Kuidas läks õpetajakoolituse vastuvõtt ülikoolides?
Rõõmuga füüsikaõpetajate põua vastu
Tallinna ülikool proovib noori meelitada loodus- ja täppisteaduste õpetajaks õppima uudse magistriprogrammiga RÕÕM.
Juba aastaid on noorte huvi õppida loodus- ja täppisainete õpetajaks olnud kesine. Tallinna ülikoolis oli nii tänavu kui ka mullu füüsikaõpetajaks ihkajaid vaid üks. Geograafiaõpetajaks ei tulnud sel aastal aga keegi õppima, eelmisel aastal oli tahtjaid viis.
„Ilmselt ei õnnestu meil seda trendi oma jõududega murda, ehkki loodus- ja täppisteaduste erialade populariseerimisega on pidevalt tegeldud,” lausub TLÜ akadeemiline prorektor professor Priit Reiska. Seetõttu ongi ülikool otsustanud liita kõik loodusteaduste õpetaja õppekavad üheks suureks õppekavaks, kus on mitu spetsialiseerumissuunda.
Algust tehti uudse magistriprogrammiga RÕÕM (reaalteaduste õpetajakoolituse õppekava mudel). Ühe eripärana said õpetajaks õppima tulla mis tahes loodus- ja tehnikahariduse taustaga inimesed. RÕÕM-u õppekava on üles ehitatud teisiti kui seni tavaks olnud.
„Teooriat ei õpita „kuivalt”, vaid probleeme lahendades,” selgitab Reiska. „Koostöös õppejõu ja kaastudengitega luuakse veebipõhiseid lahendusi, mida regulaarselt katsetatakse koolis. Lisaks traditsioonilistele õpetamistarkustele on suur rõhk nn 21. sajandi oskustel: loovus ja kriitiline mõtlemine, koostöö- ja liidrioskused ning probleemide lahendamine.”
Sel aastal asus RÕÕM-u õppekaval õppima kuus tudengit, neist viis spetsialiseeruvad just matemaatika-füüsikaõpetajaks. Ülikool loodab, et järgmisel aastal on uudse õppekava vastu juba suurem huvi.
Reiska sõnul tuleb teatud järelkasvu loodusainete õpetajatele ka mitme aine õpetajate õppekavalt, kus tänavu alustas enamik loodusainete suunal.
Sel kevadel käivitub koostöös energia avastuskeskusega aga uus valikaine „Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas”, mis loodetavasti samuti huvi reaal- ja loodusteaduste õppimise vastu tõstab. Tegemist on Soome Heureka teaduskeskuse ning Helsingi ülikooli õpetajakoolituse osakonna koostöös juba 15 aastat läbi viidud kursuse eeskujul loodud õppeainega. Kogemusõpet hinnatakse maailmas järjest enam, sest uurimused on tõestanud, et kogemusest õpitu kinnistub paremini ning püsib kauem meeles kui pelgalt õpikust loetu.
Latt oli kõrgem
„Noorte jätkuvalt vähene huvi õpetajakoolituse vastu teeb muret,” ütleb Priit Reiska.
Bakalaureusetaseme õpetajakoolitusse, valdavalt alushariduse pedagoogi erialale vähendas TLÜ ise vastuvõttu 30% lävendi olulise tõstmise kaudu – vastavalt rektorite nõukogu kokkuleppele kõigi ülikoolidega. Magistritaseme aineõpetajate vastuvõtt vähenes ca 10%.
„Õpetaja palga tõstmine kahekordseks parandaks oluliselt nii õpetajaameti mainet kui ka suurendaks soovi tulla õpetajaks õppima. Peame väga oluliseks ka õpetajakoolituse stipendiumi rakendamist riigi poolt,” sõnab Reiska.
Õpetajaks kandideerijail tuli tänavu ületada 70-palliline lävend. 231 TLÜ õpetajaerialadel õppima asunu keskmine punktisumma oli 88,4.
„Seega võib öelda, et õpetajaerialadele sisseastumisel oli eksamitulemuste latt küllaltki kõrge ning kandideerisid valdavalt ainult terad. Aga kahjuks on neid terasid liiga vähe,” nendib Reiska ja lisab, et sugugi mitte kõik lävendi ületanud ei pääsenud õppima. Lävendi ületajatest jäi ukse taha 103 noort.
231-st TLÜ õpetajakoolituse magistriõppes alustajast 145 ehk 2/3 on oma maja vilistlased, 30 lõpetanud Tartu ülikooli ning ülejäänud jagunevad teiste ülikoolide vahel.
„Erialase tööstaaži on märkinud endale 125 inimest, seega võib öelda, et pooled õpetajaks õppima asujad on varem õpetajana töötanud,” kiidab Reiska.
Ülipopulaarne eripedagoogika
Rõõmustavalt suur oli konkurss aga eripedagoogika erialale, kus bakalaureuseõppesse oli 34 kohale 139 avaldust (59 avaldust päeva- ja 80 tsükliõppesse). Lävendi, 65 punkti ületasid praktiliselt kõik kandidaadid.
„Kuna kaugõppesse kandideerijad on valdavalt seotud eripedagoogilise töökogemusega, on ka nende soov end erialaste õpingutega siduda põhjendatum ja pühendunum,” lausub Reiska. „Päevaõppe kandidaadid on enamasti enda jaoks teisigi võimalusi kaalunud ja kahjuks on nende hulgas ka suhteliselt suurem väljalangus, võrreldes kaug- ja magistriõppega. Kuigi paljudel on isiklik kokkupuude erivajadusega inimesega lähedaste või sõprade hulgas, ei suudeta õpingute vältel sageli end eri väljakutsete vahel jagada.”
Eripedagoogi-nõustaja magistriõppe eriala on mitmel viimasel aastal osutunud ülipopulaarseks. Hoolimata sellest, et vastuvõetute hulk on üsna suur (29), kandideeris sel aastal ühele kohale viis inimest. Tegemist on poolavatud õppekavaga, st lisaks eripedagoogika bakalaureusekraadiga kandidaatidele on õppima oodatud ka teised haridus- ja sotsiaalvaldkonna lõpetanud.
Reiska sõnul teeb suurt rõõmu, et magistriõppe kandidaadid on oma valiku teinud väga teadlikult, teadvustavad, mida ja milleks soovivad õppida, ja neil puudub sageli tagavaraplaan muudeks õpinguteks. Pigem tullakse järgmisel aastal uuesti proovima. „99% kandidaatidest on ülimalt motiveeritud, valdavalt koolides ja lasteaedades õpetajatena töötavad inimesed, kes oma igapäevatöös puutuvad järjest enam kokku erivajadustega lastega ning vajavad oskust selliseid lapsi/noori märgata, toetada, arendada,” ütleb Reiska. „Kuigi magistrandid on töötavad inimesed, on tudengite motiveeritus kõrge, väljalangus minimaalne ja valdavalt suudetakse õpingud nominaalajaga lõpetada.”
Eripedagoogika populaarsusele aitab kaasa ka see, et Eesti on võtnud omaks kaasava hariduse seisukohad. Lapsed, ka erivajadustega, käivad üldjuhul elukohale lähimas lasteaias ja koolis ning õpetajad vajavad teadmisi nende toetamiseks.
—
Vastuvõtt kahanes rohkem kui gümnasistide arv
Õpetajakoolitusse vastuvõetute varasemast väiksem arv ei rõõmusta, kuid annab võimaluse personaalsemaks lähenemiseks, ütleb Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste.
Mis tänavuste vastuvõtuarvude puhul muret teeb ja kas midagi ka rõõmustab?
Rõõmu teeb mitme õpetajakoolituse õppekava jätkuv populaarsus. Näiteks koolieelse lasteasutuse õpetaja ja klassiõpetaja õppekavad nii Tartus kui ka Narvas, käsitöö-, kunsti- ja kodunduse õpetaja ning eripedagoogika õppekavad.
Ei saa öelda, et teeb rõõmu vastuvõetud üliõpilaste varasemast väiksem arv, kuid samas annab see võimaluse läheneda personaalsemalt. Kõik õppimaasunud on meile väga olulised ja nende võimalustega arvestamine õppekava läbimisel on üks meie prioriteetidest ja väljakutsetest.
Tartu ülikoolis oli sellel aastal lävend 66 punkti. Võrreldes eelmiste aastatega 10% kõrgem, mis tagab ilmselt kvaliteedi tõusu.
Õppekohtade arv magistriastme vastuvõtus oli tänavu ja mullu enam-vähem sama – pisut üle 200, kuid avaldusi oli tänavu veelgi vähem, nagu ka vastuvõetuid. Kui suure osa võib siin kirjutada gümnasistide arvu vähenemise arvele?
Eelmise aasta vastuvõtt õpetajakoolituse esimesse astmesse oli kokku 250, sellel aastal 190, seega vähenemine 24%.
Eelmisel aastal oli keskhariduse omandajaid 11 298, sellel aastal 9654, vähenemine 14,5%. Seega täiel määral avalduste arvu vähenemist gümnasistide arvu vähenemise süüks kirjutada ei saa. Veelgi enam, sellise analüüsi tegemine on suhteliselt keeruline, sest õpetajakoolituse vastuvõtt on enamasti magistriõppe tasemel.
Bakalaureuse tasemel on mitmed õppekavad jätkuvalt populaarsed ja samas haridusteaduse õppekava ei ole. Seega on probleem süsteemne ega ole vähemalt otseselt selgitatav gümnaasiumilõpetajate arvu vähenemisega. Magistriõppesse astunute puhul vaatame bakalaureuseõppe lõpetajate hulka. Eriti keeruline ongi just magistriõppe õpetajakoolituse õppekavadele kandidaate leida, sest sageli tuleks neil bakalaureuseõppe järel muuta oma õppesuunda, näiteks loodus- või humanitaarteadustest sotsiaalteadustesse (mis on õpetajakoolitus). Lahenduseks oleks siin õpetajakoolituse ulatuslik viimine bakalaureusetasemele.
Kui suur hulk magistriõppesse astunutest on TÜ kasvandikud?
Õpetajakoolituse magistriõppekavadele astunutest 85% on TÜ varem lõpetanud. Kusjuures oli õppekavasid, kus 100% sisseastunutest on TÜ kasvandikud. Näiteks anglistika, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis, kehaline kasvatus ja sport ning eripedagoogika.
Kas palk ja õpetajaameti madal prestiiž ühiskonnas on ainus põhjus, miks liiga vähe noori tahab õppida õpetajaks, või näete ka teisi tegureid?
Meil puuduvad selle väite kohta üldistatavad ja usaldusväärsed andmed ja teadaolevalt ei ole tehtud uuringuid, mis võimaldavad väita, et palk ja õpetajaameti madal prestiiž ühiskonnas on põhjus, miks liiga vähe noori tahab õppida õpetajaks.
Mingil määral võis rolli mängida kitsa ja laia programmi järgi matemaatika riigieksami sooritamine. Nimelt ei olnud ülikoolide vastuvõtutingimustes sätestatud sellist erisust, kui gümnasistid valiku ühe või teise programmi kasuks tegid. Samas mitmel erialal oli sisseastumistingimuseks matemaatika riigieksam laia programmi järgi.
Kas ja millal hakkab TÜ uuenenud õpetajakoolitus mõju avaldama?
Üliõpilastele, õppejõududele ja koolide praktikajuhendajatele avaldab juba praegu. Laiemalt koolides hakkab mõju avaldama siis, kui esimesed uuendatud õppekavade järgi õppijad on kaheaastased õpetaja kutseõpingud läbinud ja kooli tööle läinud. Esimesed üliõpilased, kes õpivad uuenenud õppekavade järgi, lõpetavad 2015. aasta kevadel.
Et siis füüsika pole pop nii nagu eripedagoogika. Olen ammu väitnud, et see kes tahab rikkaks saada ehitagu hooldekodusid ja õppigu eripedagoogikat, kuna abivajajate arv kasvab progressioonis. Seda seda enam, et eurorahade kukkur on sotsiaalvaldkonnale suht hästi avatud. AGA:
Olles füüsikat õpetanud 30+, väidan selle laheda aine olevat. Õppekavad aga pingutavad üle tema matematiseeritusega.Nüüd on kõva sõna lõimumine. Kui õpetaja sellele tähelepanu ei pööra, jäävad õpilased tasemetöödes ja eksamitel tõsiselt hätta. Ja mitte ainult füüsikas. Asjalik lõiminguoskus nõuab õpetajalt sisuliselt kogu õppekava (loe: kõigi ainete ainekavade) tundmist. Siit järeldubki, et õpilase küsimusele, miks me seda õppima peame , ei oska vastata. Füüsikas olen vastuse võlgu jäänud kinemaatika ja osaliselt mehhaanika valdkonnas õpitava kohta. Jah, pole minulgi igapäevaelus neid teadmisi ca 50 % ulatuses vaja läinud.Ega lähegi. Küll aga füüsikat õppinuna oskad vajadusel neid läbi loodusteadusliku paradigama enda kasuks tööle panna. – seda ka oma õpilastele alati sisendan. Usun, et tudengitele teeb füüsika õppimise raskeks (ebapopulaarseks) füüsika väga lai diapasoon: mikrost makromaailmani ja kõigest sellest mis on seal vahel. Ja veel: olles õppinud nn verbaalselt väljenduvaid erialasid, on ühiskonnas tunduvalt lihtsam välja paista, valida erinevamaid mugavaid töökohti ja saavutada tuntust populistina. Ju see on praeguse aja märk!
Aga ikkagi füüsika: Õpilasi saab köita küll. Enam praktilisi töid tiimina, katsevahendeid, laboriseadmeid. Teooriat, TV täitmist, õpetaja monoloogi … max 50 %. JA PÕNEVAID KATSEID JA FAKTE, UUDISEID. A la Ahha teadusteatrist, galileost, kõikvõimalikest katsete raamatutest… Vast see muudaks mõtteviisi ja reaalharud ülikoolis täituksid!
[…] Kuidas läks õpetajakoolituse vastuvõtt ülikoolides? : Õpetajate Leht. […]
[…] on ajad edasi läinud. Kuigi õpetajaks õppimine pole endiselt veel väga populaarne (nt aastal 2014 tahtis füüsikaõpetajaks Tallinna Ülikoolis saada vaid ÜKS inimene – ÜKS!), siis samas on õnneks hakanud tõusma õpetajate palk, seega seegi hea – […]