Kogu põlvkonnale kõrgharidus?
Raivo Juurak
Me peaksime andma kõrghariduse kogu tänasele põlvkonnale. Selline spontaanne mõte tekkis pärast värske uuringu lugemist (http://www.tandfonline.com/). Nimelt selgub sealt, et kõrgharidusega vanemate lapsed on peaaegu alati madalama haridustasemega vanemate lastest edukamad. Seni oleme uskunud Benjamin Bloomi teooriat, et laste edukus sõltub täielikult sellest, kui hästi õpetaja neid õpetab. PISA head tulemused oleksid justkui meie õpetajate tubli töö vili. Eks nad ole ka! Kuid oma kaalukas osa on PISA edus sellelgi, et meil on suhteliselt palju kõrgharidusega lapsevanemaid.
Soome õpetaja Maarit Korhonen kirjutab oma raamatus „Ärka, kool!”, et ta on õpetanud nii vaesemate linnaosade koolides, kus õpivad peamiselt madalama haridustasemega vanemate lapsed, kui ka jõukamates linnaosades, kus õpivad peamiselt kõrgharidusega vanemate lapsed.
Korhonen märgib, et madalama haridustasemega vanemate lapsed on tagasihoidlikud, viisakad, õpivad ära, mida kästi, ei vaidle õpetajale vastu, ei esita nõudmisi. Alles pärast neljandat-viiendat klassi hakkab tekkima probleeme: puudumised, alkohol, narkootikumid jms. Nende õpilaste vanemad ei tule omal algatusel kooli, ei kipu õpetajat õpetama.
Seevastu kõrgharidusega vanemate lapsed küsivad õpetajalt pea iga ülesande puhul, miks nad peavad seda tegema, vaidlevad õpetajale tihti vastu. Õpetaja näeb, et lapsed on harjunud täiskasvanutega väitlema. Õpetaja näeb, et vanemad on viinud lapsi kõikvõimalikesse ringidesse, võtnud neile koduõpetaja, neid igal võimalikul viisil arendanud. Need vanemad kipuvad ka õpetajat ennast õpetama, selgitavad talle, kuidas nemad üht või teist teemat õpetaksid.
Kas siis kõrgharidusega vanemate lapsed pole just sellised, nagu elukestva õppe strateegia ideaalina ette maalib – julged, ettevõtlikud, leidlikud? Ja kas see siis ei tähenda, et meil võiks olla võimalikult palju kõrgharidusega lapsevanemaid?
Seni on meil kulutatud palju raha, et põhikoolis mahajääjaid teistele järele aidata. Aga kas ei peaks järele aitama pigem nende laste vanemaid ja neile kõrgharidust andma? Kas ei peaks raskuspunkti viima põhikoolist kõrgkooli? Praegu langeb ligi pool kõrgkooli astujatest enne kooli lõppu välja. Kui aga kõik lõpuni jõuaksid, kas ei oleks ka meie põhikoolil siis hoopis teine tase? Paneme õppejõud tööle!
Autori mõttekäigus on olemas reaalsed komponendid ja see petab ära, sest mõttekäik ise on vastupidine. Mitte vanemate harimine pole lapsi võimekamaks teinud, vaid sünnipäraselt võimekamail vanematel on ka võimekamad lapsed.