Edukat tehnoloogia-aastat!
Tea Varrak: „Inseneeria ja IT-valdkonna ekspertide n-ö tootmise toetamine ja valdkonna jätkuv populariseerimine peab olema riiklikult tähtis küsimus. See peaks kajastuma pikaajalistes strateegiates ja tegevusplaanides, õppekavades ning huvihariduses.” Foto: Olga Makina
Tuttav kinkis oma koolieelikust tütrele, kes meelsasti aega tahvelarvutis veedab, mikroskoobi. Mitu päeva ei saanud teda sellest eemale – tüdruk uuris, tegi katseid, tahtis üha rohkem näha ja proovida. Ühel hetkel tuli aga teadmiste lagi ette ja omal käel justkui ei osanud enam midagi proovida. Nii vahetus mikroskoop taas tahvelarvuti vastu.
Huvi tekib lastes teadagi kiirelt, paraku sellest ei piisa, et tulevikus tippspetsialistide üleküllust oodata, sest sama kiirelt, kui huvi tekib, võib see ka kaduda, kui seda piisavalt ei väeta. Samade väljakutsetega seisavad silmitsi ülikoolid, kes peavad tagama mitte ainult huvi sisseastumisel, vaid ka pädevate spetsialistide õpingute eduka lõpetamise.
Ent kõigest sellest on praeguseks juba lugematu arv kordi kirjutatud, selle teema üle on arutletud konverentsidel ja leheveergudel. Ka mina ise olen kirjutanud arvamusartikleid loodus- ja täppisteaduste (LTT) valdkonna populariseerimise ning huvi arendamise ja säilitamise olulisusest. Käesoleva jutu mõte ei ole aga taas kord rõhutada, mida me teame, et peaksime tegema, vaid avaldada tunnustust kõige selle eest, mida me üheskoos juba saavutanud oleme, ning jätkata selle tänuväärse tööga.
Hoida huvi LTT ja IT vastu
Tahan tänada kõiki õpetajaid, kes iga päev noorte teadmishuvi arendamise nimel vaeva näevad ja kelle jaoks tehnoloogia ei tähenda ammu vaid poiste tööõpetust, vaid on saanud õppetöö lahutamatuks ja loomulikuks osaks. Tunnustan huviringide juhendajaid, kes noorte teadmisi ja oskusi eri viisil proovile panevad. Samuti soovin esile tõsta kõiki lapsevanemaid, kes julgustavad mitte ainult oma poegi, vaid ka tütreid tegema tutvust eri valdkondadega ning eriti IT- ja LTT-valdkondadega. Üheskoos oleme juba ära teinud väga suure töö ja mul ei ole kahtlustki, et suudame korda saata veel rohkem.
Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory tehnoloogiakoolis oleme selgi õppeaastal panustamas koostöösse koolide, ettevõtete, saatkondade ja teiste organisatsioonidega, et saaksime Eesti õpilastele pakkuda mitmekesiseid, arendavaid ja nüüdisaegseid tegevusi. Peagi käivituvad nii uued kui ka noorte seas juba tuntust kogunud kursused, nende hulgas näiteks robootika, programmeerimine ja töötoad. Seda kõike selleks, et aidata omalt poolt tekitada ja hoida huvi LTT- ja IT-valdkondade vastu ning loota, et see huvi on piisav, et koolilõpetajatest potentsiaalsed inseneeriatudengid saaksid. Lisaks viime koolinoortele suunatud äriideede konkursil „Bright Minds” toimuvad koolitused järgmistesse maakondadesse, et julgustada sealseid noori ettevõtlusega tegelema ja oma ideid teostama.
Teeme seda kõike sooviga panustada noorte arengusse ning nende maailmavaate avardamisse, võimaldamaks neil juba enne ülikooliõpingute alustamist omandada väärtuslikke õppetunde. Päeva lõpuks tähendab see targemaid ja kogenumaid tudengeid ning lõpetajaid meie ülikoolile. Sarnaselt tegelevad järelkasvuga ka teised Eesti ülikoolid, Tartu ülikoolis tegutseb näiteks teaduskool ja Eesti maaülikoolis pereülikool, kus entusiastide eestvedamisel töötatakse noorte inspireerimise ning nende arengu toetamise nimel.
Särasilmsetes ning valdkonnateadlikes juhendajates ja õpetajates ning tehtavas koostöös peitub meie kui riigi tugevus, et aidata LTT-valdkonda edendada ning tagada piisavalt kõrgelt haritud inseneride olemasolu, et Eesti tulevikuteadust ja -innovatsiooni jätkusuutlikuna hoida. Kuklas peaks aga hoidma teadmist, et pikemas perspektiivis peame rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks riigina astuma järgmise sammu ja tegutsema teadlikumalt.
Riigi osa: mis saab pärast rahastusperioodi lõppu?
Välisinvestorite meelitamiseks või välisturgudele murdmiseks on meil hea põhi – tunnustatud e-riigina oodatakse meilt uusi uuenduslikke lahendusi. See, ehk siis inseneeria ja IT-valdkonna ekspertide n-ö tootmise toetamine ja valdkonna jätkuv populariseerimine peaks olema riiklikult tähtis küsimus. See peaks kajastuma pikaajalistes strateegiates ja tegevusplaanides, õppekavades ning huvihariduses.
Tunnustame riigi algatust avada rahastusmeede „Teeme+” ning täiendavalt toetada huvitegevust põhirõhuga just LTT-valdkondades. See on oluline samm. Samas peab ka seda sammu toetama jätkusuutlik strateegia – mis saab pärast rahastusperioodi lõppu? Tehnoloogia aegub ja on oht, et rahastuse lõppemisega lõpetavad ka väljatöötatud ringid oma tegevuse. Kuidas jõuda projektipõhisusest püsiva eesmärgistatud tegevuseni?
Arvan, et neile küsimustele üheseid ja õigeid lahendusi ei olegi. Peame näitama, et riigi toetatud tegevusel on tulemusi, ja nii tõestab see oma vajaduse ise ära: et väljatöötatud huvitegevuse või sündmuste vastu on huvi ning et soetatud tehnoloogilised vahendid leiavad kasutust. Et LTT-erialadele sisseastujate arv kasvab ja lõpetajate arv samamoodi, ning et kvalifitseeritud inseneridel on võimalik Eesti majandusse panustada, sest nad on tööturul enam kui nõutud.
Head sõbrad, õpetajad ja ringijuhendajad, lapsevanemad ning ka ettevõtjad! Kõlagu see pateetiliselt, ent tulevik on mitte ainult järelkasvu, vaid ka meie endi kätes. Head kooliaasta algust, head tehnoloogia-aastat!
Kuuenda klassi poiste silmad säravad, kui on Mektoryt külastanud.