Läti (Latvija) vapi lugu
Läti Vabariigi suur vapp.
Aastal 1180 saabus liivlaste Ükskülasse esimene Breemenist saadetud kristlik misjonär Meinhard, kes alustas siit kogu Liivimaa ristimist. Misjonitöö muutus edukaks alles kolmanda Liivimaa piiskopiks kuulutatud misjonäri Albertiga, kes tõi misjonikeskuse Ükskülast Riiga ja asutas 1201. aastal siin Riia linna. Järgmisel aastal loodi Liivimaal alaliselt kohalolev sõjaline ordu, Kristuse Sõjateenistuse Vennaskond. Kuna orduvendade väliseks tunnuseks oli punane käpprist ja selle all punane mõõk, hakati neid kutsuma mõõgavendadeks. Samasugune embleem ehtis ka ordumeistri mandorlakujulist pitsatit. 1237. aastal ühinesid leedulastelt hävitavalt lüüa saanud mõõgavennad Saksa orduga ning moodustasid Liivi orduharu. Liivi ordu ja orduriigi embleemiks sai Saksa ordu must rist valgel kilbil.
Läti alal moodustati orduriigi kõrvale veel Riia peapiiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Riia peapiiskopi stiftivapina esitati esmakordselt 14. sajandil punasel kilbil ristatud püha Peetruse võtmeid. Valdavalt liivlastega asustatud Kuramaa piiskopi stiftivappi kasutas esmakordselt piiskop Martinus Levita 1488. aastal ja sellel kujutati Kristuse lipuga Jumala Talle (Agnus Dei).
Vene-Liivimaa sõda
Sõja algperioodil 1561. aastal läksid endise orduriigi ja Riia peapiiskopkonna alad Inflantia (Üle-Väina) nime all Poolale ja sellest moodustati omaette asehalduskond. Esimeseks asehalduriks kinnitas kuningas Sigismund II August Jan Hieronim Chodkiewiczi. Kuna asehalduri suguvõsa vapiks oli Chodkiewicz, mille ühel punasel väljal kujutati hõbedast greifi, kuningas kinnitas 1566. aastal selle vapi alusel Inflantia (Liivimaa) asehalduri vapiks Gryfi: punasel kilbil hõbedast mõõka hoidev greif, kelle rinnale oli lisatud stiliseeritud krooniga kuninga monogramm SA. Pärast Rootsiga liitmist 1629. aastal Liivimaa hertsogkonna ja kubermangu vapina jätkuvalt kasutatud greifi rinnalt kuldne kroon eemaldati.
Kuramaa piiskopkonnast kujunes Poolast vasallsõltuvuses olev hertsogiriik. 1569. aastast oli hertsogi tiitlivapiks hõbedasel kilbil punane lõvi. Umbes samast ajast pärineval Semgali vapi sinisel kilbil kujutati hõbedast hirve. 17. sajandil paigutati mõlemad vapid nelitatud kilbile, kusjuures esimesel väljal pöörati lõvi heraldiliselt vasakule ja kolmandal tehti sama hirvega. Südakilbil oli esindatud Kettlerite hertsogisuguvõsa ajalooline vapp: hõbedasel kilbil must kaevukonks. 1737–1769 asendas seda Bührenite (Bironite) suguvõsa vapp: punasel kilbil kuldse võtmega pruunil puutüvel seisev must kaaren tammeoksaga nokas.
Vene ajal
18. sajandil esitati Liivimaa vappi vürsti tiitlivapina, kuna Liivimaa kubermangu vapina kasutati kubermangulinna Riia vappi: ristatud võtmete ja krooniga ehitud värav. Poola jagamise tulemusena liideti 1775. aastal Vene riigiga Latgale ja 1795. aastal seni Venemaast vasallsõltuvuses olnud Kuramaa. Nende liitmiste tulemusena jaotati lätlastega asustatud alad Liivimaa, Kuramaa ja Vitebski kubermangu vahel. 8. detsembril 1856 kinnitati Liivimaa kubermangu ametlikuks vapiks punane greifiga kilp, millel monogramm SA asendati tsaarikrooniga ehitud vene abreviatuuridega: ПВ ИВ (Петръ Велікій, Императоръ Всероссійскій). Samas Liivimaa rüütelkonna kasutatud hertsogkonna vapil säilis endine SA monogramm. Vitebski kubermangu vapil kujutati Leedu ratsanikku, vytis’t, Kuramaa kubermangu tunnuseks jäi endise hertsogiriigi lõvi ja hirvega nelitatud kilp.
Medal „Visu zemju latvieši, atgriežaties dzimtenē!” (Kõigi maade lätlased, tulge tagasi kodumaale!), 1920, peal iseseisva Läti esialgne embleem.
Läti Vabariik
Läti vabadussõja tulemusena säilitas Läti Vabariik iseseisvuse. Kui riigis hakati tegelema riigisümboolikaga, rõhutas professor Rihards Zariņš, et selle loomisel lähtutaks Läti ajaloolistest vappidest. 1921 toimunud vapivõistluse tulemusena valiti riigivapiks Rihards Zariņši ja Vilis Krūmiņši kavand, mille T-kujuliselt kolmeks jaotatud vapikilbi ülemisel sinisel väljal kujutati Läti küttide kokardilt ja vabariigi algselt embleemilt pärinevat kuldset päikest. Kilbi alumise osa lõhustatud välja hõbedasel taustal esitati Kuramaa (Kurzeme) punane lõvi ja punasel väljal Liivimaa (Vidzeme) hõbedane greif. Lõvi ja greifi kujutati ka kilbihoidjatena. Professor B. Dzenise soovitusel täiendati vappi veel kolmest kuldsest tähest „krooniga”. Kilp ja kilbihoidjad toetusid omakorda rahvusvärvides lindiga seotud tammeokstele. Tamm on lätlaste püha puu, mille okstest valmistatud pärgi kantakse jaaniööl, līgo’l. Valitsusasutuste tunnuseks jäi lihtne tähtedest „krooniga” väike vapp. Riigivapid kinnitati 16. juunil 1921.
Läti Sotsialistliku Nõukogude Vabariigi (1918–1920) embleem. „Visu zemju proletārieši, savienojieties!” (Kõigi maade proletaarlased, ühinege!).
Pärast Läti annekteerimist Nõukogude Liidu poolt kinnitas Läti NSV erakorraline rahvaseim 25. augustil 1940 uue põhiseaduse selles esitatud vapikirjeldusega. Viimase põhjal kujundas Läti kunstide akadeemia professor Artūrs Apinis Läti NSV-le „riigivapi”, mille keskset välja hõlmas valgete õnarlaintega sinine Balti meri. Mere kohal kuldsetes päikesekiirtes hõljusid kuldne sirp, vasar ning täht. Kuldsetest viljapeadest pärga koos hoidval punasel lindil esitati läti- ja venekeelne kommunistide kreedo: „VISU ZEMJU PROLETĀRIEŠI, SAVIENOJIETIES!” („Kõigi maade proletaarlased, ühinege!”). All lindil oli liiduvabariigi nimi: LATVIJAS PSR. Alles 1977. aastal ühtlustati Läti NSV vappi selle tippu ehtiva kuldse tähe muutmisega punaseks.
Nõukogude vapi kasutamine lõpetati 1990. aastal koos Läti Vabariigi nime taastamisega. 15. veebruaril 1990 kinnitati ametlikult ennesõjaaegse riigivapi nüüdisajastatud etalonkujutised. Lisaks suurele ja väikesele vapile võeti kasutusele tammepärjaga keskmine vapp. Kui Läti Vabariik sai 21. augustil 1991 reaalselt iseseisvaks, muutusid kirjeldatud vapid taas riigi rahvusvaheliselt tunnustatud sümboliteks.
Kolm kuldset tähte
Läti Vabadus, kõnekeeles Milda, kolm kuldset tähte pea kohal. Sümboliseerivad need kolme Läti maad: Kuramaad, Vidzemet, Latgalet.
Saksa okupatsiooni lõppemisega 18. novembril 1918 kuulutati välja iseseisev Läti Vabariik. Riigi esialgseks tunnuseks võeti professor B. Dzenise kujundatud embleem: ümmarguse sõõri punasest valge triibuga kaaralusest (lipust) tõusval leegitsevate kiirtega päikesel punane „L” ja kolm kuldset viieharulist tähte. Päike sümboliseeris vabadust ja Lätimaa tulevikku, tähed viitasid Kuramaa, Liivimaa ja Vitebski kubermangule. Kirjeldatud embleemi motiiv oli esindatud ka Läti sõjaväelaste kokardil ning seda kujutati ka esimestel Läti postmarkidel.
Esmakordselt kasutasid lätlased revolutsiooni sümbolina viieharulist tähte 1905. aastal. Punane täht ehtis punavalgepunast rahvuslippu. Esimese maailmasõja ajal 1915. aastal loodud Läti küttide kokarditel kujutati aga läti rahvalauludes sageli esinevat päikest ja haakristi. Päikese 17 kiirt viitasid lätlastega asustatud maakondadele. 1917. aasta revolutsiooni ajal ehtis päike Jānis Lapiņši kujundatud ja Marianna Lapiņa kokku õmmeldud Läti rahvuslippu.
Samal ajal moodustasid Läti alale jäänud põrandaalused kommunistid Läti Nõukogude valitsuse. 17. detsembril teatas see nõukogude võimu kehtestamisest Lätis. Nõukogude Vene tunnustas Läti Nõukogude Vabariigi iseseisvust ja toetas seda sõjaliselt. LNV embleemiks võeti 1905. aasta revolutsiooni meenutamiseks punane täht selle südamikus ristuvate talurahvast sümboliseeriva vikati ja töölisklassi tähistava vasaraga. Viisnurkne täht paiknes omakorda suurel hammasrattal. Läti punaste küttide kokardilt laenati punane viisnurkne täht peagi Nõukogude Vene Punaarmee tunnuseks.