Mis on algaval õppeaastal fookuses

Tallinnas Lotte lasteaias toimunud pressikonverentsil esitasid ajakirjanikud minister Mailis Repsile kõige rohkem küsimusi põhikooli lõpueksamite kaotamise ja gümnaasiumi valikeksami taastamise kohta. Foto: Raivo Juurak

Kooliaasta alguse pressikonverentsil Tallinna Lotte lasteaias nentis minister Mailis Reps, et algaval õppeaastal on tähelepanu all eelkõige alusharidus, digiõpikud ja õpetajaameti väärtustamine. 

Lotte lasteaias toimus kooliaasta alguse pressikonverents sellepärast, et algaval õppeaastal võtab HTM erilise tähelepanu alla alushariduse, märkis minister Mailis Reps. Põhjus on lihtne – alusharidus on meie hariduse vundament. On väga oluline, et kõik ühiskonnas sellest aru saaksid. Praegu jääb 6–7 protsenti lastest lasteaiast kõrvale. Mis on selle põhjused, kuidas saaksime olukorda parandada? Kavas on arutada kohalike omavalitsustega ja laiema üldsusega läbi, kuidas muuta alusharidus kõigile lastele kättesaadavaks. Kas alusharidus peaks olema kõigile või osaliselt tasuta? Loomulikult on tähtis ka lasteaia töö sisu – lasteaia õppekava. Kogu lasteasutuste seaduse uuendamine on selle aasta fookuses. „Igale lapsele soovi korral tasuta lasteaiakoht – see on meie suur eesmärk,“ ütles Mailis Reps. Teine suur eesmärk on lasteaiaõpetajate palgad sama haridustaseme juures kooliõpetajate palkadega võrdsustada.

Lasteaia õppekeel

Oluline teema on lasteaia õppekeel. Juba suvel algas diskussioon selle üle, kuidas oleks kõige parem tagada hea eesti keele oskus kõigile Eestis elavatele noortele. Seni on fookuses olnud eesti keele õpe gümnaasiumis. Sellest õppeaastast astub HTM aga jõulisi samme, et eesti keelt emakeelena mitterääkivad lapsed suudaksid lasteaia lõpuks eesti keeles suhelda. Selleks peab igas vene õppekeelega lasteaiarühmas, kus pole keelekümblust ega muud intensiivset eesti keele õpet, töötama vähemalt üks professionaalne õpetaja, kes räägib lastega pidevalt eesti keeles. Mailis Reps tõdes, et sellise olukorrani jõudmine eeldab suurt metoodilist tööd ning väga palju nii lapsevanemate kui ka õpetajate nõustamist.

Mailis Reps osutas analüüsidele, mille järgi julgeb puhtalt vene õppekeelega lasteaiarühma laste vanematest ainult kaks protsenti panna oma lapse eesti õppekeelega kooli või keelekümblusprogrammi. Kui vene laps on olnud lasteaias keelekümblus- või eesti rühmas, on lapsevanematel valikuvariante oluliselt rohkem ning eesti kooli või keelekümblusprogrammi läheb iga neljas vene kodukeelega laps.

Digipööre

Mailis Reps ütles, et paberõpikud ja töövihikud ei kao kuhugi ja lapsevanemad saavad selgi sügisel neile koos oma lastega pabereid ümber panna. Lisaks paberõpikutele on alates algavast õppeaastast koolides aga ka digitaalsed õpikud ja töövihikud. Õppeaasta alguses valmivad matemaatika, loodus- ja sotsiaalainete ning kunstivaldkondade riikliku õppekava kursuse digitaalsed õppematerjalid. Õppeaasta jooksul saavad valmis ujumise algõpetuse digiõppematerjalid ning e-testid nii igapäevaseks õppetööks kui ka riiklike tasemetööde tegemiseks.

Septembri jooksul on kõik digitaalsed õppematerjalid suure tõenäosusega olemas, hange on kinnitatud, ütles Mailis Reps. Siis hakatakse koos lapsevanemate, haridustöötajate, ministeeriumi inimestega pingutama selle nimel, et koolid, õpetajad, lapsevanemad, kogukonnad saaksid sellest kõige parema tulemuse. Mailis Reps: „See võib tähendada et koolikott on kergem. See võib tähendada hoopis uusi lahendusi koolides. Aga see võib tähendada ka seda, et mitte midagi ei muutu, ehkki paljud inimesed on kulutanud väga palju töötunde, et jõuda parima lahenduseni.“

Digiõppematerjale saab kasutada nii koolis kui ka kodus, vastavalt sellele, kuidas kool õppe korraldab. Minister Reps toonitas, et digiõpikud ei ole paberõpikute koopiad, vaid laiendavad ja süvendavad õppeainete käsitust. Eriti ootab ta loodusainete digiõpikuid, sest senised paberõpikud on olnud kohati üsna keeruliselt sõnastatud. Kui nüüd saab lahendada üheskoos põnevamaid ülesandeid, pakub see huvi ehk neilegi õpilastele, kes on seni õppimise õhinast kõrvale jäänud.

Digiõppematerjalide hange on kuulutatud välja kaheks aastaks. Koostöös kirjastustega täiendatakse materjale pidevalt. Kahe aasta lõpus vaadatakse, kuidas on seda kõike koolides rakendatud.

Riigigümnaasiumid

Uued riigigümnaasiumid avatakse pidulikult Raplas ja hiljem Viimsis. Paides uut maja alles ehitatakse, aga sealne riigigümnaasium avab uksed Järvamaa kutsehariduskeskuse ruumides. Esimene Harjumaa riigigümnaasium, Viimsi gümnaasium, alustab tööd täiesti uues koolihoones. Töö jätkub jõuliselt Kohtla-Järvel, samme riigigümnaasiumi suunas on astutud Kuressaares ja Rakveres. Mailis Reps: „Kohalike omavalitsuste huvi riigigümnaasiumide vastu on suur, telefonid on üsna punased. Tallinn on jäänud pikka aega riigigümnaasiumide debatist veidi kõrvale, kuid nüüd soovib Tallinngi riigigümnaasiume rajada: vähemalt kaht, võimalik aga, et ka kolme.“ Kokku tegutseb Eestis uuel õppeaastal juba 15 riigigümnaasiumi.

Pressikonverentsil küsiti ministrilt, mis saab Kohtla-Järve ja teiste riigigümnaasiumide õppekeeleks.

Mailis Reps vastas, et seaduse järgi tuleb sealgi õppida vähemalt 60 protsenti eesti keeles. Näiteks Jõhvi riigigümnaasiumis õpitaksegi suuremat osa õppeainetest eesti keeles. Esimesel õppeaastal on Jõhvi vene noored õppinud siiski vaid pooli õppeaineid eesti keeles, kuid teisel-kolmandal õpivad nad eesti keeles juba ka põhiaineid.

Narvas on eesti keeles õppimist muidugi keerulisem korraldada kui Jõhvis, kus osa vene lapsi õpib algusest peale ainult eesti keeles ja teisi aidatakse põhiainetes vene keeles järele. Narva on suur väljakutse, sest sealsete põhikoolilõpetajate eesti keele tase on äärmiselt ebaühtlane. Seal on vaja koos mõelda, kuidas taset ühtlustada. Narvas on koole, kus õpilaste oskused on üle riigi keskmise, aga on ka nõrku koole. Väga erinev tase torkab silma näiteks kutsekoolides, kus põhikoolilõpetanud kokku saavad. Kutsekoolis aidatakse noori kõigepealt üldhariduses järele ja alles siis saab hakata eriala õppima.

Põhikooli lõpueksam

Lõpueksamite teema on palju kirgi kütnud, ütles minister Reps. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusi on HTM partneritega põhjalikult arutanud ja üheskoos on jõutud otsuseni, et põhikooli lõpul riigieksameid senisel kujul enam ei tule. Lõplikult otsustab selle aga riigikogu. Samas on HTM koos oma sotsiaalsete partneritega seisukohal, et välishindamine peab jääma, riik saab endiselt tagasisidet tasemetööde, uurimuste ja küsitluste kaudu. Mailis Reps märkis, et koolidega on vaieldud selle üle, kas küsitlusi jms peab nii palju olema, kuid tagasisidestatud teadmisi koguda on väga oluline.

Põhikooli lõpetamise tingimused määratakse ka edaspidi riiklikus õppekavas, kuid õigus ja pädevus otsustada, kas õpilane on õppekava läbinud, põhihariduse omandanud ja lõpetamise tingimused täitnud, on koolil.

Pressikonverentsil küsiti, mis on argumendid põhikooli lõpueksamite kaotamise poolt. Minister Reps vastas: „Me oleme vähemalt kümme aastat astunud mitmel tasandil jõulisi samme, et iga õppija saaks õppida vastavalt oma võimetele. Täna on meil väga palju lapsi, kes õpivad juba individuaalse õppekava järgi, õpitakse lihtsustatud õppekava järgi, õpitakse tasemerühmades. Ja siis tuleb kõigile ühesugune eksam või test. Me püüame liikuda testimispõhise hariduse juurest kaugemale. Praegu on põhikooli lõpueksamitel iga neljas õpilane teinud riikliku lõpueksami asemel koolieksami.

Teine põhjendus on, et gümnaasiumid teevad oma vastuvõtueksamid juba enne põhikoolide lõpueksameid ära. Seega gümnaasium põhikooli lõpueksameid sellisel kujul ei vaja. Pigem teeme tasemetöid ja vaatame, mis infot sealt saame. Põhikooli lõpetamise tingimusena riiklikke lõpueksameid praegusel kujul vaja ei ole.“

Mis saab siis, kui riigikogu jätab põhikooli lõpueksamid alles, küsiti pressikonverentsil. Mailis Reps vastas, et täpsem ongi öelda, et HTM teeb ettepaneku põhikooli lõpueksamid kaotada, sest lõpliku otsuse teeb tõesti riigikogu.

Gümnaasiumi valikeksam

Praegu on valikud kindlalt piiritletud kolme riigieksamiga: eesti keel, matemaatika, võõrkeel. Seda varianti ei ole koolides kõige paremini vastu võetud, soovitakse õpilastele rohkem valikuvõimalusi pakkuda. Suurem valik riigieksameid toetab õpilaste süvenemist oma huvidele vastavatesse ainetesse ja muudab lihtsamaks edasimineku kõrg- või kutsekooli.

Teiseks on HTM-il plaanis luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus rahvusvaheline inglise keele eksam C1-tasemel tasuta. Juba praegu on võimalik sooritada rahvusvaheline eksam saksa, soome ja prantsuse keeles. Samas inglise keele riigieksam, mida tehakse kõige enam, on jäänud rahvusvahelistumisest kõrvale.

Hanget inglise keele rahvusvahelise eksami saamiseks valmistatakse ette. Hange on rahvusvaheline, sest sellise eksami pakkujaid on maailmas mitmeid. Testid on ka väga kulukad, õpilane peaks maksma paarsada eurot eksami eest. Kuid noorte huvi selle vastu on suur. Lisaks noortele on rahvusvahelisest inglise keele eksamist huvitatud tööandjad. Mõnel töökohal on inglise keele oskus mitte ainult vajadus, vaid töökoha saamise eeldus.

Saalist küsiti, miks võõrkeeli vanade meetoditega õpetatakse. Minister Reps vastas, et uuendusi on tõesti vaja. Näiteks soomlased muutsid seadust: nüüd peavad lapsed õppima esimest võõrkeelt juba esimesest klassist. Kas Eestis kasutatakse vanu või nüüdisaegseid metoodikaid, see sõltub minister Repsi hinnangul suurel määral õpetajast, sest tänapäeva metoodilised materjalid on kergesti kättesaadavad nii eesti kui ka võõrkeeles. Välissaatkonnad pakuvad õpetajatele häid tänapäevaseid metoodikaid, meil on keelekallakuga koolid ja koolitusi on samuti palju. Kokkuvõtteks ütles minister, et Eesti koolilõpetajate võõrkeeleoskus on Euroopa Liidu keskmise taustal siiski pigem hea.

Koolivõrk

Riigi pikaajaline eesmärk koolivõrgu arendamisel on, et lapsed saaksid võimalikult kaua õppida kodulähedases koolis. HTM töötab koos kohalike omavalitsustega kuueklassiliste koolide võrgu tugevdamise nimel. Sel aastal on kohalikel omavalitsustel võimalik saada põhikoolivõrgu korrastamiseks riigilt toetust üle 100 miljoni euro, lisaks 9,5 miljonit haridusliku erivajadusega õpilaste kaasamiseks kodule lähimas koolis. KOV-id saavad toetust, et kohandada õpperuume erivajadustega laste õppimiseks, osta neile abi- ja õppevahendeid, koolitajad soovivad õppematerjale kohandada jne.

Minister Reps nentis, et hariduslike erivajadustega laste vanemad valivad oma lapsele pigem tavakooli kui erikooli ja riik võimaldab seda. Riik on lubanud, et erivajadustega laste koolid jäävad samuti alles, sest lisaks tavakoolis õppivatele HEV-lastele on väga raske puudega lapsi, kellele on jätkuvalt vaja eraldi koole. HTM eraldab 20 miljoni eurot nende eriliste koolide rajamiseks, uuendamiseks, ja täiendamiseks. Enamik neist koolidest on maakonnakeskustes. Pärnus on sellist kooli vaja põhjalikult uuendada, mõnes teises maakonnakeskuses näiteks lift ehitada jne. Ka Harjumaal ja Tallinnas pole väga raske puudega laste koolid veel soovitud tasemel.

Palk

Õpetajaamet on ka algaval õppeaastal HTM-i fookuses. Esimest korda on õpetajaamet jõudnud riikliku tunnustamise tasemele – 14. oktoobril antakse Estonia kontserdimajas aasta õpetaja galal pedagoogidele üle riiklikud hariduspreemiad: üheksa aastapreemiat ning üks elutööpreemia.

Mailis Reps: „Kõrvalt vaadatuna ei pruugigi see tunduda nii põnev, kuid haridus on esimene, kus on jõutud lisaks kultuurile ja spordile riigi tasandil tunnustamiseni. Neid valdkondi, kus kadedalt kõrvalt vaadatakse, on veel päris mitmeid. Meil on väga hea meel, et saame anda õpetajatele, lasteaiaõpetajatele, tugisikutele, huvihariduse õpetajatele esimest korda välja riiklikud preemiad ja ühele õpetajale ka riikliku elutöö preemia.“

Jätkub õpetajate palgatõus. Miinimumpalk tõuseb vähemalt 1250 euroni, mis toob 2019. aastaks kaasa keskmise palga tõusu vähemalt 1500 euroni. Jätkub õpetajaameti mainekampaania.

Kutseharidus

Eelmisel aastal hakkas HTM koos partneritega ette valmistama uut kutsehariduse rahastamise mudelit, eelnõu tasemel on see juba paigas. Samm-sammult jõutakse olukorrani, et kutseõppeasutusel on rohkem õigust ise otsustada, et nad saaksid teha oma piirkonna ettevõtetega paremini koostööd ja kasutada senisest paindlikumaid õppevorme. Üks eesmärk on ka kutseõppeasutuste tihedam koostöö gümnaasiumide ja täiskasvanute gümnaasiumidega. HTM-i inimesed on käinud Soomes vaatamas, kuidas sealsed kutseõppeasutused teiste koolidega koostööd teevad. Nähtu on Eestiski elevust tekitanud, märkis minister Reps, lisades, et on hea, kui ka Eestis tekivad piirkondlikud hariduskeskused. Selliste keskuste puhul ei ole fookuses kool, vaid õppija. Ei ole enam nii, et iga kool kutsub noori just oma erialasid õppima, vaid koolid otsivad üheskoos noorele parimaid lahendusi. See on väga oluline muutus, toonitas Reps.

Koolitustellimuse asemel hakatakse koole rahastama riigieelarvest tegevustoetusega, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastamiseks. Baasrahastamine tagab stabiilsuse, sest kooli eelarve ei sõltu edaspidi pelgalt õpilaste arvu muutustest. Tulemusrahastamisega motiveeritakse koole oma ülesandeid edukalt täitma.

Kõrgharidus

Tänavu suvel läbisid kõrgharidusseaduse eelnõu ja ülikoolide seaduste eelnõud kooskõlastusringi ja esitatakse sügisel riigikogule. Mailis Reps toonitas, et see on olnud pikk protsess. Lisaks kõrgharidusseadustikule esitatakse riigikogule nelja ülikooli seadused. Tallinna ülikool, muusika- ja teatriakadeemia, kunstiakadeemia ja maaülikool on oma seadused koostöös ministeeriumiga välja töötanud. Siin on väga palju muudatusi.

Saalist küsiti, kas riigikogu on valmis ka vahetult enne valimisi veebruaris seadusi vastu võtma. Minister Reps vastas, et mõnikord on riigikogu olnud selleks võimeline, lisades, et kultuurikomisjon on küll selleks valmis ja tahet täis. Kultuurikomisjonis ei ole koalitsiooni ja opositsiooni vastandunud. Eelnõud on olnud pikka aega arutusel, enamik teravikke peaks olema maha lihvitud. Aja mõttes on võimalik need seadused vastu võtta juba riigikogu koosseisu selle ajal, arvas Reps. Ta lisas, et kui kõrgharidusseadust juhtumisi vastu ei võeta, on ülikoolide pettumus üsna suur.

Täiskasvanuharidus

Täiskasvanud õpivad aina enam. Kutseharidussüsteemis on ligi pooled õppurid täiskasvanud. Populaarsed on ka täiskasvanute gümnaasiumid. Täiskasvanud on muutunud teadlikumaks sellest, mida nad soovivad. Väga populaarsed on Euroopa Liidu maksumaksjate raha eest avatud kursused täiskasvanud õppijaile. Mailis Reps: „Tasuta täienduskoolitusel saab sel aastal osaleda vähemalt 17 750 täiskasvanud õppijat. Oleme seadnud endale ambitsioonika eesmärgi, et aastaks 2020 osaleb elukestvas õppes 20% täiskasvanuist. Ja tõesti on tuhanded täiskasvanud huviga õppima asunud.“

Riigikeel 100

Eesti riigikeel saab 2019. aastal saja-aastaseks. Oleme valmistunud, kuidas seda tähtpäeva kõige väärikamalt tähistada. Aasta 2019 on plaanis kuulutada eesti keele aastaks. Riik toetab jätkuvalt eesti keele kui teise keele ja võõrkeelte õpet, pakkudes Ida-Virumaa õpetajatele tasuta keelekoolitust, toetades kutseõppurite ja üliõpilaste erialast keeleõpet ning luues ebapiisava eesti keele oskustega inimestele keelepraktika võimalusi.

Koolide, õpilaste ja õpetajate arv

Õppeaasta algul küsitakse HTM-ilt alati numbreid. Kui palju on õpetajaid, koole, koolimaju, vahvaid särasilmseid õpilasi, kes nendes õpivad. Õpilaste koguarv algaval õppeaastal teeb muret. Päris mitu aastat järjest läheb esimesse klassi järjest rohkem lapsi. Lähiaastatel õpilaste arvu kasv jätkub, septembris asub üldhariduskoolide statsionaarsesse õppesse hinnanguliselt 150 000 õpilast. Piirkonniti muutused erinevad, peamiselt kasvab õpilaste arv Tartu- ja Harjumaal.

Esimesse klassi astujate arv on saavutamas kõrgtaset ning hakkab lähiaastatel veidi langema.

Alusharidus

• Hakatakse töötama välja uut alushariduse seadust.
• Otsime koostöös omavalitsustega, kuidas tagada kõigile lastele osaliselt või täiesti tasuta lasteaiakoht.
• Ühtlustame lastaedade ja lastehoidude nõudeid.
• Varasemast rohkem tähelepanu pööratakse  tugiteenustele ja erilist hoolt vajavatele lastele.
• Seome lasteaia õppekava enam kooli omaga.
• Eestikeelsed õpetajad venekeelsetesse lasteaiarühmadesse. Programmis osaleb 60 suurepäraselt eesti keelt oskavat lasteaiaõpetajat. Lasteaia lõpetamisel oskab vene rühma laps eesti keeles suhelda.

Digipööre

• Uued digitaalsed õpikud ja muud õppematerjalid võimaldavad õpet põnevamaks muuta ja teevad koolikoti kergemaks.
• Riik toetab koole arvutite jt digiseadmete soetamisel.
• Üldhariduskoolide internetiühendus muutub kiiremaks ja paremaks.

Lõpueksamid

• Loobume põhikooli lõpueksamitest. Eesmärk on vähendada eksamitega seotud koormust. Eksamiteks õppimisest olulisem on kujundada teadmisi, oskusi ja analüüsivõimet.
• Kavandame muudatusi, millega gümnaasiumilõpetajal on võimalik valida lõpueksameid senisest suurema hulga eksamite seast.
• Plaanis on luua võimalus sooritada gümnaasiumi lõpus tasuta rahvusvaheline inglise keele eksam C1-tasemel.

Palk

• Tõstame 2019. aastal õpetaja miinimumpalga vähemalt 1250 euroni. Õpetaja keskmine palk tõuseb 1500 euroni.
• Tõstame lasteaiaõpetajate töötasu võrdseks üldhariduskooli õpetaja miinimumpalgaga.
• Oktoobris anname esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad: üheksa hariduspreemiat ja ühe elutööpreemia.

Kutseharidus

• Kutsekoolidele antakse rohkem vabadust ja vastutust erialaspetsialistide koolitamisel, pidades silmas kohalike tööandjate ootusi.
• Riikliku koolitustellimuse asemel rahastame koole tegevustoetusega, mis jaguneb baas- ja tulemusrahastuseks.
• Kavandame hariduskeskuste koostöömudelit, mille koostöö ületaks haridustasemete ja õppeasutuste piire.

Kõrgharidus

• Toome selgemalt välja riigi ja kõrgkoolide peamised ülesanded ning üliõpilaste õigused ja kohustused.
• Uus aasta toob ülikoolidele uued seadused.
• Tähelepanu alla infotehnoloogia kõrgharidus ja teadus.
• Mitu ülikooli ‒ EKA, EMTA, TÜ jt ‒ saavad uued peahooned.

Riigikeel 100

• HTM kuulutab 2019. aasta eesti keele aastaks, et tähistada juubelit ja juhtida tähelepanu vajadusele eesti keelt oskuslikult kasutada ja arendada.
• Septembris avatakse eesti keele tasuta e-õppe kursuse „Keeletee“ uued peatükid.