Avatult riigieksamite hindamisest
Enne emakeele riigieksamit Valga gümnaasiumi aulas. Foto: Arvo Meeks / Scanpix
Viimase paarikümne aasta jooksul on Eestis välja kujunenud riigieksamite toimiv ja usaldusväärne hindamisprotsess. Hindaja tööd teeb lai ring eksperte ja hindamine on usaldusväärne.
2017/2018. õppeaasta on täies hoos. Eksamite infosüsteemis (EIS) on kuni järgmise aasta 20. jaanuarini kõikidele tulevastele eksaminandidele avatud riigieksamitele registreerimine.
Riigieksamite peamine sihtrühm on gümnasistid, sest eksamite sooritamine annab neile kinnituse gümnaasiumi lõpetamise kohta ning võimaluse eksamitulemustega kandideerida ja õpinguid jätkata järgmisel haridustasemel. Riigieksamite eesmärk on hinnata, kas eksaminand on omandanud gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud ja õppekavas kirjeldatud üld- ja valdkonnapädevused, läbivad teemad ning kohustuslike kursuste õpitulemused.
Enamikusse kõrgkoolidesse kandideerimise eeldus on sooritatud riigieksamid ja seetõttu on lisaks gümnasistidele riigieksamitele oodatud ka need kutsekooliõpilased ja varem keskhariduse omandanud, kes soovivad õpinguid jätkata kõrgkoolis.
Varem keskhariduse omandanutele on oluline teada, et riigieksamid on koostatud lähtuvalt gümnaasiumi õppekavast ja nende edukaks sooritamiseks on vaja end gümnaasiumis õpetatavaga hästi kurssi viia.
Kui näiteks eesti keele tasemeeksamid on koostatud täiskasvanutele selleks, et hinnata nende keeleoskuse taset (nt Eesti kodakondsuse saamiseks), siis riigieksamid on loodud eelkõige gümnaasiumi lõpetamiseks ning seetõttu on nende funktsioon ja ülesehitus midagi muud.
Mõni nädal tagasi leidis meedias kajastust ühe matemaatika riigieksami töö hindamisega seotu. Teemakajastus tugines ühe varem ja mujal riigis õppinud inimese juhtumile. Eksaminand esitas pärast eksamitulemuste avalikustamist vaide, tema eksamitöö läks ülevaatamisele ja selle punkte tõsteti. Praegu ongi hea võimalus selgitada riigieksami hindamisega seotud asjaolusid ning avada riigieksamite hindamisprotsessi sisu ja korraldust.
Kuidas toimub hindamisprotsess?
Riigieksamit hindavad haridus- ja teadusministri käskkirjaga kinnitatud hindajad, kes iga päev töötavad õpetajatena kümnetes Eesti koolides ja/või õppejõududena kõrgkoolides. Eksamitöid hinnatakse hindamisjuhendite põhjal. Hindamisprotsess ainete lõikes on erinev.
Näiteks eesti keele riigieksami lugemisosa hinnatakse üks kord. Hindamisjuhendis tuuakse iga ülesande puhul välja nii võimalike vastuste loetelu kui ka täpsed hindamiskriteeriumid, millest hindajad peavad punktide andmisel lähtuma. Lugemisosa hindamisjuhendit täiendatakse ja täpsustatakse vajadusel pärast hindamise standardimist. Lugemisosa hindamisel arvestatakse vastuste täpsust ja põhjalikkust, oskust kasutada alustekste ning vastuste loogilisust ja arusaadavust. Kuigi sellisel viisil hindamise puhul ei saa välistada subjektiivsust, aitavad täpsed hindamiskriteeriumid muuta lugemisosa hindamise objektiivsemaks. Eesti keele riigieksami kirjutamisosa (kirjandit) hindavad kaks teineteisest sõltumatut hindajat. Kirjandis hinnatakse eri aspekte: sisu, õigekeelsust, sõnastust ja ülesehitust. Hindamise alus on hindamisskaala, millest hindajatel tuleb lähtuda. Hoolimata sellest, et hindamisskaalas on kriteeriumid täpselt sõnastatud, peetakse kirjandi hindamist subjektiivseks. Kui kahe hindaja tulemuste erinevus on suurem kui 30%, läheb kirjand kolmandale hinnata. Pärast kolmandat hindamist kujuneb lõpptulemuseks kahe lähema tulemuse keskmine. Kõikide riigieksamite hindamine on anonüümne, st riiklik hindaja ei tea hinnatava nime ega õppeasutust. SA Innove on korraldanud igal aastal eesti keele riigieksami hindajatele koolitusi, et tagada eksami kvaliteetne hindamine.
Matemaatika riigieksami puhul on ainesisu väga mahukas ja töös on ülesanded, mis annavad võimaluse kontrollida eksaminandi matemaatikaoskusi ja -teadmisi ning seda mõtlemise eri tasanditel. Matemaatika eksamitööd hinnatakse tsentraalselt.
Kõik matemaatika eksamitöö hindajad on jaotatud ülesandepõhiselt rühmadesse, st iga hindaja hindab kogu hindamisprotsessi jooksul vaid ühe ülesande lahendusi, mis omakorda tähendab seda, et igat eksamitööd hindab vähemalt 20 inimest. Iga eksamitööd hinnatakse vähemalt kaks korda.
Hindamisjuhendis on tavaliselt 1–2 võimalikku (tüüpilisemat) lahendust, aga alati leidub eksaminande, kellel on teistsugune lähenemine jms. Iga ülesanne kontrollib küll eksaminandi teatud oskuste ja teadmiste olemasolu, aga ka muud olulist, nagu üld- ja valdkonnapädevused.
Hindamisjuhend ei ole hindajate tööd piirav, vaid toetav dokument. Kui töörühmal tekib hindamisel küsimusi, arutatakse neid töörühmas. Vajalikud (muudatus)otsused teeb iga töörühm ise, need fikseeritakse ning erijuhtumid kirjeldab töörühma juht ka hindamisaruandes.
Mida rohkem aega on eksaminandil gümnaasiumi lõpetamisest möödas, seda suurem on tõenäosus, et kas uuesti või esmakordselt praegustel alustel matemaatika riigieksamit sooritades võib esineda mõni erisus. Kõneainet pakkunud matemaatika eksaminandi eksamitöös olid mitme ülesande lahendused just sellised, kus hindajad võisid näha vastuolu hindamisjuhendiga (st ka vastuolu ainekavaga) või jäi selgituste puudumise tõttu lahendusest oluline osa neile lihtsalt arusaamatuks. Lisaks kasutas eksaminand lahendustes sellist sümboolikat ja sõnastust, mille teadmist ja kasutamisoskust meie matemaatika ainekava ei nõua ja mida koolimatemaatikas ei kasutata (või kasutatakse vähe).
See kõik võiski olla põhjus, miks eksamitulemus jäi esialgu oodatust madalamaks. Kindlasti mõjutas tulemust ka see, et eksaminand kasutas lahendustes (ilmselt) kõrgemas matemaatikas omandatud teadmisi (mida gümnaasiumilõpetajal ei ole) ja olenevalt sellest, kuidas olukorda tõlgendada, võis hindajate otsus olla selles olukorras ka õigustatud. Lisaks jäid lahendustele mitmes kohas selgitused (mis on lahenduse oluline osa) lisamata, mis muutis hindajate otsuse punkte jaotades veelgi keerulisemaks.
Tõsi on, et mujal riigis õppinud ja/või aastaid tagasi õpingud lõpetanud eksaminandid on kasvav suundumus. Nende riikide kogemusel, kus selline olukord juba tavapärane, ei saa olla alati ja kõigile universaalseid hindamiskriteeriume. Meil tuleb selliste olukordadega aina rohkem arvestada. Ka eksaminandid ise saavad probleemide vältimisele palju kaasa aidata, nt olles oma vastustes ja lahendustes võimalikult selgitavad. Nii võib hindajatele esmapilgul valena tunduv lahendus just selgituste kaudu saada hoopis teise vaate.
Inglise keele riigieksami suulist osa hinnatakse koolides vastava hindamisskaala alusel. Suulise osa intervjuusid on õigus hinnata õpetajatel, kes on osalenud sellesisulisel koolitusseminaril ning kinnitatud hindajateks haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Eksami kuulamis- ja lugemisosas on kaht viisi hinnatavaid ülesandeid: valikvastustega ülesannete puhul sisestatakse vastused arvutisse ja arvuti hindab vastused õigeks või valeks; avatud vastustega ülesannete puhul kontrollivad vastuseid kinnitatud hindajad, keda on selleks koolitatud. Kirjutamisosa hindajad läbivad samuti igal hindamisperioodil põhjaliku koolituse ning peavad enne hindama asumist sooritama hindamistesti. Kõiki kirjutamisosa töid hindab kaks hindajat. Kui kahe hindaja punktide erinevus on suurem kui viis punkti, läheb töö kolmandale hinnata.
Eesti keele teise keelena riigieksami hindamine sarnaneb inglise keele hindamispõhimõtetega. Mõningad erisused on tingitud sellest, et eesti keele teise keelena riigieksam on ühitatud eesti keele tasemeeksamiga. Eksami kirjaliku ja suulise osa hindaja on vajaliku kvalifikatsiooniga aineõpetaja, kes on hindajaks kinnitatud haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Nii suulise kui ka kirjaliku osa hindaja on läbinud nõutud hindamis- ja standardimiskoolitused. Eksami suulist osa hinnatakse koolides ja eksaminandi vastust hindab kaks hindajat: kooli- ja välishindaja. Hindamisel lähtutakse eksameid ettevalmistava komisjoni koostatud hindamisskaalast. Eksami kirjaliku osa retseptiivsed osaoskused on arvutihinnatavad, välja arvatud avatud vastusega ülesanded, mida hindab hindaja standardiseeritud hindamisjuhendi järgi. Eksami kirjutamisosa ühte tööd hindab kaks hindajat. Ka kirjutamisosa hindamisel lähtutakse vastavast hindamisskaalast. Kirjutamisosa hinnatakse kolmandat korda juhul, kui kahe hindaja punktide vahe on suurem kui neli.
Vaided on eksamiprotsessi loomulik osa
Kui eksaminand saab teada oma eksamitulemuse ja see erineb oodatust, peab ta kindlasti alustama sellest, et tutvub EIS-is oma eksamitöö tulemustega ülesannete või osaoskuste lõikes. Kui see ei anna piisavat tagasisidet ja informatsiooni, on tal võimalus tulla Innovesse oma eksamitööga tutvuma. Samuti on võimalik saada eksamitöös tehtud vigade, hindamise jms kohta ainespetsialistilt täpsemaid selgitusi.
Vältimaks teiste hindajate mõjutamist, on otsustatud, et eesti keele ja võõrkeelte eksamitöödesse ei märgita neis esinenud vigu, mis hindajad fikseerivad eraldi. Tööga tutvuma tulles on eksaminandi peamine soov mõista, mis tingis just sellise eksamitulemuse. Kui see jääb arusaamatuks, siis ongi oluline küsida selgitusi ainespetsialistilt või tulemusega mitte nõustudes esitada vaie. Lähiajal muutub eksamitöödega tutvumise ja eksamitöödest koopiate tegemise kord ning loodetavasti saavad eksaminandid õige pea oma eksamitööga tutvuda ja sellest koopiat teha ka SA Innovesse kohale tulemata.
Eksamitulemuste vaidlustamise võimalus ongi selleks, et sõltumatud eksperdid töö üle vaataksid juhul, kui tulemusega ei olda rahul. Selleks tuleb kas EIS-is või haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel täita avaldus ning esitada see viie tööpäeva jooksul pärast eksamitulemuste avalikustamist ministeeriumile. Ministeerium viib erapooletuid eksperte kaasates läbi vaideprotsessi, mille käigus vaadatakse üle kogu eksamitöö, st hinnatakse nii eksaminandi teadmisi ja oskusi kui ka hindajate töö kvaliteeti (selle vastavust hindamisjuhendile). Vaided on kõikide riigieksamite lahutamatu ja täiesti loomulik osa, mille tulemusel eksamitöö hinnet võidakse tõsta, langetada või jätta see samaks.
Nende 21 aasta jooksul, mil riigieksameid on korraldatud, on olnud ka mõned vaided, mille tulemusena on eksamitulemust muudetud kümne või enama punkti võrra. Sellisel juhul on olnud mõni viga (nt tehniline viga andmete sisestamisel, summeeriti punkte valesti jms) või siis on tekkinud analoogne olukord, mida meedias hiljuti kajastati. Üldjuhul on aga muutus eksamitulemustes väga väike, keskmiselt üks kuni kaks punkti. Samuti on aastate lõikes vaiete arv vähenenud ja kui vaadata statistilisi andmeid, moodustab see eksaminandide üldarvust väga väikese osa.
Vaideprotsessi võimalikkuse kaudu on veelgi rohkem tagatud, et lõplikud eksamitulemused on adekvaatsed ning kogu riigieksamite süsteem toimib.
Kokkuvõtteks
Viimase paarikümne aasta jooksul, millal riigieksameid on Eestis korraldatud, on välja kujunenud toimiv ja usaldusväärne hindamisprotsess, mille eesmärk on mõõta gümnaasiumi riikliku õppekava raames omandatut, ja selle protsessi anonüümsus peab muuhulgas tagama tulemuste objektiivsuse. Hindaja tööd teeb laiapõhjaline ring eksperte, kes teevad oma igapäevatööd kõikjal koolides üle Eesti. Seega saab hindamisprotsessi pidada usaldusväärseks, milles muuhulgas arvestatakse võimalike erisustega, ja vaideprotsessi võimalikkus aitab sellele igati kaasa.
Hindajate töö on vastutusrikas ning nad peavad saama oma tööd rahulikult teha lühikese ja pingelise aja jooksul – kõik ju soovivad, et tulemused kiiresti teatavaks saaksid. Hindamisjuhendis ei ole ega saa olla kõiki võimalikke lahenduskäike. Neid lihtsalt ei ole võimalik ennustada. Riigieksamite puhul hinnatakse eelkõige oodatavaid õpitulemusi ja oskusi või ka nende puudumist.
Tähtis on, et riigieksamid täidaksid neile püstitatud eesmärki – anda eksaminandidele tagasisidet koolis omandatu kohta – ja toetaksid nende järgnevate valikute elluviimist oma haridustee jätkamisel.