Mudilased õppisid riigitarkusi

Eesti ajaloomuuseumi pedagoogi Kristi Paatsi sõnul on Laste Vabariik loodud 5–12-aastastele lastele ning erilaadne selle poolest, et hariv ja meelelahutuslik pool on siin koos. Fotod: Tiina Vapper

Kui vanalt võiks lapsele hakata tutvustama riigi ja ühiskonnaga seotud teemasid? Eesti ajaloomuuseumi hariduslik-mängulises keskkonnas Laste Vabariik õpivad juba lasteaiaealised mängu kaudu tundma riigile oluliste sümbolite, atribuutide, võimukandjate jne lugu ja rolli. Demokraatliku riigi korraldusest ja toimimisest räägitakse lastele fantaasiarikaste eksponaatide ja tegevuse abil.

„Tere! Mina olen Kristi ja te olete tulnud täna Eesti ajaloomuuseumisse Laste Vabariiki, et osaleda haridusprogrammis „Valime Laste Vabariigile presidendi!“,“ tervitas muuseumipedagoog Kristi Paatsi 7. veebruari hommikul Pirita lasteaia lapsi. Kõigepealt palus ta neil mõelda, mis võiks ühes laste jaoks loodud vabariigis olemas olla. Lapsed arvasid, et seal peaks tingimata olema liutoru, mängumaja ja muid toredaid mänguasju. Üks poiss pakkus, et oma raha. Suunavate küsimuste abil jõudsid mudilased selleni, et igaühel peaks olema pass või ID-kaart, mis tõendab, et ta on selle riigi kodanik. Iga laps saigi endale kaardikese, kuhu pidi ise kirjutama oma nime ja joonistama endast pisikese portree. Isetehtud ID-kaartidega läbiti enne Laste Vabariiki sisenemist mängult ka dokumendikontroll, kus tollitöötajaid kehastasid lasteaiaõpetajad. Muuseumitund võis alata.

Riik, kus elavad lapslased

Rõõmsavärvilises paljude nurkade ja soppidega liigendatud ruumis seadsid lapsed end kõigepealt mõnusasti patjadele istuma ja Kristi Paatsi tutvustas neile Laste Vabariiki. See asub maakera laulupoolusel Niks-Naksi maailmajaos ilusa Hallmere ääres, mille kodanikeks on lapslased ja mille pealinna nimi on Sedateabigaüks. Veel saadi tuttavaks mõne selle vabariigi elanikuga. Näiteks Sinise Lõviga, kes on suur ajaloohuviline, Kerriga, kellel on palju värvilisi sokke ja kellele meeldib füüsikakatseid teha, Rosaliega, kes oskab väga hästi joonistada ning kellel on vabariigis kõige suurem teetasside kollektsioon, ning Sandriga, kes on ametilt geograafiaõpetaja ja teab peast kõikide riikide pealinnu.

Seejärel pani pedagoog Kristi proovile laste teadmised ja palus neil lugeda patjadele kirjutatud riikide nimesid: Madagaskar, Suurbritannia, Namiibia, Brasiilia, Tuneesia, Egiptus, Portugal, Uus-Meremaa jne. Kuigi nimed olid üsna keerulised ja osa tähtede asemel sõnades lüngad, said viie-kuueaastased nende kokkulugemisega hästi hakkama.

Seadused ja presidendivalimised

Laste Vabariigis kehtib laste võim ning seadusi mõtlevad välja ja võtavad seal vastu lapsed ise. Seekord tuli otsustada, kas võtta riigis vastu seadus „Palju kallistusi kõigile“. Pirita lasteaia lapsed arvasid, et see on hea seadus, ja enamik oli selle vastuvõtmise poolt, ainult kaks poissi jäid erapooletuks.

Edasi mindigi presidenti valima. Veel enne tutvuti Laste Vabariigi endiste presidentidega ning tuletati meelde, kes on olnud presidendid Eesti Vabariigis. Kui Konstantin Pätsi, Lennart Meri, Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese nime pidid täiskasvanud aitama lastele meelde tuletada, siis praegust presidenti Kersti Kaljulaidi teadsid kõik lapsed.

Nagu valimistel ikka, olid väljas ka valimisloosungid. Üks kandidaat kinnitas, et just tema on Laste Vabariigile parim president. Teine lubas, et ükskord me võidame niikuinii. Kolmanda loosungil oli kirjas „Teeme ära!“. Neljas kandidaat sai olla iga laps ise. Häälte kokkulugemisel selgus, et Pirita lasteaia lapsed valisid uueks presidendiks Laste Vabariigi elaniku Rosalie.

Veel said lapsed teada, mida teevad ministrid ehk tegutsejad, nagu neid Laste Vabariigis nimetatakse, mis roll on ministeeriumidel ehk tegusteeriumidel, milliste tähtsate asjadega tegeleb riigikogu ehk esindajate kogu ja kuidas seda valitakse. Tore oli, et kogu aeg said lapsed ka ise tegutseda: otsida, paigutada, meisterdada. Pärast seda, kui riigitarkused selged, jäi aega ka mängida ja liutorust alla lasta.

Ühtaegu hariv ja mänguline

Eesti ajaloomuuseumi pedagoog Kristi Paatsi räägib, et Laste Vabariik on loodud 5–12-aastastele ning programmid kokku pandud nii, et need vastaksid lasteaia ja kooli õppekavadele ja eri õppeainete ainekavadele. „Olenevalt sellest, kas osalevad lasteaialapsed või kooliõpilased, on programmid üles ehitatud erinevalt. Õpilaste grupile räägime riigiteemadest rohkem süvitsi ja detailsemalt, väiksematel on suurem rõhk mängul. Aga igal juhul on keskkond hästi mänguline ja osalejad saavad kõike ise läbi teha.“

Niisuguse keskkonna loomise mõte tuli Kristi Paatsi sõnul õpetajatelt, kes ütlesid, et Eestis ei ole sellist kohta, kus lastele ühiskonna- ja riigiõpetusest mängulises vormis rääkida. „Võtsimegi aluseks Eesti riigi, keerasime kõva fantaasiavindi peale ja selline ta sai. Paljuski on võetud aluseks Eesti riigi toimimine, aga seda saab laiendada ükskõik millisele demokraatlikule riigile.“

Kristi Paatsi meenutab, et kõigepealt sõitsid Laste Vabariigi loojad Ehti Järv, Sireli Uusmaa ja tema ise nädalaks ajaks reisile Londonisse ja teistesse Euroopa linnadesse. „Kogusime ideid ning vaatasime, mida mujal tehakse. Kohtusime ja arutasime ka Eestis õpetajate, laste ja lastevanematega, milline see keskkond olla võiks. Igas etapis oli meil kõrval lasteaiaõpetaja, ühiskonnaõpetuse õpetaja, riigiteadlane, arvamusfestivali ja eetikakeskuse rahvas – meid nõustas selle keskkonna tegemise juures väga lai ring inimesi. Kõik see võttis aega üle kahe aasta. Meiega liitus kunstnik Kristina Tort, kes on Laste Vabariigi pildiliselt loonud. Tekstide autor on kirjanik Wimberg, kellele koostasime teksti alused, ning tema pani selle kõik humoorikalt ja lastepäraselt kirja. Tahtsime, et Laste Vabariigis ei oleks palju ekraane, aga täiesti ilma nendeta tänapäeval ka ei saa. Nii ongi siin võimalus ise ajalehte uudised kirjutada või joonistada selline riik, kus tahaks ise elada. Keset ruumi asetseb ka üks suur Mustamäe korrusmaja ning lapsed saavad kõrvaklappidest kuulata seal elavate perede lugusid. Iga riik algab ju perest ja kodust ning meil ongi esindatud nii üksikisiku, pere kui ka riigi tasand.“

Laste Vabariik avati aasta tagasi veebruaris, kui Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastaks kogu Maarjamäe keskus renoveeriti, ning see on Maarjamäe lossi suurnäituse „Minu Vaba riik“ osa. „Laste Vabariik on Eesti kontekstis väga erilaadne keskkond, kus hariv ja meelelahutuslik pool on koos. Suur pluss on, et see on lastega koos tehtud. Küsisime neilt kogu aeg tagasisidet: mis neile meeldib, mis mitte, kuidas nad millestki aru saavad ja mis siin veel olla võiks,“ räägib Kristi Paatsi.

Laste Vabariik on avatud samal ajal kui ajaloomuuseumgi ning siia saab argi- ja puhkepäevadel tulla koos lasteaiarühma ja klassiga, väga oodatud on pered. Laps saab koos ema-isaga panna kokku maailmapuslet, koostada pere eelarvet, võtta ühiselt vastu seadusi ja palju muud. Selline koostegemine liidab peret. Väga hästi sobib see paik sünnipäeva ja lasteaia lõpupeo pidamiseks. Lisaks siseruumile on õues Eesti kaardi kujuline mänguväljak, kus saab otsimismängu mängida. Muuseumi sõbralikud külastusjuhid annavad nõu ja juhendavad tulijaid nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Lapsed said suure elamuse

Pirita Kannikese lasteaia rühma õpetaja Kädi Kikas ütleb, et tema rühma viieaastaste laste jaoks oli see esimene ühine muuseumikülastus. „Laste Vabariigist tulles olid kõik rõõmsalt elevil, neile seal väga meeldis. Esimese asjana ütlesid nad õhtul vanematele, et tahavad sinna uuesti minna. Tõepoolest, nii palju oli vaadata ja jälgida, et neil ei hakanud hetkekski igav. Kogu see keskkond oli ilus, kaasaegne, tore, huvitav.“

Õpetaja tõdeb, et lapsed kuulasid tähelepanelikult ja tegid kõike kaasa. „Mulle meeldis, et nad said kogu aeg tegutseda: sõnu häälida ja kokku lugeda, matemaatikat harjutada, asju otsida ja paigutada. Programm oli tihe, vaheldusrikas, mänguline ning meil vedas väga ka programmi läbiviijaga.“

Kädi Kikase arvates teevad riigi ja ühiskonna teemade tutvustamisel suure töö ära just lasteaiad. „Meie alustasime Eesti Vabariigi teemaga seekord juba veebruari alguses, nii et ajaloomuuseumi külastus sattus väga õigele ajale. Oleme rääkinud lastega sellest, kes meie riiki juhivad ja kuidas neid ametisse valitakse. Kuna varsti on valimised, on see teema praegu eriti aktuaalne. Samuti tegime oma rühmaga endale mängupassid, sest iga laps peaks oskama kirjutada oma nime ja teadma, kus ta on sündinud. Oleme harjutanud sedagi, kuidas asju demokraatlikult lahendada ja oma arvamust põhjendada. Näiteks hääletasime, kuidas käituda, kui keegi teist last lööb. Üks poiss selgitas, et tuleb öelda sõnadega, et nii ei tohi teha, mitte vastu lüüa. Hääletasime, kas teised on temaga nõus. Haridusprogramm näitlikustas ja kinnistas kõiki neid asju. Usun, et kui nad koos perega veel kord Laste Vabariiki lähevad, tuleb see ainult kasuks. Mulle õpetajana andis see muuseumiskäik rühma töö korraldamiseks palju mõtteid. Kindlasti jätkame lasteaias ka edaspidi ühiskonna teemadega. Et Eesti Vabariigil ja meie lasteaial on sünnipäev ühel ajal, tähistamegi 22. veebruaril mõlemat sündmust koos: Eesti saab 101-, Pirita lasteaed 31-aastaseks.“