Igaüks suudab endale ise auto ehitada

Septembris toimus Energia Avastuskeskuses mitu töötuba, kus õpiti mudelautosid ehitama.

Nimetati seda õpituba masina leiutamise töötoaks. Kõik oli väga lihtne. Auto raam lõigati välja papist, telgedeks võeti pikad tikud, mis kinnitati teibiga raami külge. Telgede otsi teritati pliiatsiteritajaga ja sinna otsa suruti plastikust rattad.

Ehitamise käigus korraldati kogu aeg ka võidusõite. Kui auto raamil olid rattad all, prooviti, kelle masin kõige kiiremini ja otsemini kaldpinnast alla sõidab. Ette oli antud minimaalne aeg, millega auto peab alla jõudma.

See ei läinud algul libedalt. Mõnel meeskonnal ja üksiküritajal keeras auto juba üleval vasakule, mõnel paremale, mõnel vajus väga aeglaselt allapoole. Kaldpinna juures seisis õpitoa korraldaja Ed Sobey, stopper käes, ­uurides igalt õpilaselt, miks tal auto viltu sõitis ja mida ta kavatseb teha. Õpilased lubasid kontrollida, kas teljed on täpselt rööbiti, kas teip pole liiga kõva jms. Kogu jutt käis mõistagi inglise keeles – keel oli selle asja juures kõige väiksem probleem. Nii tehti parandused ära ja kohe algas uus võidusõit, kuni kõik autod jõudsid kvalifikatsiooniajaga kaldpinnast alla.

Aga see oli alles algus. Järgmisena pandi autodele elektrimootorid peale ja jälle võisteldi, kelle auto sõidab kõige kiiremini ja täitsa otse. Kui see etapp oli läbi, pandi autodele akude asemel peale pisikesed päikesepaneelid ja võistlemine jätkus.

Jälgisin seda kõike õpitoas, kus tegutsesid Merivälja kooli ja toomkooli õpilased. Nemad olid kõigest täitsa vaimustuses. Kui auto ilusasti kaldpinnast alla vuhises, hüppasid nad suurest rõõmust kõik korraga õhku.

Ed Sobey õpitubades käis septembri jooksul õpilasi Kristiine gümnaasiumist, Merivälja koolist, Tallinna toomkoolist jm, aga osalesid ka Energia Avastuskeskuse giidid, kes hakkavad hiljem samasuguseid töötubasid korraldama oma külastajatele.

Masinaehituse töötoa läbiviija Ed Sobey ütleb kommentaariks, et eesti lapsed on entusiastlikud. Kõik tegutsevad, keegi niismaa ringi ei vahi. Eesti õpetajate rühmad on ehitanud autosid sama suure innuga kui õpilased. Ed Sobey on viinud lihtsate autode, rakettide, lennukite jms ehitamise õpitubasid läbi rohkem kui 20 riigis, peamiselt Aasias, viimasel ajal aga ka Euroopas ja Austraalias. Huvi on alati olnud suur.

Ed Sobey: „Mu vanaisa ütles mu isale ja mu isa ütles mulle ning mul oli varem ka endal kiusatus öelda, et noori teadus ja leiutamine ei huvita. See pole tõsi. Küsimus on hoopis selles, kuidas neid noortele välja pakkuda.

Füüsik ja okeanoloog Ed Sobey on kirjutanud loovast õppimisest mitu raamatut. Peale selle on ta olnud õppejõud Virginia ülikoolis ja juhtinud viit USA muuseumi, sealhulgas National Inventors Hall of Fame’i, Ameerika mittetulundusorganisatsiooni, mille eesmärk on toetada ja tunnustada leiutajaid.

Mis põhimõtetest lähtudes masinaid ehitati?

Energia Avastuskeskuse juhataja Kertu Saks märgib, et sel sügisel keskendub nende keskus leiutamisele ja sellepärast kutsutigi töötubasid tegema Ed Sobey, kes ise nimetab ennast loova õppimise globaalseks evangelistiks, sest ta on õpetanud paljudes maades ja rajanud palju mitteformaalseid hariduskeskusi. Tal on oma pedagoogilised põhimõtted, mis Energia Avastuskeskuse rahvale kohe meelde jäid. Need võib kokku võtta järgmiselt.

• Leiuta kiiresti. Siis jõuad teha palju vigu.

• Õpi vigadest. Kui teed poole tunni jooksul ühe vea, siis saad õppida selgeks ühe asja. Kui teed 60 viga, siis saad õppida väga palju. Suurimad teadlased eksisid sageli, enne kui jõudsid maailma muutvate avastusteni.

• Laena ideid. Teiste pealt võib maha vaadata. Teiste ideede ülevõtmine ja rakendus ongi innovatsioon. USA esimese teaduskeskuse rajaja Frank Oppenheimer on öelnud, et idee on hea siis, kui teised seda kopeerivad.

• Tunne rõõmu. Leiutamine on rõõmus tegevus.

• Ära sekku. Õpilane peab lahendused ise avastama, õpetaja ei tohi aidata.

Vaata Youtube’ist, mida Ed Sobey oma töötubades veel teeb.