X-keelne õppekava – mis see on?

23. aug. 2019 Vello Kukk TTÜ emeriitprofessor - 2 kommentaari
Vello Kukk.

Viimase aasta diskussioonide üks meelisteemasid on olnud kool ja keel, võib öelda ka õppimine ja keel.

Päris selge, et see on Eesti jaoks oluline teema, sest mitte ainult põhiseadus ei kohusta meid eesti keelt hoidma, vaid ka tõsiasi, et tegemist on väga erilise keelega. Selle erilise ja ilusa keele säilitamine peaks olema meie kohus ka üldinimlikult. Enamgi, meie kohus on kaitsta seda keelt võib-olla tahtmatult toimuvate moonutuste eest, mis mitte ainult ei riku sõnavara, vaid, mis hullem, loovad eesti keelele mitteomaseid struktuurimuudatusi. Meil oleks vaja veebisaiti „Kust king keelt pigistab“, kus saaks pidevalt sel teemal arutleda.

Aga mitte see ei ole käesoleva kirjutise teema, vaid mõne olulise mõiste määratlematus ja seeläbi ka diskussiooni keskme ebamäärasus või üldse puudumine. Pean silmas mõistet õppekava koos atribuudiga x-keelne ehk siis eesti-, inglis-, vene- või mistahes muukeelne õppekava. Võitlus (oi kui kole sõna!) eestikeelsete õppekavade eest näib eelneva valguses täiesti normaalne tegevus, sest eesti kool peaks ju töötama eelkõige Eesti jaoks. Kui aga mõtlen oma tööaastatele, siis olen 50 aastat püüdnud aidata tudengitel õppida (= õpetanud?) kahes ja paarkümmend aastat isegi kolmes keeles.

Millal siis keel x ennast õppimise protsessis ilmutab ja segadust tekitab? Minu kogemuste põhjal järgnevatel juhtudel.

• Dokument nimetusega õppekava on koostatud x keeles. Kellele see dokument mõeldud on? Mul on kahtlus, et õppijad, kes X keelt ei valda, seda ei loe, enamasti ei loe ka need, kes x keelt valdavad. Kuid dokument nimetusega õppekava on ju suhteliselt kergesti automaatselt tõlgitav?

• Kui õppekava on koostatud x keeles, kas see tähendab siis, et inimene, kes keelt x piisavalt ei valda, ei tohi selle järgi õppida? Kas x-keelse õppekava järgi õppijaga on mõnes muus keeles suhtlemine keelatud?

• Õppejõud peab loenguid x keeles. Kes seda keelt ei valda, ei saa aru. Kuid kas uuringud mitte ei ütle, et loengu kasutegur on alla kümne protsendi? Maailm on täis suurepäraseid kõrge kvaliteediga interaktiivseid õppematerjale, mille toel saab õppija liikuda edasi iseseisvalt. Tõsi, sel puhul x = inglise.

• Õppija peab esitama oma tööd x keeles. Tänapäeval saavad teisi keeli rääkivad tudengid panna oma tööd x keelde tõlkeprogrammide abil, seda nii lähi- kui ka kaugsuhtluse korral.

• Õpetaja ja õppija (grupi) vahetu suhtlus pidavat toimuma x keeles. Kas olen teinud valesti, kui olen valinud tudengiga suhtlemiseks selle keele, milles suudame mõtteid vahetada?

Kahtlemata on oluline, millises keskkonnas (sh keelekeskkonnas) õppija areng toimub. Meile meeldib muidugi eestikeelne õpe. Kuid mille poolest erinevad vene õppekeelega koolis õppinud noore füüsikateadmised eesti koolis õppinud noore omadest? Sellele küsimusele vastamata on diskussioon õppekeele üle pehmelt öeldes pudedale vundamendile ehitatud. Kui Venemaa ametiasutus väidab, et Eestis tahetakse ära kaotada venekeelne haridus, siis mida silmas peetakse? Kas eesti keeles omandatud haridus polegi haridus? Missugused füüsikaoskused vene noorel kaovad, kui ta õpib füüsikat eesti keeles? Kui vene noor õpib мкВт asemel kirjutama µW (mikrovatt), kas tema haridus siis kaotab sellest või hoopis võidab?

Kuigi olen ligi 60 aastat arvuti(te)ga suhelnud, ei saa ma tihti aru x-keelsetest programmeerimistekstidest. Seal kasutatakse tihti selliseid tõlkevasteid, mida on võimatu lähtekeelde tagasi pöörata. Aga edasi-tagasi tõlge peab toimima, sest inglise keel on interneti esmane töövahend. See tähendab, et pole hea mõte elektrit sähmakaks ümber nimetada.

10–20 aastat tagasi pidid tudengid oma lõputöödes kasutama termineid, mida polnud veel x keelde tõlgitud või kasutasid eri asutused erinevaid tõlkevasteid. Sellisel juhul lubasime kasutada ingliskeelseid termineid (millest kõik ühtemoodi aru said) kirjutatuna kursiivis. Lause ei olnud nii kõige ilusam, kuid lugejale oli kõik arusaadav. Ei maksa unustada, et on termineid, mida pole üldse mõtet eesti keelde panna, kuna need on sedavõrd ajutised või väga piiratud kasutusega.

Kui jutt on eesti keele väärtuslikuks pidamisest, siis pole mõtet seda matta uduste mõistete taha (nt õppekava), vaid teha midagi konkreetset. Näiteks lubada ja soovitada ka siis, kui õppekava on ‘ingliskeelne’, õppejõu ja üliõpilase suhtlust eesti keeles. Kindlasti tuleb jälgida eesti keele korrektset kasutamist iga päev, mitte ainult eriaastal. Koolis aga ei tohiks kangekaelselt nõuda, et vajalikud oskused saaksid selgeks ainult ühe keele baasil, vaid kindlasti nii, et õppija saaks hakkama ka nüüdisaegses internetikeskkonnas ehk inglise ja mõnes muuski keeles. Samuti tuleb võimaldada nt vene koolis õppijal toimetada ka eesti keeles, kasvõi selleks, et ta kõrgkoolis ei peaks hakkama uurima, mida sümbol µW tähendab.

Ei maksa unustada, et tänapäeval ei ole õppija sugugi laulatatud ühe kindla õpetaja ja tema keele külge, tal on täiesti võimalik kasutada ka teistes keeltes rääkivate õpetajate teeneid (haridussüsteem peaks seda mitte takistama, vaid soodustama).