Annely Köster: „Kunstiõpetusse peab natuke salapära alles jääma”

Lisaks materjalitunnetusele ja -õpetusele peab Annely Köster kunsti õpetamise juures väga oluliseks pidevat seostamist nii kunstiajalooga kui ka kaasaegse kunsti väljal toimuvaga. Fotod: Raivo Juurak

Kella neljast algavad Sally Stuudios tunnid, parajasti on vaikne hetk. Kuna töötatakse ka laupäeviti ja pühapäeviti, on esmaspäeval päeva algus hiline. Oleme ühes suurtest ateljeedest. Seinal on suur raamitud dogi pilt. „Siin on meie stuudo direktor Sally, kellest praeguseks on saanud tore koer-Pegasus, kes kusagil üleval koos teiste Pegasustega meid juhib ja juhendab,” tutvustab stuudio juhataja Annely Köster.

Sally sündis 1991. aasta 30. märtsil, tuli samal suvel Annely perre elama ning hakkas temaga tolleaegse vabariikliku turismiklubi ehk matkaklubi ehk praeguse Hopneri maja kunstiringis kaasas käima. Kuna laste kunstiringis oli selline vahva ja sõbralik päntajalg, siis loomulikult ei rääkinud lapsed mõne aja pärast enam matkamaja kunstiringist ja ka mitte Annely Köstri kunstiringist, vaid arutasid, kas homme ka Sally juurde joonistama tullakse. Kui augustis Eesti taasiseseisvus ja riiki tabas ettevõtlikkustuhin, mille käigus asusid kõik usinasti aktsiaseltse ja kooperatiive asutama, tundis Annely, et nüüd on aeg kunstiringist oma stuudio teha, ning nime polnud vaja kaugelt otsida.

Sally – koer-Pegasus

Annely Köster: „Oleme õnnelikud, et Sally oli meiega üksteist aastat, mis on dogi kohta uhke iga, ning osales kõrge eani kõigil meie üritustel ja käis tundides päriselt, mitte ainult paraadportreena.

Ta andis meile hästi palju väärtustest, millest praegugi lähtume. Esiteks: midagi ei ole vaja teha sellepärast, et nii on aegade algusest tehtud või et nii nõutakse. Kõik peab olema sisuliselt põhjendatud. Oled sa näinud mõnda koera, kes teeks midagi sellepärast, et nii on kombeks? Ei, selleks peab ikka eluline vajadus olema. Nii on üks meie kolmest põhiväärtusest sisukus.

Teine põhiväärtus on hoolivus – nii suhetes kui ka keskkonna ja looduse vastu. Esimestel aastatel tõime põhiväärtusena välja keskkonnasõbralikkuse, aga ühel hetkel taipasime, et see on üks ja sama hoolivus, mida rakendad nii inimeste vahel kui ka looduskeskkonna suhtes. Suur arvestamine loomade ja loodusega tuli muidugi mõista Sallyga kaasa. Stuudiol on palju üritusi looduses, need algasid Sallyga matkamistest ja jõulupidudest metsas koos grillimise ja kõige muu toredaga.

Kolmas põhiväärtus, millest kogu aeg lähtunud oleme ja mis on kooli, eriti kunstikooli puhul möödapääsmatu, on loovus. Ehk avatus. Pole olemas probleeme, vaid põnevad olukorrad, mis inspireerivad leidma sisukaid, hoolivaid lahendusi.”

Sally foto tehti väikeses fotoateljees 1992. aasta talvel. Fotole tekkis hiljem tore lisandus, voolitud saba, et sellele saaks pai teha. Sally saba silitamine toob päris kindlasti õnne, usub Annely Köster.

Kui kevadel saabub aeg lõpudiplomid kätte anda, siis toimub pidulik tseremoonia, surutakse kätt ja pildistatakse ikka Sally pildi ees.

Suured aknad ja läbipaistvus

Liigume väiksemate õpilaste avarate akendega ruumidesse, kus aeg-ajalt toimuvad ka kunstikooli seminarid. Annely Köster nendib, et juba eelmises stuudios olid kõikides väikeste klassides suured aknad. Seda mõttega, et kui sügisel uued õpilased tulevad, siis oleks neil turvaline – vanem õde-vend või emme-issi oleks nägemisulatuses. Hiljem on see ka hea. Avatud aknad ja läbipaistvus mitte ainult ideoloogilises, vaid ka otseses tähenduses loob kooliperele ühtsema tunde. Keegi ei sulgu oma nurka.

Annely Köster: „Varem võtsime vastu juba kolmeaastasi, aga sellest aastast alates viiendast eluaastast. Väiksemate tunnid lõpetasime ajutiselt, sest esiteks on meil stuudios juba mitu aastat beebibuum, teiseks on kolme-nelja-aastaste laste käeline tegevus ka lasteaedades heal tasemel. Leidub kõikvõimalikke rändkaupmehe moodi kunstiõpetajaid, kes käivad lasteaiast lasteaeda. Lapsevanemal on kindlasti mugavam, kui ta ei pea nii pisikesi lapsi kuskile mujale viima. Nii et keskendume vanuserühmadele, kellega saab pikemalt ja mõtestatumalt kunstiõpet teha. Kolme-neljaste puhul on see rohkem kunsti ja värvide seltsis olemine.”

Trepikoja seintel on huvitav galerii: stuudio olulised sündmused ja projektid alates aastast 1991 ning sallykaid mõjutanud märgilised teosed ja sündmused kunstiloost.

Annely Köster: „Siit seinalt saab meist hea ajaloolise ülevaate. Mõnda aega oli meil ateljee kunstihoones, nüüd on tore kunstihoonele haridusprogramme teha, seal ringiga tagasi olla. 2016. aastast teeme Tallinna kunstihoonele kõiki publikuprogramme: lasteaialastele, õpilastele, täiskasvanute tuure ja avatud töötube. See on vahva koostöö. Kunstihoone on jälle õpetajad üles leidnud, mille üle mul on hea meel. Tahaks õpetajaid sinna veelgi rohkem kutsuda.”

Jõuame galeriisse, kus on väljas Sally Stuudio õpilaste tööd Kaido Ole Tallinna kunstihoones olnud näituse ainetel.

Annely Köster: „See oli inspireeriv elamus. Õpetaja pilguga vaadates on Ole äärmiselt hea kunstnik, kelle näitusele õpilastega minna. Esiteks suudab ta maalida väga abstraktseid asju väga realistlikult ehk paneb need kaks kokku. Teiseks on tal väga loovad teosed ja kolmandaks on ta akrüülimaali tehnikas võrratu meister, kelle tööde pealt õpilastega järge ajades saab palju tehnilisi töövõtteid ja nippe, mida hiljem katsetada. Olen mõelnud, et Ole võiks teha oma maaliõpiku.”

Maagiline laboratoorium

Teises suuremas ateljees asub üks suur salapärane värvikapp, mis õpilastes palju huvi äratab.

Annely Köster: „Pean tohutult oluliseks, et kui õpime kunstitehnikaid, olgu akvarell, akrüül, õlimaal või guašš oma mitmekesisuses ja töövõtetes, valmistaksid õpilased ka ise kõiki värve algosakestest. Kui oled ise värvi valmis teinud, tekib sul palju vahetum kontakt tehnikaga. Saad aru, miks mingi värvitoon käitub üht- või teistmoodi – et see on seotud pigmentide iseloomuomadustega. Miks õlivärviga saab teha midagi, mida akrüüliga ei saa, ja vastupidi. Ehk et lapsed saavad käed värviseks ka selles mõttes, kuidas värve segada ja millised ained retsepti käivad. Mida võib kokata tunde järgi ja milliste värvide puhul tuleb kindlasti retseptiraamat võtta.”

Kapp näeb välja, nagu kuuluks apteekrile või alkeemikule: totsikud-potsikud, pintslid ja spaatlikesed. Isegi pealuu.

Annely Köster: „Aastatega on kogunenud igasuguseid toredaid materjale. Usun, et igal kunstiõpetajal on oma KAPP läbiva suurtähega. Selline kapp inspireerib ning aitab ka motivatsiooni üleval hoida. Minu meelest on hästi tähtis tegevuse käigus avastada, miks mingid asjad on nii, nagu on, mitte et õpetaja ütleb, et nii on.

Meie kapis on kummiaraabiku terakesed, mesilasvaha ja kõikvõimalikud pigmendid ja vahendid selleks, et saaksid aru, kuidas harilik pliiats alguse sai ning miks mõni harilik pliiats on hea ja mõni mitte, miks mõni teeb kõva ja mõni pehmet jälge.

See on maagiline laboratoorium, sest kas ka kunst ise pole mõnevõrra maagiline ja sõnadega mitte lahti seletatav. Samavõrra peaks maagiline komponent ka kunstiõpetusse alles jääma. Kunstiõpetus ei tohi muutuda väga täpselt seatud sihiga, väga täpselt fookuses ja kõikvõimalike väga hästi mõõdetavate õpiväljunditega kaetud õppeprotsessiks. (Naerab.) Sinna peab ka natuke maagiat ja salapära jääma.

Lisaks materjalitunnetusele ja -õpetusele pean kunsti õpetamise juures väga oluliseks pidevat seostamist nii kunstiajalooga kui ka kaasaegse kunsti väljal toimuvaga. Keegi ei kujuta ette, et lastele õpetataks kirjandust ainult nende tekstide näol, mis nad ise kirjutavad. Tihti võib kunstiõpetuses aga nii minna. Väga oluline on elav ja pidev kontakt muuseumites ja galeriides oleva kunstiga.”

Sally Stuudio

• Sally Stuudio (asutatud 1991) on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille missioon on aidata kaasa tähelepaneliku ja hooliva ühiskonna loomisele, panustades kunstihariduse võimele muuta maailma.
• Sally Stuudio on arvamusliider ja ekspert kaasaegse kunsti ja huvihariduse lõimimise küsimuses.
• Sally Stuudio kunstikoolis õpitakse joonistamist, maalimist, värvusõpetust ja kompositsiooni tasakaalus installatsiooni-, tegevus- ja fotokunsti ning teiste nüüdisaegsete kunstinähtustega.