Maidla kool sai 90

Maidla mõisakool Lüganuse vallas Ida-Virumaal on loodud 1925. aastal ning tegutsenud algusest peale mõisa härrastemajas, mis 2004. aastal põhjalikult renoveeriti. Kool, lasteaed, spordihoone ja noortekeskus asuvad lähestikku ja moodustavad ühtse terviku. 2012. aastal kool ja lasteaed liitusid ning kooli nimekirjas on sel õppeaastal 91 last – 55 põhikoolis ja 36 lasteaias, lisaks 26 õpetajat ja koolitöötajat.

Homme, 29. augustil kogunevad praegused ja endised õpetajad ning vilistlased tähistama Maidla kooli 90. sünnipäeva. Pärast kontsertaktust, mis ilusa ilmaga toimub õues lipuväljakul, on kokkutulnutel võimalus kohvilauas kunagiste kooliõdede-vendadega ja õpetajatega möödunud aegu meenutada. Näha saab kooli ajalugu tutvustavat fotonäitust ning õpilased on valmistanud õpetajate juhendamisel meeneid nii kinkimiseks kui ka müümiseks. Juubeli puhul ilmus ka Maidla kooli tutvustav trükis „Maidla kool aastal 2015”, mis sisaldab palju õpilaste omaloomingut: luuletusi, jutte, kunstitöid. Õhtul pakub meelelahutust ansambel Pihlapojad. „Väikese kooli vilistlaspidu on hoopis midagi muud kui suure kooli oma,” tõdeb direktor Meelike Abroi.

Mõisakooli isemoodi aura

„Ümbruskonna koolidest eristume kindlasti sellega, et oleme mõisakool,” räägib direktor. „Juba vana ajaloolise hoone aura on selline, et tekib tahtmine teadmisi ammutada. Õppekavas on 5. klassis kodukandi lugu ja giidiõpe, kusjuures omandatud teadmisi saavad õpilased suvistel unustatud mõisate päevadel rakendada. Praegu populaarsed õuesõppe tunnid on Maidla koolis toimunud juba aastaid. Meil on ilus ümbrus, ürdiaed ja õunapuud, mille alt võib sügiseti vahetunni ajal käia õunu võtmas. Siinsamas asuvad palliplatsid, jooksurajad ja kaugushüppekastid, samuti liiklusväljak, mille ehitamist aitas finantseerida Saksamaa Holdenburgi Lionsi klubi.

Tegutseb huvikool, kus saab käia laulustuudios, jalgpallitrennis, kandle- ja sõuderingis või harrastada taekwondo’d. Kooli kõrval on noortekeskus, kus õpilased pärast tunde meelsasti aega veedavad. Paljud neist sõidavadki koju alles viimase, poole kuuese bussiga.

Lapsi jääb kõigis koolides vähemaks, eeskätt väikestes maakoolides. Meie pole erand. Vähene sündimus ongi väikekoolide suurim mure. Samas on palju õpilasi, kellele just selline väike rahulik maakool kõige paremini sobib. Oleme nagu suur pere, kus kõik üksteist tunnevad. Kuna meil on väikeklassid, logopeed ja eripedagoog ning lähedal asub Aidu karjäär, kus on võimalik tegelda sõudmisega, oleks mõistlik rajada siia tulevikus õpilaskodu. Mina igatahes loodan ja usun, et Maidla kool jääb püsima.”

Maja täis mälestusi

Kooli kauaaegne õpetaja Salme Hintsov-Isküll elab Maidla kooli tegemistele kogu hingest kaasa. Ta on selle kooli ise 1950. aastal lõpetanud, siin 55 aastat algklassiõpetajana töötanud ja kogu elu siinkandis elanud. „Iga kord, kui koolist mööda sõidan, meenub mõni tore mälestus. 1962. aastal, kui mina Maidlasse õpetajaks tulin, oli õpilasi koolis mitu korda rohkem kui praegu, minu mäletamist mööda 182. Ümbruskonna väikesed algkoolid olid sel ajal veel alles, sealt tuldi meile põhikooli, nii et lõpuklassides oli mitu paralleeli. Kohe, kui kaevandus rajati, kadusid kaks küla ära ja laste arv hakkas langema.”

Kauaaegne algklassiõpetaja
Salme Hintsov-Isküll.

Endisele õpetajale teeb muret ka see, et töökasvatus kipub kaduma. „Minu ajal olid kooliaias marjapõõsad, viljapuud ja peenrad, mida meil õpilastena oli kohustus rohida. Kui ma juba õpetajana töötasin, pidid õpilased samuti aias töötama. Marjad, porgandid, kaalikad, kurgid, kõik saime oma kooliaiast. Meil oli väga tore kokk, kes talveks hoidised sisse tegi. Tollal oli majas ahjuküte ja vanemate klasside õpilaste kohus oli pärast koolipäeva järgmiseks hommikuks küttepuud klassidesse valmis tuua. Koristaja tuli hommikul kella viie paiku, pani pikad meetrised halud ahju ning selleks ajaks, kui tunnid algasid, olid ahjud kuumad. Lapsed tegid palju tööd.”

Sport on koolis au sees

Õpetaja Kalle Lipp mäletab oma kooliajast puude lõhkumist. „Väiksemad tõstsid halu pakule püsti, suuremad lõid kirvega katki. Sinna juurde käis salm, et laine tõuseb, laine vajub. Mina käisin Maidla koolis aastatel 1966–1970, viiendast kaheksanda klassini. Kui üks oluline asi oli töökasvatus, siis teine oli sport. Et tolleaegne direktor Helmut Rukki oli ise kehalise kasvatuse õpetaja ja kergejõustikutreener, tegime palju sporti ja käisime pidevalt vabariiklikel võistlustel. Kergejõustik ja suusatamine olid eriti kõval tasemel, mina tegin mõlemat. Pärast tunde olid treeningud ja ega ka ükski vahetund möödunud sangpommi rebimise või pingpongimänguta, kogu aeg tegutsesime. 1992. aastal tulin siia kooli majandusjuhatajaks ning viimased 13 aastat olen ka tööõpetuse ja liiklusõpetaja. Koolis on korralikult sisustatud tööõpetusklass ja oma liiklusväljak valgusfoori ja kõikide liiklussõlmedega, nii et tunde on hea läbi viia. 3. klassi lõpus saavad kõik õpilased jalgratta juhiload.”

Sport on koolis au sees praeguseni, kinnitab Kiira Pastarus, Maidla kooli 34-aastase staažiga kehalise kasvatuse õpetaja, kes annab tunde nii koolis kui ka lasteaias ning juhendab treeninguid. „Suurem osa õpilastest teeb sporti. Kõige rohkem meeldivad neile pallimängud ja suusatamine. Koolil on täismõõtudes võimla ja suusavarustuse saavad õpilased tundi tulles kooli poolt. Mõni aeg tagasi rajati kergliiklustee ning sügiseti ja kevaditi käib enamik lastest koolis jalgrattaga. Tugev ala on läbi aegade olnud korvpall, 2012. aastal saime koguni Eestis põhikoolide seas esikoha. 2012/13. õppeaastal oligi meil kõige suurem karikasaak, varasematel aastatel on läinud hästi ka kergejõustiku teatejooksudes ja jalgpallis tulime riigis 9. kohale. Vahepeal oli nii vähe õpilasi, et polnud mõtet võistlustele minna. Aga nüüd tuleb jälle neljandast, viiendast ja kuuendast klassist nooremaid juba ilusasti peale.”

Mõisapreilid ja -härrad

Heidi Pabor on Maidla koolis ajalooõpetaja olnud 28 aastat. „Õpetan ka kodukoha ajalugu, mis on olnud õppekavas kolm aastat. Hakkame muinasajast peale ja jõuame tänapäeva välja. Meie valla territooriumilt on leitud üks vanimaid muinasaegseid mõõku, siinkandis asuvad muistsed rauasulatuskohad, Virumaa metsavendade endised punkrid ja memoriaal, Sirtsi soo ja rändrahn, karu vaatluspunktid ja palju muud. Põhjalikult räägime Maidla mõisa ajaloost. Viimastel aastatel ongi unustatud mõisate päevadel ekskursioone läbi viinud õpilased, vahel ka inglise keeles. Kooli aastatepikkune tore traditsioon on mõisapreili ja mõisahärra valimine, mida oleme lõpuklasside õpilastega korraldanud kümmekond aastat. Tervet nädalat täitval üritusel võisteldakse eri aladel: poisid proovivad kätt vibulaskmises, tütarlapsed soengutegemises ja lauakatmises, tantsitakse valssi ja toimub viktoriin mõisa ajaloost. Eelmisel aastal jäi see ettevõtmine paraku ära, sest lõpuklassis oli ainult kaks õpilast, aga kindlasti jätkame, kui altpoolt tulevad suuremad klassid.”

Oma kooli tunne

Sel kevadel lõpetas Maidla kooli 9. klassi kaks õpilast – Laura Ots ja Reno Lipp. Lõputunnistused andis lõpetajatele kätte nende klassijuhataja, ajalooõpetaja Heidi Pabor. Fotod: Tiina Vapper ja Maidla kool

Maidla koolis alustab tänavu kooliteed neli õpilast. Esimese klassi juhataja on Karmen Tõnnisson, kes on ühtlasi 4. ja 5. klassi klassijuhataja. „Tulin Maidla kooli klassiõpetajaks 26 aastat tagasi ja hakkasin kaugõppes töö kõrvalt õpetajaks õppima. Tagantjärele mõeldes õppisingi praktilise töö käigus ja kolleegidelt rohkem kui ülikoolis,” jutustab õpetaja Karmen. „Minu suur eeskuju on olnud õpetaja Salme. Tema on üks neist õpetajatest, tänu kellele ma sellele ametile truuks jäin. Algklassides on õpetaja kõige tähtsam ülesanne teha nii, et lapsed tahaksid koolis käia. Kui on soov koolis käia, tuleb ka kõik muu.”

Õpetaja Karmeni tunnid köidavad õpilasi sellegipärast, et vähemalt kord nädalas meeldib talle teha nutitunde. „Kui muidu ei lubata koolis telefone kasutada, siis nutitundides on need kohustuslikud. Enamikul õpilastest on nutitelefonid, koolil on viis tahvelarvutit. Kasutan mängulist programmi Kahoot!, mida saab kasutada iga aine tunnis, olen ka ise loodusõpetuses ühe mängu teinud.” Õpetaja demonstreeribki kohe, kuidas telefoniga mängu sisse logida. Ekraanile ilmuvad küsimused, millele tuleb leida õige vastus ning vajutada vastavale värvile. Kohe on näha, kes vastas õigesti. Õpetajal aitab see kinnistada tunnis õpitut ja näha, mis on hästi meelde jäänud, mida tuleb veel korrata. Õpilastes aga tekitab omamoodi võistlusmomendi ning pakub võimalust end teistega võrrelda.

„Mulle meeldib väike kool, siin on kõik tuttav ja kodune,” ütleb Karmen Tõnnisson, kes peab kooli väärtusteks järjepidevust ja oma kooli tunnet. Suures koolis ju naljalt ei juhtu, et õpetaja saab õpetada ühe pere kõiki lapsi.