AVALIK PÖÖRDUMINE
Huvitegevused noortest lähtuma!
Eestis paikneb ligikaudu 240 noortekeskust, milles on loodud noortele keskkond iseenda annete ja huvide avastamiseks. Esimesed noortekeskused alustasid tööd 15 aasta eest ning tolleaegsed külastajad on sirgunud juba täiskasvanuteks. Noortekeskustes tegutsevad noorsootöötajad ei ole pelgalt juhendajad, vaid ka usaldusisikud – toetajad-nõuandjad küsimustes, millega ei juleta või häbenetakse pöörduda vanemate või õpetajate poole.
Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsusele lähipäevil noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsiooni. Valitsuskabineti nõupidamisele edastatakse see ühes lühikokkuvõttega lähteülesandest, olulisematest asjaoludest ning lisatakse otsustamiseks vajalikud põhjendused ja ettepanekud.
Tulenevalt valitsusliidu programmi sõnastusest kasutatakse terminit „huvitegevus” nii huvihariduse kui ka huvitegevuse kohta. Noorsootööd ja huviharidust võiks sõnastada kui süsteemset ja juhendatud mitteformaalse õppimise kaudu noorele inimesele tema mitmekülgseks arenguks võimaluste loomist.
Eesti ANK peab oluliseks toetusmudeli elluviimisel luua noorele kodulähedane keskkond tema innustumiseks ja katsetamiseks, aidates ennast alles otsival noorel saada selgust teda huvitava osas. Huvitegevus võimaldab noort ette valmistada tööeluks, andes talle võimaluse ennast täiendada ja tegeleda süvitsi huviga, millest tulevikus võiks saada tema elukutse.
Eesti ANK peab tähtsaks luua noorte ümber süsteemi, mis lähtub vaid noortest ja nende vajadustest. See tähendaks paradigmaatilist muutust, sest harjumuspäraselt lähtutakse tegevuste pakkumisel pakkujate võimalustest.
Tänastele noortele heidetakse ette vähest huvi väljaspool arvutimaailma toimuva vastu. Eesti ANK kogemus näitab, et noortele tuleb anda vaid võimalus. https://www.facebook.com/media/set/?set=a.1056190634420135.1073741851.147948041911070&type=3
Rahanappus jätab valdava enamiku neist algatustest rahatoeta.
Noorte tegelikest huvidest lähtuvate toetuste pakkumine on kahtlemata kulukam, kuid loob lisaväärtust kvaliteedi näol.
Toetus peab toimima samadel alustel kõikjal Eestis ning olema samas piirkonnaülene, andes võimaluse koostööks. Tänase noortetöö kitsaskohtadena Eestis võib nimetada infopuudust, majanduslikke põhjuseid ja transporti. Eesti ANK leiab, et toetus ei tohi kohalikele omavalitsustele asendada senist süsteemi ega seetõttu väheneda.
ARVAMUSED
KERTU SAKS
Energia Avastuskeskuse juhataja:
Et LTT-ringe loodaks koolide, huvitegevuse keskuste või Energia Avastuskeskusegi juurde, on tarvis riigi tasandil huvitegevuse juhendajate väljaõpet ja raha. Ideaalne oleks, kui Tallinna ülikooli juures õpetataks seda ainet kursusena kõigile soovijatele. Ka õpetajatele pakuks sellise lisaoskuse omandamine huvi.
Huvitegevuse juhendamist peaks rahastama riik. Meie keskuse juurde sobiks LTT-teemade ringid hästi, sest kogu me maja sisu on sellele teemale pühendatud, kuid meil ei ole omatuludest võimalik pidevat ringitegevust rahastada. Ma ei arva ka, et seda peaksid täielikult rahastama lapsevanemad, sest LTT-huvi äratamine on pikas perspektiivis ju riigi huvi ning konkurentsivõime küsimus.
KRISTA ARU
riigikogu liige:
Kultuuriministeeriumis ette valmistatud kontseptsioon on sümpaatne: arvestab regionaalset eripära ja usaldab toetuse jagamise omavalitsustele, st neile, kes teavad ja tunnevad olusid kõige paremini.
Loodame, et see kõik nii ka realiseerub. Jagatav raha pole muidugi nii suur, kui valdkond vajab.
Huvitegevuse puhul arvestatakse ka seda, mis on oluline: et iga laps saaks osa vähemalt ühest huvitegevusest ning see tegevus oleks järjepidev ja süsteemne.
Probleemiks on juhendajate puudus. Õpetajale ei saa ju panna uut lisakoormust. Kuidas kaasata tegusaid lapsevanemaid huvitegevuse juhendamisse? Kas nad vajaksid mingitki algtaseme pedagoogilist väljaõpet?
Tuleks regulaarselt märgata ja tunnustada neid, kes on huvitegevust aastaid vedanud, aga mõelda ka sellele, kas ja kust on tulemas järelkasvu. Kas huvitegevus ei peaks algama regulaarsena juba alusharidusest?
Arvan, et LTT vajab erilist tähelepanu, sest uuringud osutavad, et nende ringide süstemaatiliseks tööks on kõige suurem puudus juhendajatest, materjalidest, tehnilisest ja tehnoloogilisest toest.
ENN ÖÖPIK
Mart Reiniku kooli direktor:
Raha üksi ei tee veel kõike. Takistuseks on inimressurss – juhendajad peavad olema oma ala entusiastid, kiiksuga inimesed. On keeruline teha ringi läbi õppeaasta nii, et oleks sama vaimustav kui algul. Mingist hetkest peab asi minema vaatemängust ja põnevast katsest tüütu järelduste tegemise ja arvutusteni ning siis kipub laste huvi kaduma.
LTT-valdkonda võiks toetada küll. Igapäevane elu nihkub üha enam tehnika valdkonda, elementaarne rumalus lokkab ühiskonnas, justkui oleks matemaatika-, keemia- ja füüsikatunnid vahele jäänud.