Minu klass on nakatunud VEPA-sse

19. mai 2017 Annika Tõnurist Sillaotsa kooli 1. klassi õpetaja - Kommenteeri artiklit

Sillaotsa kooli õpetaja Annika Tõnurist kasutab oma tundides VEPA metoodikat. Fotod: Sillaotsa kool

 

Tere hommikust, VEPA-lapsed!” – „Tere hommikust, VEPA-õpetaja!” Sellise rõõmsa tervitusega algab meie VEPA-päev. VEPA tuli minu ja mu õpilaste ellu kuus kuud tagasi, ootamatult ja läbi õnneliku juhuse. Kuidas meie klassil VEPA metoodikaga läinud on?

Esimesel kuul tegime tasapisi tutvust VEPA-vidinatega: harjusime suupilliga, katsetasime SOBIB-/EI-SOBI-kaarte; jälgisin, kuidas mõjub lastele võistlus taimeriga. Esmakordselt tunni alguses suupilli välja võttes olin pisut ärevil: kuidas lapsed reageerivad? Mängisin ja tõstsin kaks sõrme üles. Ja lapsed, kõigi uudishimulik pilk minul, tõstsid samuti kaks sõrme.

Mulle tuli rõõmsa üllatusena, et suupill, käemärgid ja taimer kohe toimisid. Iga tundi alustamegi suupillimänguga. Siis asume käemärkide juurde – kord tõstame üles kaks sõrme, siis hoopis pöidlad, vahel kombineerime. Lõbus! Lapsed naeravad, püüavad õpetajat imiteerida – nõnda ongi tund suurema vaevata rõõmsalt alanud.  Taimerit tahavad kõik võita ning kui ei võidagi, pole katki midagi, õpetaja või pinginaaber lohutavad ja järgmine kord on edu kindlustatud.

Arvukaartidega töötades piisab mul vaid alustada: „Võtame sahtlist arvukaardid ja vaatame, kas täna saate taimerist jagu!”, kui juba esimeste sõnade juures on enamikul, eriti poistel, kaardid lauale laotatud ja kaks sõrme püsti – valmis!

Käemärkide abil on väga lihtne taibata, millise hääletugevusega parasjagu rääkida sobib. Käemärke saab kasutada õppekäigul, sööklas, vahetunnis.  Piisab, kui näidata märki „null häält” – väike lobasuu sulgub ning sõrmed näitavad sama märki.

Lapsed võtsid oma visiooni – mida tahame klassis rohkem ja mida vähem näha, kuulda, teha ning tunda – loomist täie tõsidusega. Läbiv joon, mida kõige rohkem soovitakse, on sõbralikkus ja rahu, ei soovita müra ja löömist. Aeg-ajalt arutame meeskondades kogu visiooni uuesti läbi – mis on õpilaste jaoks parajasti kõige olulisem. Mulle väga meeldis VEPA õpetajakoolitusel saadud idee kirjutada visioon lipikutele ja kleepida plakatile nagu aknakesed, mida saab sulgeda ja avada vastavalt tundele, kuidas eesmärkide täitmine edeneb. Rakendan seda 2. klassis kindlasti.

Ei tee enam kurja nägu

Tasapisi, aga järjekindlalt võtsime koos lastega VEPA omaks. VEPA ei ole meiega üksnes konkreetse mängu ajal, vaid on saanud meie elustiiliks. Märkan suuri muudatusi ennekõike endas. Ma ei tee enam lastele kurja krimpsus nägu, ei vehi ähvardavalt sõrmega, ei pea mitu minutit monoloogi halvasti käituvale poisile. Piisab, kui kiidan lapsi, kes hoolega töötasid, enne tunni algust asjad välja võtsid, olid sõbralikud. Loetelu tegevustest, mille eest kiita, on lõputu. Kõik lapsed vajavad tunnustust. Ja kui siis see „pipraterake” saab kiita, kuna võttis koos teistega kiiresti õpiku õigest kohast lahti, pole kurjustada vajagi.

Esimestel kuudel ma veel kuigi hästi ei adunud, kuidas VEPA meeskondi moodustada, mängu ajal spleeme lugeda, kogu meetod toimima panna. Praeguseks olen enda jaoks kõik põhjalikult läbi analüüsinud, oma klassi tarbeks kohandanud ning ka suurim probleem – spleemide lugemine – läheb mõtestatumalt. Suureks abiks on mulle olnud mentor Minni, kes iga külastuse järel on leidnud rohkelt toetavaid-tunnustavaid sõnu ning häid nõuandeid. Lapsed ootavad mentorit ning lubadus, et ta külastab meid ka 2. klassis, tegi neid väga rõõmsaks.

VEPA mäng kestab meil tavaliselt 10–15 minutit. Kõigepealt seletan lahti tegevuse, mida mängu ajal teeme, ütlen mängu kestuse ja seadistan taimeri, räägime läbi 5–7 VEPA-t ja spleemi, mida just nende tegevuste ajal tahame rohkem või vähem, ja sõnade „Mäng algab nüüd!” järel mängin suupilli ning vajutan taimeri käima. Püüan mängu ajal vähemalt korra SOBIB-/EI-SOBI-kaarti näidata (lapse nägu läheb särama, kui tema juures seisatan ja kaardi rohelist poolt näitan). Ikka juhtub, et mõni laps spleemib, kuid suur rõõm on näha, kuidas ta ennast siis kokku võtab, et oma meeskonnale rohkem spleeme mitte tuua.  Kui mäng läbi, puhun taas suupilli ja on aeg lõbutseda.

Minu parim hetk VEPA mängu järel on olnud see, kui poiss, kes sügistalvel mängu jooksul ikka korra või kaks spleemis, ütles: „Ma unustasin ära, et meil on VEPA mäng”, saamata ühtegi spleemi.

Nädalale paneb punkti meie VEPA-tund. Igal reedel teeme kokkuvõtte, kuidas eelmisel nädalal püstitatud eesmärgid täitusid; uurime, kui palju kogusime VEPA-punkte. Määrame uued kaptenid, loosime meeskonnad, kes tegutsevad koos kogu järgmise nädala. Meeskonnad istuvad kokku ja pakuvad 2–3 eesmärki, mida püüame uuel nädalal rohkem/vähem näha, kuulda, teha ja tunda. Meeskond nimetab lisaks kaptenile „tegutseja”, „treeneri” ning „meeldetuletaja”. Rollid on käigus alles viimased poolteist kuud ning pole veel päris omaseks saanud, kuid loodan, et 2. klassis suudan rollide osatähtsust suurendada.

VEPA metoodika sisaldab palju elemente. Lastele need meeldivad ja samm-sammult on VEPA saanud meie klassi elu lahutamatuks osaks. Meil on aga veel mitmeid uusi võtteid, millega järgmisel aastal tutvumist jätkata.

VEPA on muutnud minu ja mu õpilaste elu. Lapsed ütlesid arenguvestlusel, et meil on palju rahulikum, sõbralikum ja lõbusam klass, kui oli sügisel. Lapsevanemad noogutasid kinnitavalt päid.

Enda suureks rõõmuks olen VEPA-ga nakatanud ka teised meie kooli klassiõpetajad ning juba järgmisel õppeaastal astuvad nemadki klassi ette VEPA-õpetajatena.

Kus sa olid, VEPA, minu eelmised 23 õpetaja-aastat? Aitäh, et sa nüüd olemas oled!

 


VEPA („VEEL PAREMAKS”)

  • VEPA on kogum meetoditest, kus kasutatakse kokkulepitud neutraalset vastust negatiivsele käitumisele, mis vähendab õpilaste sildistamist. Soovimatu käitumisviis, tegelemine kõrvaliste asjadega – need on spleemid. Spleem ei ole alati halb käitumine, vaid antud hetkel teatud ülesande kontekstis kohatu käitumine.
  • VEPA käitumisoskuste mäng (PAX Good Behaviour Game) on tõenduspõhine ennetusprogramm, mille eesmärk on luua õppimisele suunatud õhkkond ja tunnustada õpilaste positiivset käitumist. See aitab õpilastel arendada tõhusaid koostöö- ja eneseregulatsiooniga seotud oskuseid, parandab akadeemilisi tulemusi ja aitab vähendada riskikäitumist.
  • Eestis viib programmi ellu Tervise Arengu Instituut, algklassiõpetajad on oodatud liituma.

Minni Aia, mentor


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!