Tehke oma hotell ja viige messile
Kulinaarse teatrietenduse „Must ja valge” ettekandjadki olid mustvalged. Foto: Teko
Tänapäeva õppija ootab, et õpetaja oleks pigem juhendaja, nenditakse Tallinna teeninduskoolis.
Tavaliselt käib õppimine nii, et võetakse õpetaja taktikepi all mingi teema läbi, proovitakse õpitu põhjal asi praktikas järele ning alustatakse järgmise teemaga. Kuni kõik teemad on läbi ja diplom käes.
Kuid õppida võib ka teisiti. Näiteks võib omavahel seotud teemasid terviklikuks projektiks põimida ning anda projekti hoopis õpilaste endi hoolde. Tallinna teeninduskool (Teko) kasutab üha rohkem just seda varianti. Esiteks õpivad noored nii suurema huviga ja rohkem. Teiseks jõuab just sellisel viisil kõige tulemuslikumalt paljuräägitud pädevusteni.
Teko toitlustuse erialade juhtivõpetaja Anne Mäe räägib nelja õpiväljundiga peoteeninduse moodulist, mille realiseerimiseks lavastasid õpilased tervikliku kulinaarse teatrietenduse „Must ja valge”. Alustati menüü koostamisest ja kalkulatsioonidest. Otsustati, et etendusel pakutakse nelja rooga, sealhulgas valget kohafileed. Kuna tooraine hankimiseks oli vaja raha, siis hakati teatritükki reklaamima Facebookis ja teistes sotsiaalvõrgustikes. Seejärel mõeldi läbi ruumikujundus – laudadele pandi mustad ja valged linad. Järgnes serveerimine – osa mustvalgeid toite otsustati valmistada saalis klientide silma all, lastes teatraalsuse huvides mõnele toidule ka tuleleeki peale.
Kuna etenduse juhtmotiiv oli must ja valge, siis mingiti oma näod jaapanipäraselt valgeks ja klientidel paluti kohale tulla mustvalges riietuses.
Laual oli näha ainult musta, valget ja läbipaistvat. Foto: Teko
Anne Mäe märgib, et kulinaarse etenduse lõppedes tõusid külastajad püsti ja aplodeerisid. Õpilased kutsuti aplausiga tagasi. Selline tagasiside ei ole tavaline ei õppija ega isegi toitlustusettevõtte jaoks.
Üks „Musta ja valge” meeskonna õpilane ütles, et tundis end sel õhtul tõelise staarina. Praegu jookseb Teko sisetelevisioonis „Must ja valge” videofilmina ja see annab kulinaarse etenduse andnud noortele staaristaatust juurdegi.
Järgmisena kavandavad vene õppekeelega koka eriala õpilased moodulit kokku võtva hindamisena pidulikku lõunasööki lastekodulastele. Raha selleks hakkasid nad koguma juba jõululaadal esinedes. Anne Mäe selgitab, et raha planeerimine on samuti ühe olulise oskuse harjutamine.
Tehke oma hotell!
Majutuse erialade juhtivõpetaja Kristi Leinus toob analoogilise näite oma erialalt. Turismimajanduse aluste mooduli kokkuvõtvaks hindamiseks jagati teise kursuse õpilased sügisel rühmadesse ning kõik said ülesande töötada välja oma hotell ja viia messile. Kõik rühmad hakkasid uurima, kuhu ja missugust hotelli oleks Eestis juurde vaja. Vaadati üle kohad, mis hotelli rajamiseks sobiksid. Seejärel kaaluti, missugused hotellid hakkaksid uue hotelliga konkureerima ja kuidas konkurente arvesse võtta. Näiteks mitu tuba peaks uues hotellis olema, millist erilist lisateenust tasuks pakkuda jne. Koostati menüüd ja kalkulatsioonid, tehti oma hotellile eesti, inglise, vene ja soome keeles reklaammaterjal.
Projekti olid lõimitud ka üldainete õpetajad, näiteks võõrkeeletundides koostati oma hotellile menüüsid, reklaamtekste jms. Matemaatikas võeti läbi kalkuleerimise ja muud arvepidamise põhimõtted. Keemias vaadati üle puhastusvahendid ja sanitaarnõuded jne. Kui hotelli rajamise käigus selgus, et midagi vajalikku ei teata, uurisid õpilased selle välja. Lõpuks esitlesid kõik rühmad oma ideaalset hotelli messil, mis peeti kooli aatriumis.
Kristi Leinus märgib, et algul oli õpilasi pisut raske innustada, sest idee oli nende jaoks liiga uus ja projekt tundus olevat väga suur. Aga varsti hakati tegutsema suure innuga. Kristi Leinus tõdeb, et ise tegutsedes käisid õpilased välja palju rohkem ideid, kui tema õpetajana oleks jõudnud ette anda. Suure osa vajalikest teoreetilistest teadmistest, normidest jms leidsid õppijad ise üles, ilma et neile oleks olnud vaja loengut pidada. Nad õppisid palju iseseisvalt, kusjuures ei pidanud seda õppimiseks. Kui kätte jõudis mess, olid õpilased isegi imestunud, et oskasid seal vastata õpetajate kõigile küsimustele, ka soome ja inglise keeles. Neil oli enne messi olnud tunne, et oma hotelli väljatöötamine pole õppimine, kuid messil selgus, et see oli olnud just eriti tõhus õppimine. Mess oli ühtlasi hindamine – õpetajad jälgisid õpiväljundite saavutatust.
Tänapäeva õppija ootab, et ta saaks tegutseda võimalikult palju iseseisvalt ning õpetaja oleks pigem juhendaja, toonitab Kristi Leinus kokkuvõtteks.
Neli õppeperioodi
Teko õppedirektor Tiina Plukk märgib, et muutunud õppemahu arvestus ja terviklik moodulihindamine on toonud kaasa muutused kooli õppekorralduses. Tänavune õppeaasta on Tekos jagatud neljaks kümnenädalaseks perioodiks. Iga perioodi kümnes nädal on hindamisnädal, mille vältel toimuvad mooduli terviklikud kokkuvõtvad hindamised, praktikakaitsmised, järelevastamised, projektide esitlused ja kooli suurüritused.
Neli perioodi ja neli hindamisnädalat annavad õppetööle senisest kindlama rütmi ja pakuvad ka rohkem vaheldust kui kaks semestrit. Tiina Plukk märgib, et nelja perioodi puhul saavad õppijad sagedamini tagasisidet oma saavutuste kohta. Nad teavad ka ette nelja hindamisnädalat, millal saab vajakajäämisi järele vastata.
Kuid kõige olulisemaks peab Tiina Plukk uue süsteemi juures ikkagi seda, et õpetajad hindavad nüüd üheskoos iga moodulit kui tervikut. Õppija saab nii aru, et ta ei õpi kitsalt mingit teemat või ainet, vaid eriala. Ta tunnetab, et ei õpi keelt mitte keele enda pärast, vaid selleks, et tulevikus oma töös selles keeles vabalt suhelda. Just selliseid eesmärke aitavadki lõimitud moodulid, terviklik hindamine ja projektõpe saavutada, toonitab Tiina Plukk.
Hinded paremad
Metoodik Kristina Johannes ütleb, et juba Peeter Põld soovitas õppida praktilisest tegevusest ja kutsekoolide õppekava ootab noortelt samuti praktilisi oskusi, mitte ainult raamatutarkust. Johannes lisab, et esialgu oli nii õpilastele kui ka õpetajatele harjumatu, et õpetaja ei ole kõige keskpunkt ja eestvedaja. Kuid sellest võõristusest saadi ruttu üle, sest tänapäeva õpilased lausa ootavad iseseisvalt tegutsemise võimalusi: et õpetaja poleks enam see, kes klassi ees tarkusi pähe valab, vaid hoopis suunaja, juhendaja ja õpilaste abiline nende eesmärkide saavutamisel. Loomulikult peab juhendav õpetaja valdama väga hästi juhendamise metoodikat ning tal peab olema tõesti avar silmaring.
Peamine kasu, mida õpetamiselt juhendamisele üleminek annab, on tõdemus, et iseseisvamalt projekte ellu viies omandavad õpilased tavalisest rohkem nii teadmisi kui ka oskusi – hindamisnädalatelt on jäänud just selline mulje. Teiseks on projektid õpilastele ka lihtsalt huvitavad – puudumisi tuleb palju harvem ette.
Kahe perioodi kokkuvõtted näitavad, et õpitulemused on oluliselt paranenud ja õppijate väljalangus vähenenud. Kuid üldistustega Tekos siiski ei kiirustata ja tulemuste paranemist ainuüksi nelja õppeperioodi ja lõimitud moodulite arvele ei kirjutata. Pärast kahe viimase õppeperioodi lõppu analüüsitakse kogu aasta tulemusi ja siis võib juba midagi kindlamat väita.