Uimastitarbimise ja vaimse tervise uuring ulatab noortele abikäe
Uimastite, eriti kanepi levik õpilaste seas on oluline probleem, aga kui ulatuslik? Me ei tea täpselt, sest Eestis puudub seni statistika ainete tarvitamise kohta üle 16-aastaste noorte seas. Täpsustamist vajavad ka seosed vaimse tervise häirete, tarvitajate isiksuseomaduste ja eluviisidega. Seepärast otsustasid Tartu ülikooli teadlased korraldada uuringu „Ained ja arenevad ajud“ (AAA-uuring), mis loob ülevaate uimastite, alkoholi ja tubaka tarvitamisest ning vaimse tervise probleemide esinemisest noortel Eesti eri piirkondades. Tulemused annavad panuse abi pakkuva võrgustiku arengusse.
Augustis võtsime ühendust 191 gümnaasiumi, kutseõppekeskuse ja kõrgkooliga, et uuringut tutvustada. Koolides, kus õpilased täitsid testi kohapeal, oli võimalus saada psühhiaatria eriala arst-residentidelt infot aju arengu ja kanepi mõjude kohta. Kokku toimus 22 loengut 19 koolis. Selgus, et õpetajad tunnevad puudust heast infomaterjalist, mis aitaks õpilaste uimastiprobleeme mõista ja ennetada. Noorte huvi aju ja psühhoaktiivsete ainete toime vastu oli elav, aga teadmised teema kohta lünklikud. Uimastitest kuuldakse enamasti sõpradelt-tuttavatelt. Meeleldi jagatakse positiivseid kogemusi, negatiivsetest pigem vaikitakse. Samuti võib kanepi legaliseerimine eri riikides tekitada noortes eksliku veendumuse, et see aine on neile ohutu. Õpilased ei ole enamasti kuulnud, et kanepi mõju koordinatsioonile kestab kauem kui tajutav joove ning et 12 tunni jooksul pärast tarvitamist on autot juhtida ohtlik. Vähe teatakse kanepi toimemehhanismist ning sellest, miks on ainetel arenevale ajule oluliselt tugevam kahjulik toime kui hilisemas eas.
Aju pole küps enne 25. eluaastat. Närvisüsteemi arengut mõjutab oluliselt kehaomane endokannabinoidsüsteem. Kui selle tasakaalu kanepi tarvitamisega häirida, pidurdub eelkõige eesajukoore areng, millest tekivad probleemid õppimise, tähelepanu hoidmise, mälu ja tunnete reguleerimisega. Suureneb impulsiivsus ja võetakse liigseid riske. Õppimisvõime on häiritud mitme päeva jooksul ka pärast ühekordset kasutamist. Pikaajalistel tarvitajatel napib motivatsiooni pingutada pikaajaliste eesmärkide ja unistuste saavutamise nimel – võimalik, et just seetõttu näitavad uuringud, et kanepitarvitajad on oma eluga keskmisest vähem rahul.
Kanepil on suurim mõju vaimsele tervisele just teismeeas tarvitamist alustades: tõuseb risk ärevushäirete, depressiooni ja sõltuvuse kujunemiseks täiskasvanuna. Lisaks võivad kanepi kuritarvitamisest tekkida ärrituvus, unehäired ja kehalised probleemid, nagu valud, külmavärinad, higistamine, hingamisteede haigused.
Kanepitoodete koostis on erinev. Mida kõrgem on joovet tekitava tetrahüdrokannabinooli sisaldus, seda suurem risk on meelepetteliste elamuste ja mõttekäiguhäirete, näiteks paranoia tekkeks. Sellised psühhootilised sümptomid võivad kanepi tarvitamise lõppedes ajaga taanduda, aga iseäranis noores eas ja geneetilise eelsoodumusega tarvitajatel võib vallanduda skisofreenia. Tegemist on raske noorelt algava elukestva haigusega, mille korral häiruvad reaalsustaju ja keeruline mõttetöö, sageli tuimenevad emotsioonid ja kaob tahtejõud. Kui haigus algab kanepi tarvitamise tõttu varem, on selle kulg oluliselt kehvem ja allub halvemini ravile. Ägedale haigestumisele eelneb enamasti mitu aastat kestev prodroom ehk eelstaadium, aga kuna muutused toimuvad aegamööda ega ole esialgu spetsiifilised, otsitakse abi sageli liiga hilja. Mõtlema võiks panna see, kui õpilane tõmbub üha rohkem endasse, suhtleb vähe, eraldub sõpruskonnast, puudub sageli koolist. Paljudel tekivad meeleolulangus, ärevus ja unehäired. Tundides on raske keskenduda, õpitulemused võivad halveneda kuni koolist väljalangemiseni. Hilisemas staadiumis võivad tekkida kohatud emotsionaalsed reaktsioonid või seosed, mille loogika on teistele arusaamatu.
Kuna ravi varajane algus parandab skisofreenia prognoosi, võib õpetaja või koolipsühholoogi tähelepanelikkus olla noore jaoks elumuutva tähtsusega. Sageli on skisofreenia eelstaadiumi esialgu raske eristada depressioonist või uimastite tarvitamisest tingitud häirest, aga kahtluse tekkides tasub spetsialistiga konsulteerida. Psühhoosi- ja skisofreeniariski mõõtev sõeltest kuulub AAA-uuringusse, osalejad saavad kõrge riskiskoori korral meiega otse ühendust võtta.
Palume õpetajate, sotsiaalpedagoogide ja koolipsühholoogide abi, et AAA-uuring jõuaks noorteni igas maakonnas. Andmeid kogutakse aprilli lõpuni, elektroonne küsimustik on kättesaadav SA TÜK psühhiaatriakliiniku kodulehel https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/41-teadusuuring.
Kutsume osalema kõiki 16–45-aastaseid Eesti elanikke, uuringusse sobivad ka need, kes tunnevad end tervena ega ole uimasteid tarvitanud. Anonüümse küsimustiku täitmine võtab aega umbes tunni. Soovijad saavad küsimustiku lõpus tagasisidet oma isikuomaduste, ainete tarvitamise ja psühhoosiriski kohta. Kui jagate infot oma õpilastega, aitate muuta abi vaimse tervise probleemide korral paremaks ja kättesaadavamaks!