Keeletegu 2015
Mulluse parima keeleteo selgitamisel on hääletamine alanud. Ametlik info tehtu ja tegijate kohta ning hääletamisvõimalus on haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel (www.hm.ee/et/keeletegu2015) küll olemas, kuid kuna konkursi statuut võimaldab valida ka tavalise posti teel – kõik inimesed ei ole veel internetti kolinud –, siis kuluvad järgnevad lühikirjeldused ja juhtnöörid ära neile, kes arvutit ei kasuta. Eelistatava keeleteo nimetus/nimetused tuleb saata kuni 9. märtsi südaööni HTM-i aadressil Munga 18, 50088 Tartu, märksõna „Keeletegu”. Mitme lemmiku poolt võib hääletada, ühe poolt mitu korda aga mitte.
Emakeele seltsi juhatus on statuudile vastavaks tunnistanud 27 keeleteokandidaati ja need jagunesid tinglikult kaheksasse liiki.
Keelehoole
e-keelenõu. Eesti Keele Instituudi tasuta keelenõu veebilahendus, kuhu 2015. a lisati „Võõrsõnade leksikoni” digivariant, astus kasutajasõbralikkuse teel sammu edasi: ühe otsingusõna abil leiab infot kõikidest olulistest keelenõuallikatest (ÕS, võõrsõnade leksikon, seletussõnaraamat, tõlkesõnastikud, „Ametniku soovitussõnastik”, EKI keelenõuanded jt). Esitaja Valli Voor.
Eesti Keele Instituudi tasuta keelenõuanne. Argo Mundi, Tiina Leemetsa, Sirje Mäearu, Peeter Pälli, Maire Raadiku ja Tuuli Rehemaa aastatepikkune töö on võimaldanud professionaalset keeleabi nii telefonil 631 3731, meili teel kui ka kirjalikult, lisaks on keelenõu kodulehel (http://keeleabi.eki.ee) saadaval olulised õigekeelsuse allikad. Esitaja Maarja Keba.
Sõnaraamatud
Eesti-leedu sõnaraamat. Tiina Katteli, Giedrė Priksi, Reda Šmitaitė, Zita Šimėnaitė, Birute Klaas-Langi ja Joana Pribušauskaitė töö tulemusena ilmus esimene eesti-leedu sõnaraamat. See sisaldab 5000 olulist eesti keele sõna ning aitab kaasa eesti keele õppimisele Leedus. Esitajad Birute Klaas-Lang ja Margit Langemets.
Hiiu sõnaraamat. Autor Paul Kokla, toimetaja Meeli Sedrik (toetasid Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, MTÜ Hiiu Öko). 5800 sõnaartiklit sisaldav teos esitab hiiu keele põhisõnavara koos häälduse, põhivormide ja rohkete lausenäidetega. Sõnaraamat on aidanud elavdada huvi hiiu keele vastu, tugevdanud kodukoha identiteeti; raamatu ilmumispäeva (13.02.2015) on hakatud kutsuma hiiu keele päevaks. Esitajad Tiina Laansalu ja Järvi Lipasti.
Eesti-läti sõnaraamat. Raamatus on üle 40 000 märksõna koos kasutusnäidetega, samuti kohanimede register ja ülevaade eesti keele sõnade muutmisest; see pakub arvestatavat tuge eesti keele populariseerimisele ja õppimisele Lätis, eesti keelest läti keelde tõlkijatele ning tavakasutajatele. Autorid on Valts Ernštreits (ka vastutav toimetaja), Marika Muzikante ja Maima Grīnberga. Esitaja Urve Aivars.
Keskkonnatervishoiu eesti-inglise seletussõnaraamatu koostamine ja väljaandmine. Astrid Saava koostatud 1500 märksõnaga sõnaraamatusse on koondatud keskkonnatervishoiu ja selle naaberalade põhiterminid koos sünonüümide, ingliskeelsete vastete ja lühikeste eestikeelsete seletustega. Lisatud on terminite temaatiline jaotus, lühendite ja akronüümide loend ning märksõnade inglise-eesti register. Sõnaraamat on vajalik kõigile, kes käsitlevad keskkonna- ja terviseprobleeme. Esitaja Ene Indermitte.
Läti-eesti sõnaraamat. Latviešu-igauņu vārdnīca. (Latvian-Estonian dictionary). Sõnaraamatu autorid on Arvi Tavast (projektijuht), Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõudlik ja Anita Tannenberg. Sõnaraamatus on 40 000 märksõna ning ülevaade sõnaraamatu tegemisest Eesti-Läti ühisprojekti „Eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatu koostamine” raames. Märksõnad kajastavad mitmeid valdkondi, sh turismi, IT-d, teadust, ilukirjandust ja Euroopa Liidu temaatikat; sõnaraamat sisaldab Eesti, Läti ja muu maailma kohanimesid. Esitaja Andres Oro.
Heinrich Stahli tekstide sõnastik. Sõnaraamatu tegijad on Külli Habicht (töörühma juht), Pille Penjam, Külli Prillop, Valve-Liivi Kingisepp. Sõnastik sisaldab kõiki Stahli, 17. sajandi eesti keele-, kultuuri- ja kirikuloo silmapaistvaima esindaja ilmalikes ja vaimulikes tekstides leiduvaid sõnu (2819 lekseemi), loob ettekujutuse Stahlist kui eesti kirjakeele alusepanijast ja esimesest ühtlustajast ning võimaldab asuda koostama eesti kirjakeele sõnavara esmakasutuse sõnaraamatut. Esitaja Helle Metslang.
Grammatikakäsitlused
Soomekeelne eesti keele grammatika „Viron kielioppi”. Hannu Remese, 40 aastat Joensuu ülikoolis eesti keelt õpetanud keeleteadlase 2015. a ilmunud keeleõpetus on tema 1983. a grammatika (ainuke soomekeelne eesti keele grammatika möödunud sajandil) oluline edasiarendus. Grammatika kirjeldab põhjalikult eesti keele süsteemi, selle erijooni soome keelega võrreldes, pakub keeleajaloolisi selgitusi. On kasutatav käsiraamatu ja kõrgkooliõpikuna. Esitaja Jüri Valge.
„Eesti keele varamu” sarja kavandamine ja esimese köite väljaandmine. Tartu ülikooli kirjastus (peatoimetaja Ivo Volt, tegevjuht Ülle Ergma) otsustas välja anda kaheksaköitelise uurimussarja eesti kirjakeele hääldusest, sõna-, vormi- ja lauseõpetusest, suulisest keelest, eesti keele ja kirjakeele ajaloost ning murretest. Sari koondab läbi aegade kõige põhjalikuma info eesti keele kohta, olles aluseks praktilisele keelekorraldusele, keeletehnoloogilistele rakendustele ja eesti keele õppele. Uurimuste ka paberil kättesaadavaks tegemine tõstab eesti keele mainet, suurendab õppimisvõimalusi ja kindlustab eesti keele staatust. Sarja esimene köide (Reet Kasiku „Sõnamoodustus”) on ilmunud. Esitaja Jüri Valge.
Reet Kasiku raamat „Sõnamoodustus”. 2015. a ilmunud uurimus annab ülevaate tänapäeva eesti keele sõnamoodustusest, esitades moodustustähendused ja -viisid sõnaliikide kaupa, sidudes senised uuringutulemused tervikuks ning lisades teemasid, mida varem pole või on ebapiisavalt käsitletud; tegelikku keelekasutust kajastavad rohked näited. Sõnamoodustuse tervikkäsitlus on abiks keeleuurijale ja keeleteaduse üliõpilasele, aga pakub huvi ka laiemale üldsusele. Esitaja emakeele seltsi juhatus.
Õppevahendid
Lugemiskaartide sari „Head eesti …”. Viit valdkonda (muinasjutud, mõistatused, vanasõnad I, vanasõnad II, mängud ja liisusalmid) hõlmavad kaardid sisaldavad mh 50 juttu, üle 600 mõistatuse ja sama palju vanasõnu, laia valiku eri ajastute mänguvara. Tegemist on nii noortele kui ka täiskasvanutele sobiva mängulis-meelelahutusliku peretootega, mis valmis aastatel 2014–2015. Tegijad Risto Järv, Inge Annom, Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan, Reeli Reinaus, Astrid Tuisk, Piret Voolaid. Esitaja Eesti kirjandusmuuseum.
Hiiumaa Emmaste murrakus muistendikogumik „Iiu Leiger” ja lasteraamat „Iiuma vägimihe Leigri seiklused”. Murdes muistendikogumiku ja paralleelselt ka kirjakeelse lasteraamatu eesmärk on elavdada nii laste kui ka täiskasvanute huvi rahvaluule ja murrete vastu. Kogumikus leidub mh kuus muistendit Leigrist, sõna- ja väljendiseletusi, kohanimede loend; lasteraamatus on üheksa illustreeritud peatükki, lauamäng, piltsõnastik ning Hiiumaa seelikutriipude tutvustus. Trükised tegid Helen Kõmmus, Jegard Kõmmus, Sende Lipu ja Taive Särg. Esitaja Eesti kirjandusmuuseumi eesti rahvaluule arhiiv.
Konguta kooli aabits. 3.–6. klassi õpilaste kodulooprojekt kirjeldab aabitsa vormis 50 märksõnaga (A-st (aabits, Annikoru, aktus) Ü-ni (ürgorg, ühistransport, üllatus)) kooli igapäevaelu ja kodukanti. Aabitsa koostamisega kaasnes eestikeelse teksti loomise harjumuse kujundamine, töö aktiviseeris kogu kooliperet alates 1. klassi õpilastest, samuti õpetajaid ja lapsevanemaid. Tekkis soov edasiseks ühisloominguks ning vormus üleskutse kõigile Eesti koolidele panna 2020. aastaks aabitsa vormis kirja oma kooli lood.
Autorid Raikko Kotkas, Kristo Oijala, Anee Lisett Sinikalda. Esitaja Liina Tamm.
Õppimine ja õpetamine
Kirjandustund kirjanikuga. Eesti emakeeleõpetajate seltsi korraldusel toimusid kirjanike antud koolitunnid (25) viiendat korda. Koole külastas 14 kirjanikku, tundides osales 1000 õpilast. Esitaja EES-i juhatus.
Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koolitused õpetajatele 2006–2016. Kümne aasta jooksul on korraldatud eesti keele ja teiste ainete õpetajatele, väliseesti ning mitte-eesti koolide õpetajatele täienduskoolitust korrektse keelekasutuse, keelealase uurimistöö koostamise, juhendamise ja materjalitalletuse, eneseväljendusoskuse arendamise jt teemadel. Koolitajad Triinu Laar, Tiina Auling, Karin Soodla. Esitaja Merle Pintson.
Mare Kitsniku blogi „Rõõm keelest ja inimestest”. 41 postitusega blogis (5000 külastust) kirjeldatakse eluliste näidete abil eesti keele õpetamist gümnaasiumis esimese ja teise keelena, antakse metoodilist nõu, selgitatakse meetodite rakendamist (näpunäited, kommentaarid, töölehed, viited, lingid) ja tuuakse tagasisidet õpilastelt. Esitaja Multilingua Keelekeskus OÜ.
Tasuta ja kõigile avatud iganädalane eesti-vene keelekümblusgrupp. Meos Holger Kiik on alates 2012. aastast korraldanud eestlaste ja mitte-eestlaste vastastikuseid keeleõppekohtumisi Tallinna kohvikutes (keskmiselt 25 osalejat), luues stressivaba teiskeelse suhtlemise võimaluse; tegutseb Facebooki grupp (http://www.facebook.com/groups/keelegrupp). Esitaja Meos Holger Kiik.
XXVI emakeelepäeva konverents Tallinna Mustamäe reaalgümnaasiumis. Alates 1999. aastast emakeelepäeval peetava konverentsi korraldasid 2015. a kooli 5. klasside õpilased, teemaks Eesti ja naaberriikide kultuurilised sarnasused ja puutepunktid. Konverentsid haakuvad eesti keele ja rahvatraditsioonide õppimise ning muu lõimimistööga. Esitaja Natalja Vergun.
Võistlused ja tunnustused
Aunimetuse „Emakeeleõpetuse sõber” väljaandmine. Eesti emakeeleõpetajate selts on andnud seda aunimetust seltsi mittekuulujaile seitse aastat – tunnustusena emakeeleõpetuse väärtustamise eest. Esitaja EES-i juhatus.
Selge sõnumi auhind. Teist aastat Eesti keeletoimetajate liidu välja antava auhinnaga tunnustatakse institutsiooni, mille sõnum üldsusele on selge ja arusaadav ning võimaldab sõnumi saajal selle põhjal õigesti tegutseda. Esitaja Egle Pullerits.
Edvin ja Lembe Hiedeli toimetajaauhind. Eesti kirjanike liidu 2015. aastal asutatud auhinda annab EKL välja koos keeletoimetajate liiduga. Auhinnaga väärtustatakse ilukirjanduslike ja/või mõttelooalaste tekstide toimetamistööd. Esitaja Egle Pullerits.
Stipendiumi algatamine eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele. Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut (Kersti Lepajõe, Maigi Vija, Kadri Sõrmus) ning haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakond asutasid 2015. a stipendiumi eesmärgiga motiveerida üliõpilasi õppima eesti keele ja kirjanduse õpetajaks. Koos emakeele seltsiga anti välja kuus stipendiumi (á 400 eurot). Esitaja emakeele seltsi juhatus.
Muusika
ESTO-muusika. Ulgu-Eesti leviplaate 1958–1988. Kolme CD-ga kogumik sisaldab 74 lugu väliseestlaste popmuusikast. Maailma eri paigus valminud lood on osa välismaisest, kodumaa-armastusest kantud eestikeelsest muusikaloomingust. Kogumiku panid kokku Vaiko Eplik ja Maarja Merivoo-Porro. Esitaja Tõnu Tender.
Plaat „Upa-upa ubinakõnõ. Latsilaulõ võro keelen”. Võru instituudi üllitatud võrumurdeliste lastelaulude sarja 3. plaadil on Mari Kalkuni, Tuulikki Bartosiki, Pastaca (Ramo Teder) ja Jan Rahmani uuslooming. Plaate on juba kümme aastat kingitud kõigile Lõuna-Eesti haiglas sündinud lastele ja nende vanematele, nendel olevad laulud on saanud tuntuks ja omaseks. Esitaja Lõuna-Eesti haigla (sünnitus- ja günekoloogiaosakond).
Raadio ja teater
Kuku raadio saade „Libauudised” (autor ja esitaja Rohke Debelakk). Humoorikad „Libauudised”, milles on mänguliselt ühendatud päevakajalised teemad ja eesti keele rikkus, on olnud raadioeetris alates 1994. aastast (1997.-st põhiliselt Kuku raadios). Saadetes mängitakse tähenduse mitmekihilisusega, segatakse keeleregistreid, luuakse pseudotermineid ning naeruvääristatakse keelelisi stampe ja kantseliiti. Esitaja Helle Metslang.
Kinoteatri lavastus „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine. Kuidas saada heaks õpetajaks?” (2015). Lavastuses kirjeldatakse eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppinud noormehe püüdlusi töötada omandatud erialal ning mitte sarnaneda vana kooli pedagoogidega. Lavastus seob ajakirjanduses, aruannetes ja uuringutes kerkinud elulised probleemid ning väärtustab eesti keele õpetamist ja õpetaja ametit. Tegijad Priit Kruus (juht), Henrik Kalmet, Diana Leesalu, Paavo Piik, Paul Piik. Esitaja Kadri Sõrmus.
JÜRI VALGE