Täiuslik naine ja täiuslik mees
Viimasel ajal on õhk olnud paks vastandamisest, rindejoonele on rivistunud ka naised ja mehed. Eriti on naiste kallale tikkunud erakonnad, kelle ridades riigikokku pääsenute ja nende toetajate hulgas on ülekaalus mehed. Tekib kiusatus öelda, et Eestis on tekkimas meeste erakonnad.
Seega on paslik arutleda selle üle, mis teeb naisest ja mehest ennekõike inimese, mitte esmajoones naise või mehe. Seda enam, et ka koolisüsteemil on oma „süü“ selles, et ajast ja arust soorollid elus püsivad. Nimelt võiksid tüdrukud ja poisid osaleda ühiselt kodunduse ja tehnoloogiaõpetuse ning kehalise kasvatuse tunnis.
Vastandid püsivad
Maailmas elab üle seitsme miljardi inimese, osa neist on naised ja osa mehed. Aastatuhandeid on mehed valitsenud naiste üle, otsustanud naiste eest, sundinud tugevama õigusega naisi (ja ühtlasi iseend) vaidlustamisele mitte kuuluvatesse rollidesse. Sadakond aastat tagasi hakkasid toimuma muutused: üks riik teise järel andis naistele valimisõiguse ja ühtlasi kuulutas naised igas muus mõttes otsustus- ja valitsemisvõimelisteks. See protsess kestab senini ja jätkub mõnes riigis tulevikuski.
Nii nagu Aafrikast röövitud inimeste orjusest vabastamine Ameerika Ühendriikides ei ole seni tähendanud tumeda nahavärviga inimestesse halvustava suhtumise kadumist, ei ole ka viimase sajandi vältel naistele inimõiguste andmine toonud muutust paljude inimeste (eeskätt meeste, aga vältimatult ka naiste) meeles. Niisamuti tiksub nõukogude periood seda aega kogenutes endiselt, kuigi varasemast varjatumalt ja väiksema amplituudiga.
Vanu aegu ja kombeid ihalevate inimeste meelest on mehed ennekõike mehed ja naised ennekõike naised – alles seejärel inimesed. Vastandeid kinnistav mõtlemine on mugav ja lihtsalt mõistetav, selleks ei pea vaeva nägema – raamatuid lugema, teatris käima, arutlema, oma peaga mõtlema.
Vastandid püsivad kenasti oma kohal, kogu maailm on tardunud ebaloomulikku staatilisse poosi. Vastandeid ületav mõtlemine on keerukam, vaevarikkam, sest vastandid ei kao ju sealtki kuhugi – selline mõtteviis kujutab endast lakkamatut protsessi, pidevat püüdlemist, viljakat rahulolematust oma senise positsiooniga.
Krõõdad ja Pearud
Päris ammu oli kombeks, et mehed õppisid koolis, aga naised mitte. Hiljem said ka naised kooli, aga ülikooli ei saanud (Lydia Koidula ei saanud Tartu ülikoolis õppida, sest oli naine). Üldiselt oli vanal ajal tavaks, et mehed õppisid ühes ja naised teises koolis, veel üsna hiljuti oli Eestiski nii. Siis pandi poisid ühte klassi ja tüdrukud teise – sellise jagamise vajalikkust oskavad arengupsühholoogid teaduslikult põhjendada, aga selliseid koole on tänapäeval Eestis siiski mõni üksik.
Tüdrukuid ja poisse, mehi ja naisi eraldav mõtteviis väärtustab seda, mis on inimesele looduse või jumala poolt antud – inimene võtab selle rolli tänulikult (või vastumeelselt) vastu ja põlistab seda oma elupäevadel, annab selle järeltulijatelegi edasi.
Loetlen mõned jooned, mida stereotüüpne mõtlemine on naistega seostanud: õrnus, tagasihoidlikkus, graatsilisus, leplikkus, abivalmidus (heategevus), laste eest hoolitsemine. Meestele on aga aegade hämarusest külge kleebitud sildid: jõulisus (et mitte öelda jõhkrus), agressiivsus, enesekesksus ja -kindlus, paindumatus (igas mõttes), vastandumine ja või(s)tlemine.
Ka tänapäeva Eestis leidub naisi, kes rõhutavad nii välimuse kui ka igapäevase käitumisega oma naiselikkust (nimetagem neid siis beibideks või Mäe Krõõtadeks). Leidub tänapäeva Eestis külluses mehigi, kelles on eredalt õitsele puhkenud enesekesksus, agressiivsus, paindumatus (nii füüsilises kui ka vaimses mõttes) ja vastandumine (nimetagem neid siis matšodeks, kantpeadeks, Mäe Andresteks või Oru Pearudeks).
Aga kui järele mõelda, siis on küll raskem, aga hoopis olulisem arendada endas külgi, mis on looduse või jumala poolt küll antud, aga varju jäänud. Kui saaks nii, et naised arendaksid terve elu vältel endas mehelikeks peetavaid omadusi ja mehed püüaksid endas üles leida naiseliku poole, siis muutuks nii naistes kui ka meestes üha suuremaks neid inimeseks tegev ühisosa. See aitaks naistel ja meestel saada ennekõike inimeseks, alles seejärel naiseks ja meheks, millest pole niikuinii pääsu.
Mida rohkem mehelikeks peetavaid tahke naises on ja mida rohkem naiselikeks loetavaid varjundeid on mehes, seda parem on vastassugupoole mõistmine ja teineteisega arvestamine, rääkimata palgalõhe justkui iseeneslikust haihtumisest sellises olukorras. Seda paremas ja turvalisemas maailmas me elaksime. Seda vähem oleks julmi tegusid ja sõdu.
Toome mõne näite. Nii-öelda ürgset naiselikkust, mis on naisena sündinutele eostamise hetkest kaasa antud, ei vähenda sugugi see, kui naine käitub enesekindlalt ja julgelt, peab ennast üheks kahest perekonnapeast, on füüsiliselt sitke ja saab kõigega (või peaaegu kõigega) ise hakkama.
Meest võib, aga pole tarvis nimetada pehmoks, kui temas on palju õrnust ja peenetundelisust, mõistmist ja abivalmidust, leplikkust ja vaoshoitust. On ju ainult tore, kui mees jääb lapsepuhkusele, tegeleb palju lastega, vastutab laste eest sama palju nagu naine, kellele see on emapiimaga kaasa antud. On ju hea, kui mees tegeleb tantsimisega ning lisaks oma suuremale kehalisele jõule on nõtke ja paindlik (seda muidugi ka vaimses mõttes).
Mida rohkem on naises mehelikke jooni, seda täiuslikum (ja parem) inimene ta on. Mida naiselikum on mees, seda harmoonilisem inimene ta on. Loomulikult ei tähenda naise mehelikkus ega mehe naiselikkus, et neis peaks kaotsi minema nende „päris“ olemus ehk looduse või jumala poolt kaasa antud sugupool. Aga inimese teeb inimeseks just lõputu püüdlemine oma vastandi poole, mitte vastandumine. Liialdades võiks öelda, et täiuslik naine on mees ja täiuslik mees on naine.
1) Autor kirjutab: “Kui saaks nii, et naised arendaksid terve elu vältel endas mehelikeks peetavaid omadusi ja mehed püüaksid endas üles leida naiseliku poole, siis muutuks nii naistes kui ka meestes üha suuremaks neid inimeseks tegev ühisosa. ”
Ilusalt poliitkorrektne vasakliberaalse humanitaari ideoloogiline arusaam, mis peab kõiki inimese omadusi tegelikult sotsiaalseks konstruktsiooniks. Autorile soovitakse lugeda teadusartikleid meeste ja naiste ajude bioloogilistest erinevustest, mis on tõestatud.
Alustuseks ülevaateartikli link:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26833832
2) Autori arusaam on kahtlaselt sarnane Mao Zedongi kommunistliku ideoloogiaga enne selle 100 miljonit ohvit, mille järgi “kauneimad poeesiad kirjutatakse puhtale lehele” ehk inimene on igatpidi sotsiaalselt vormitav, lihtsalt tuleb teda piisavalt suunata (loe: survestada).
3) Miks mees ja naine ei või olla eraldi indiviidid kuid teineteist oma tugevustega täiendavad, seda autor ei suuda põhjendada, sest see ei sobi kokku autori vasakliberaalse rootsiliku sooneutraalse poliitkorrektse ideoloogiaga.
4) Autor kirjutab: “Mida rohkem on naises mehelikke jooni, seda täiuslikum (ja parem) inimene ta on.” Nojah, vuntsidega Ida-Saksamaa 80ndate naisraskejõustiklased jõudsid sellise ideoloogia järgi täiuslikule inimesele üsna lähedale (süstides testosterooni ja muud dopingut).
Aitäh, et üritasite mind sildistada, aga ma ei mõtle sellistes katekooriates (konservatiivsus ja vabadus, vasak- ja parempoolsus jne) ega omista neile mingit tähtsust – hindan inimesi hoopis avarama pilguga. Jaan Kross on kuskil kenasti öelnud, et inimene peaks olema suurem kui tema põhimõtted. Dostojevski on oma teostes hästi näidanud, mis juhtub inimestega, kellele ei mahu pähe rohkem kui üks (suur) idee korraga. Praegune aeg meenutab mulle üha rohkem nõukogude aega, kus valitses rusuv valetamise ja hirmutamise õhkkond nagu praegu osade inimeste keelepruugis (ja paraku ka vist mõttelaadis).
Ja veel, ma ei kirjutanud vuntsidega naistest, vaid inimestest (nii naistest kui ka meestest), kes peaksid endas arendama inimlikkust. Midagi pole parata, et mehed on teinud viimase 4000 aasta jooksul suurema osa halbadest tegudest (ja seda ka naiste kallal) ja teevad veel ilmselt aastasadu … Seda on raske tunnistada, aga meie süü on tohutu …
Kolleegid!
Naiselikud ja mehelikud psüühilised omadused on sünnipärased, kujundatud LOODUSE poolt sadade miljonite aastate jooksul ega ole seetõttu ISE (ega ka ÜRO või Riigikogu otsustega) muudetavad. Virgo Kuusel on siin täielikult õigus…
Naise organismis on ülekaalus östrogeen (naissuguhormoon), kuid seal on ka testosterooni. Mida rohkem, seda mehelikum on see naine. Kui mehe organismis on suhteliselt palju östrogeeni, siis on ta naiseliku olekuga mees, ja see ei ole enda teha… Naiskulturistid on süstinud endale testosterooni, mis andis küll juurde füüsilist jõudu, kuid neil hakkas kasvama ka habe ja “kadus” menstruatsioon… Ja muidugi – naise kõige tähtsam (püham) looduse poolt antud ülesanne on järglaste sünnitamine-hooldamine – EMA roll. LOODUSE tarkus on alati suurem inimese omast…
Artikli autoril on õigus oma arvamust avaldada ja õnneks on Eestis järele jäänud sisuliselt ainukene ajaleht, ÕL, kus see võimalik on.
Lugesin selle kirjutise mitu korda läbi, kuid ei mõistnud, mis ajendas õpetajat sellisel viisil käsitlemast bioloogiliste sootunnuste mahasalgamise ja muutmise vajadust.Kas siis läänest eksporditud propagandarahadega tehtud liberaalsete väärtuste maaletoomise projekt on vilju kandnud ning kesksoolise inimese agenda ongi lõppeesmärk ja üleüldise õnne valem?
Õnneks Virgo Kuusk toob ilmekad vastuargumendid, miks artikli autori väited on väga kaheldavad.
Omaltpoolt lükkaksin ümber ka väite palgalõhe olemusest ja käsitlemisest meeste ja naiste võrdluses. Küll on meie semukapitalistlikus ühiskonnas järjest enam tegemist sotsiaalse kihistumise ja majandusliku ebavõrdsuse süvenemisega. Selle peamisteks põhjusteks on aga erekondlike toiduahelate masiivne tekitamine ja ebamõistlik arvuka ametnikearmee ülalpidamine reaalset lisandväärtust tootvate inimeste arvelt.
Hea, et võtsite sõna selle imeliku jutu kohta. Pidasin nii narriks, et ei leidnud põhjust midagi lisada. Nüüd aga võiks veel lisada, et ikka on aegajalt sündinud suhteliselt mehelike võimetega naisi just hormonaalsete iseärasuste tõttu ja see on andnud nt. sportlastele suurema võimekuse. Irina ja Tamara Pressid NLst, siis Tamara lülitati võistlustest välja. Kehas, veres ja rakkudes oli siis täheldatav pakend ilmselt midagi Y-kromosoomist. Nüüd on suusatajad teinud petukaupa veredopingu kaudu. Kas autor annab endale aru, et organismi ei saa nii tugevasti mõjutada, et tervis kannatab. Suur treenimine mõjutab samuti keha tasakaalu ja hormonaalset süsteemi. Et aga naissõdalasi on varasematel aegadel rohkem olnud, on seotud nende looduslähedama ja raskema eluga, hõimudes kodukaitsega. Tagasiteed evolutsioonis ei näi olema, pigem muutused hoopis vastupidises suunas.Kui mehed meil aga enam ei suuda kaitset tagada, siis muidugi, kaitseliitu ja velskriõppesse. Kas valmistuda sõjaks või miks selline lugu?
Veel kord ütlen, et ma ei kirjutanud vuntsidest, vaid käitumislikest stereotüüpidest vabanemisest. Looduse poolt antu (ehk siis mees või naine olemine) on igaühel “muidu” käes – selle arendamine on iseenesestmõistetav. Ideaalis võiks naine või mees olla nii naine kui ka mees, võttes mõlemalt sugupoolelt parima: hoolivuse, enesekindluse, jõulisuse, graatsilisuse jne. Jõuame jällegi inimeseks olemise juurde.
Huvitav on nentida, et religioon ja teadus on teatud küsimustes ühel meelel … On ju räägitud ka teaduseusust – see jätab küll teadusest pisut tagurliku mulje. Õigem oleks ehk öelda, et populaarteaduslikud tõed võivad olla vägagi peibutavad oma tardumuses ja turvalisuses. Elu on ikka keerulisem, kui on mõnes vanas usuraamatus või praegusaja teaduslikes teooriates kirjas. Naiseks ja meheks olemise üle arutlemine kuulub pigem luule valda.
Kas tarkus, julgus, ausus, töökus, visadus, leidlikkus, hoolivus ja meelekindlus on mehelikud või naiselikud omadused?
P.S.
Vahest eriti tähtis – arukuses (IQ) ei ole mehe ja naise vahel statistiliselt olulist erinevust – taas LOODUSE tarkus! Küll on erinevusi erivõimetes…
Ei üht ega teist – need on inimlikud omadused. Aga ajaloost ja tänapäevast on küll näiteid, kui neid on naistele või meestele omaseks peetud. Kindlasti peeti Antiik-Kreekas mehi targemaks ja leidlikemaks kui naisi. Tänapäeval arvavad elatusraha mitte maksvad mehed, et hoolimatus on mehelikkuse tunnus (ja laste kasvatamine on naistele sünniga pandud kohustus …).