PROTO avastustehas ehk Jules Verne’i maailm

Eelmisel reedel avati Noblessneri valukojas PROTO avastustehas, kus õpilased saavad tutvuda 19. ja 20. sajandi avastuste ja leiutistega.

Tehasesse sisenedes hakkab kohe silma suur poolik allveelaev, mis viib mõtted Jules Verne’i raamatutele „20 000 ljööd vee all“ ja „Saladuslik saar“. Külastajad saavad seda allveelaeva virtuaalreaalsusprille kandes ise juhtida. „Saladusliku saare“ tunnet süvendab suur kuumaõhupall, mille gondlis saab külastaja õhus hõljuda, VR-prillid ees. Sõita saab ka Karl Benzi autost inspireeritud tõllaga, uudistada Nikola Tesla trafot, Thomas Edisoni pirni jpm. Kõik need geeniused olid Verne’i kaasaegsed ja võisid isegi tema raamatutega tuttavad olla.

Õpetajal tekib muidugi küsimus, kuidas seda kõike koolitundidega siduda. Selgitusi jagab PROTO tehase haridusprogrammide juht Ann Alice Väljataga.

Kas PROTO eksponaadid riikliku õppekavaga arvestavad?

Arvestavad. Füüsikaõpetajana ma tean, et meie eksponaatidega saavad näiteks kaheksanda klassi õpilased mängida vedelike, gaaside ja rõhu teemal. Aga siin saab tutvuda ka Thomas Edisoni, Nikola Tesla, Alexander Belli, Dmitri Mendelejevi ja paljude teiste geeniustega, kellest kõigist on kooliprogrammis juttu. Siin on ka palju lõimingut, füüsika, keemia, ajalugu on meil tihedalt omavahel seotud.

Kas rõhku uurides saab siin midagi ka õhku lasta?

Siin saab õhurõhku reguleerides allveelaeva sukeldada ja pinnale tõsta. Aga õhusurvega saab ka rakette lennutada. Pumpame plastikust ballooni suure surve all õhku täis ja see lendab raketina väga kõrgele. Lisaks allveelaeva juhtimisele saab puurida auku maakera sisemusse.

Kas puurijatel läheb sügavamale jõudes järjest palavamaks ka?

Nii realistlik see pole, kuid rappumist on puurimise juures küll palju. Kes lendab meie õhupalliga, sellele pole raske ka jahedaid või kuumi tuulehoogusid korraldada, kui väga vaja on.

Kas Energia Avastuskeskuse võime nüüd kinni panna?

Kindlasti mitte, me pole ju konkurendid. Energia Avastuskeskus teeb tublit tööd füüsika baasteadmiste kinnistamisega, meil aga on hästi palju virtuaalreaalsust. Meil on ka oma kindel ajastu – kõik meie eksponaadid on seotud 19. ja 20. sajandi avastuste ja leiutistega.

Mida PROTO õpetab, seda pole õpetajal vaja koolis enam õpetada?

Nii ei tohiks mõtelda. PROTO avastuskeskus ei ole õpetaja asendaja, vaid partner. Meie keskuses saab õpetaja lihtsalt teha seda, mis ei ole klassis võimalik, sest tal pole seal piisavalt ruumi, puuduvad seadmed, VR-prillid jne. Õpilane vajab PROTO keskuses niisamuti juhendamist nagu klassiski.

Kas väljaspool klassi õppimine ei vii taset alla?

Pigem vastupidi. PROTO aitab õpitusse süvenda, pakub klassis õpitule huvitava lisa. Mõni õpilane ei saa asjast enne arugi, kui pole seda oma kätega katsunud või juhtinud. Üks asi on teada, teine asi kogeda – mõlemast laps õpib.

Millal võivad õpetajad oma klassidega siia tulla?

Praegu võivad klassid tulla ekskursioonidena, kus nad kuulevad lugusid, mis PROTO eksponaatide kohta käivad. Alates veebruarist hakkame aga pakkuma oma õppeklassides haridusprogramme põhikooli vanema astme õpilastele.

Kui palju võtate vastu turiste, sünnipäevapidajaid, põhikooliklasse?

Arvan, et kõik mahuvad siia korraga ära, sest Noblessneri valukoda on tõesti väga suur. Meil on kaks õppeklassi, mõlemasse mahub kuni 30 õpilast. Sellele lisaks leidub ruumi sünnipäevapidajatele, kes soovivad meie juures nuputada ja keerukaid ülesandeid lahendada. Kui aga terve põhikool tahab korraga tulla, peame eelnevalt läbi arutama, kuidas seda teha.

Kas PROTO võib ka tulevasi filmirežissööre inspireerida?

Võimalik, aga kindlasti saavad siit inspiratsiooni tulevased arvutimängude loojad. Meie virtuaalreaalsed elamused on loonud Hollandi virtuaalreaalsuskeskus Enversed Studios, kus need on tehtud spetsiaalselt PROTO jaoks ja väga hästi. Ka tulevased programmeerijad ja disainerid võivad siit innustust saada.