevad, et vajadus meesõpetaja järele on oluline tagamaks õpetajate tasakaalustatud suhtlemist.
Meesõpetaja teeb karjääri
Meestelt ei eeldata, et nad valivad õpetajaameti. Eeldatakse ning oodatakse, et meesõpetaja teeb karjääri (saab koolijuhiks) ka juhul, kui ta on otsustanud olla õpetaja. Ning tihti meesõpetaja saabki koolijuhiks – meesdirektorite osatähtsus meesõpetajate seas on oluliselt kõrgem naisdirektorite osakaalust naisõpetajate seas. Käitutakse vastavalt ootustele. Konflikt tekib, kui meesõpetaja on valinud õpetaja elukutse, et jäädagi õpetajaks – ta käitub talle pandud ootustele vastupidiselt.
Teisest küljest on sellised ootused meesõpetajatele pannud mehed, kes kasutavadki õpetajaametit eskalaatorina. Nad soovivad saada õpetajaks, et teha karjääri ja pääseda paremini tasustatud ning kõrgemasse sotsiaalsesse gruppi – hakata direktoriks, ülikooli õppejõuks, ministeeriumi ametnikuks jne.
Kindlasti ei saa öelda, et igasugune mees koolis on parem kui kool ilma meesõpetajata. Õpetaja sugu on oluline vaid soorolli eeskujuks olemise aspektist. Õpilastel on vaja eeskujusid oma soo parimate esindajate seast.
Et enamikus üldhariduskoolides puuduvad meesõpetajad või on neid vähe, saadab poistele selge sõnumi – haridus ja õppimine on peamiselt tüdrukute ja naiste jaoks. Õpetajaks on vaja eelkõige neid mehi, kellel on piisavalt motivatsiooni olla õpetaja ning kes soovivad dekonstrueerida soo stereotüüpe koolis, st olla mehelikud, mitte võtta üle naiselikke õpikäsitusi ja käitumismalle ning õpetamisstiile.
Tutvusringkond vahetub
Oluliseks mõjutajaks õpetajaks saamisel ja jäämisel on tutvusringkond, kes võib elukutsevalikut toetada või mitte. Seoses õpetajaks hakkamisega tutvusringkond vahel vahetub. Meesõpetaja hakkab paratamatult suhtlema rohkem kolleegidega, vahel ka tööväliselt. Varasemast harvem lävitakse tutvusringkonnaga, kes ei toeta meesõpetajat tema ametis. Teine oluline mõjutaja on perekond ja sugulased, kes üldjuhul toetavad noormehe õpetajaks hakkamist. Meesõpetajal on enne õpetajaametit olnud tavaliselt lastega tegelemise kogemus, ta on puutunud kokku nooremate õdede-vendade või teiste sugulastega, vahel aga olnud näiteks treener.
Noormeeste õpetajaks saamise soovi ei ole suuresti mõjutanud nende endi õpetajad. Siit saab teha järelduse, et rohkemate meesõpetajate olemasolu ei pruugi mõjutada noormehi õpetajaks hakkama. Mõjutajad ning motivaatorid peituvad mujal.
Meesõpetajad näevad ennast pigemini keskkooli- kui põhikooli- või algkooliõpetajana. Algkoolis töötavad meesõpetajad peavad enda tööd stressirohkemaks kui nende keskkoolis töötavad kolleegid. Meesõpetaja leiab, et ta on koolis korraga korravalvur, koristaja, majahoidja, hooldaja, mõjus mees, kooli järelevalve ja direktor, sõber, tundliku karjääriga töötaja, isarolli eeskuju, vanem vend, tehnoloogia, matemaatika ja spordi ekspert. Meest koolis kujutatakse superkangelase, aga ka deemonina. Superkangelasena kui mehelikkuse eeskuju isata poistele ning deemonina kui laste võimalik seksuaalne kuritarvitaja.
Iga elukutse esindajate hulgas on erinevaid inimesi, nii ka õpetajate seas. Osa meesõpetajaid peab oma ametist lugu, teised pigem siunavad ja arvavad, et õpetaja peab tänapäeval olema liiga palju ametnik.
Raske kooliga kohaneda
Meesõpetajatel on palju suurem tõenäosus lahkuda õpetajaametist esimeste aastate jooksul kui naisõpetajal. Just alguses on mehel raske kooli, õpetajatöö rõõmude ja murede ning võimalik, et ka äärmiselt feminiseerunud kolleegidega kohaneda. Alguse võivad meesõpetajale raskeks muuta ka koolijuhid, kes arvavad, et meesõpetaja saab kohe hästi hakkama käitumisprobleemide ja hariduslike erivajadustega lastega, kuna ta on ju mees. Noorele ja algajale õpetajale on selline lisakoormus alguses aga liiast.
Meesõpetaja ning ootused talle muutuvad ajas. Kui varem kehtisid õpetajale kitsad ja ranged reeglid – mida tohib ja ei tohi väljaspool tööaega teha –, siis praeguseks on need suuresti kadunud.
Ühelt poolt oodatakse meesõpetajalt, et ta on koolis mehelikkuse eeskuju, teisalt ei peeta õpetajaametit kuigi mehelikuks, mistõttu eeldatakse, et mehed, kes soovivad saada õpetajaks, ei saa olla eriti mehelikud. Loodan, et üha rohkem mehi suudab selle vastuolu ületada ning otsustavad anda oma panuse Eesti tuleviku edendamisse.
[…] mainitud artiklid: 1. Meesõpetaja Eesti koolis2.Kui oluline on õpetaja […]