Kasvulava Hiiumaa Eelarvamusfestivalil

Margit Timakov

Kui satud 10. juunil Hiiumaale, tule Suursadamasse, kuula ja mõtle kaasa ning avalda arvamust. Kui mõni allpool märgitud teema sind kõnetab, tule päevaks Hiiumaale ja räägi kaasa.

Eelarvamusfestival koondab häid näiteid ja lahendusi ning proovib leida vastuseid nii kohalikele kui ka kogu Eesti kooli muredele.

Hariduse teemad on koondatud Kasvulavale ning kõik kolm arutelu aitavad arutleda kasvamise teemadel ühest või teisest vaatenurgast.

Kas Hiiu lapsest kasvab õnnelik pensionär?

Praegusel ajal ootame õpilastelt juba põhikoolis kindlatele huvialadele keskendumist, ootame, et nad juba varakult endale eriala valiksid. Kas see kasvatab ühiskonda tulevikus tippspetsialisti või kitsa silmaringiga kodaniku? Kas on õigem liikuda võimalikult laia valiku suunas, et laps saaks oma arengu ja loovuse arendamiseks kogeda elu eri tahke?

Halvasti käituv noor saab diagnoosi: kodus on teda halvasti kasvatatud. Tõsi on aga, et suure osa päevast õpib noor mitte ainult oma vanematelt, vaid kogeb elu ka õpetajate käe all. Kui kodu on andnud lapse arenguks hea vundamendi, on oluline seda standardit kõrgel hoida ja veelgi tõsta. Kas õpetajate roll on seejuures toetada kodu ja analüüsida ka oma käitumist?

Teadlik noor teab, kust ta tuleb ning kes ta on. Kas liigume õiges suunas, kui püüame kasvatada oma noortest teadlikke hiidlasi, kes oskavad hinnata meie kultuurilistes ja regionaalsetes eripärades nõrkuste asemel tugevusi? Mis on see, mis aitab hiidlasi eristada ning tooks Hiiumaale rohkem inimesi elama ning õppima?

Kristi Vinter: „Hiiumaa eelarvamusfestivalil osalemise kutse võtsin rõõmuga vastu, sest eelkõige intrigeeris mind vestlusringi teemapüstitus. Me vaatame praegu liiga vähe õpetajat, kooli ja hariduse väljakutseid pikal ajateljel ja proaktiivse pilguga. Kasvamise alal diskuteerimine ja diskuteerijad peavad silme ees hoidma aastakümnete pikkust ajaühikut, mida on praeguse kiire arengu valguses keeruline isegi ette kujutada. Seda põnevamaks kujuneb arutelu ning väärtuslikumaks joonistuvad mõtted tänaste haridusuuenduste taustal. Ootan huviga!”

Õpilane ja õpetaja − kes keda kasvatab?

Kas igaüks sobib kooli, õpetajaks? Kas igasse kooli Hiiumaal jätkub häid õpetajaid igas aines? Kuidas toetada huvitavat koolielu ja arengut toetavat koolikultuuri? Kuivõrd on kogukond kaasatud kooli tegemisse ja arengusse?

Räägime õpilaste ja õpetajate omadustest ning rollidest, koolipere omavahelistest suhetest ja õppimisest ning õpetamisest laiemalt.

Kas Eestimaa koolid on julgelt omanäolised? Kas midagi seda toetab või vastupidi, hoopis takistab? Arutelu eesmärk on jagada ning koguda häid ideid ja lahendusi probleemkohtadele, ühendada „vastandeid” (linn ja maa, suur ja väike, noor ja vana, traditsioon ja innovatsioon jne) ning julgustada nii Hiiumaa kui ka teistes Eesti koolides „rätsepalõiget” ehk omanäolist kooli väga erinevate lahendustega.

Oleme tihtipeale kinni stampmõtlemises ja piirame sellega oma mõtte- ja vaatevälja. Samas ei julge ega oska me alati rõhutada neid häid läbi aegade toiminud võtete tagamaid ja põhjuseid, mistõttu tegevus ja tulemus (ka koolis) jääb mõnikord juhuslikuks. Kuidas saab üldse mõelda, et õpilane võib ka õpetajat kasvatada? Kas õpetaja võib astuda õpilase jälgedes? Millises olukorras?

Mil moel saavad ja peavad õpetaja ning õpilane omavahel läbi saama? Kas peab siiski jääma mingi distants? Millisel määral on õppimine ja õpetamine ajas muutuvad ja muutunud ning muutumatud tegurid? Kuivõrd suudab ja saab kool toetada eri moel õppimist? Kellest see oleneb?

Kuidas kasvatada porgandit?

Me ei saa vaadata kutseõppes tänasesse päeva, vaid peame mõtlema tulevikule. Hiiumaa ametikooli fookus aiandus (ja porgand) – toidu kasvatamise oskus −, eelkõige linnades, on juba paarikümne aasta pärast kogukondade, ühiskondade ja planeedi ellujäämisoskus ja elukvaliteedi tagaja. Sellest räägib panelist Liis Pihl.

„See on meie kooli aianduse visioon ja aluspõhi sellele, kuidas meie oma koolis aiandust arendama hakkame,” räägib Pihl. „Loomulikult õpetame traditsioonilisi asju ikka edasi, aga me ei piirdu sellega. HTM-ilt küsime, kuidas selliseid visioone ellu saab viia? Kas saab üldse? Mis tugi ja mis takistused on? Kas riigil selleks raha on ja on see sihipärane?”

Kuidas hiidlased porgandikasvatamise õppimisse suhtuvad? Noorte seas ei ole aiandus populaarne eriala (palju käsitsi tööd, hooajaline, füüsiliselt raske). Kuidas ja miks peaks see muutuma, kui globaalne kriis neid ja nende laste elusid puudutab? Kes tuleb õpetama, et vanad teadmised ja oskused ei kaoks? Kes õpib porgandit kasvatama ja kolib New Yorki katuseaedu rajama? Kes majutab ja toidab Londonist ja Kopenhagenist tulnud linnaaednikuks õppijaid, kui nad Hiiumaal sessil on?

Parim valik on loomulikult oma vastuste ja täiendavate küsimustega kohale tulla. Hiiumaal Eelarvamusfestivali Kasvulaval toimunut kajastame edaspidi ka Õpetajate Lehes.

TEEMAD

10. juunil Suursadamas Hiiumaal.

Kasvulava juhib Märt Treier.

• 12−13.30 Kas Hiiu lapsest kasvab õnnelik pensionär?
  Valeri Gramakovski, Kristi Vinter, Ingel-Ann Liibert.

• 14−15.30 Õpetaja ja õpilane − kes keda kasvatab?
  Õpetajad Margit Kagadze (Hiiumaa gümnaasium) ja Margit Timakov (Eesti õpetajate liit, Tallinna ühisgümnaasium) ning õpilased Karl Aleksander Kivimägi (Tallinna ühisgümnaasium) ja Gregory Martin Linder (Hiiumaa gümnaasium).

• 16−17.30 Kuidas kasvatada porgandit?
  Helen Põllo (HTM-i kutsehariduse osakonna juhataja), Piret Hion (Hiiumaa ametikooli õppedirektor), Tanel Oppi (SA Innove hariduse agentuuri juhataja), Liis Pihl (MTÜ Rabarber ja linnaarhitekt), Hebe-Kai Kann (Hiiumaa ametikooli vilistlane ja ettevõtja).